2-21-3443/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. K. vastu põhivõla 3521,67 euro, intressi 230,85 euro, sissenõudekulu 35 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Nõue tuleneb kostja ja S. A. vahel 19.09.2017. a sõlmitud laenulepingust nr XXX, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja luges maksete tähtpäeva saabunuks 09.07.2019. a ja ütles lepingu üles ning loovutas 26.08.2019. a nõude kostja vastu hagejale. Kohus võttis hagi 05.03.2021. a menetlusse ning andis kostjale aega 20 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kostja sai menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid isiklikult kätte 07.04.2021. a, kuid ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem hagile vastust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3521,67 eurot, intress 230,85 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1337,27 eurot ning viivis 21% põhivõlalt (3521,67 eurot) aastas alates 01.05.2021. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 420 eurot koos käibemaksuga, kokku 845 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja asjaolu, et kohus lahendab asja tagaseljaotsusega, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 300 euro ulatuses. Kokku on hageja menetluskulud seega 725 (425 + 300) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 725 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik