Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

võla

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi P. T. (T.) (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 353 eurot 42 senti, võla sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 49 eurot 74 senti ning viivise alates 15. detsembrist 2020 kuni põhinõude 353 euro 42 sendi täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T. E. a. ja kostja 19. detsembril 2016 liitumislepingu nr XXX. T. E. a. kohustus lepingu alusel pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. T. E. a. esitas kostjale teenuste kasutamise eest arved nr XXX, XXX ja XXX, kokku 353 eurot 42 senti. Kostja ei tasunud arveid tähtaegselt. T. E. a. esitas kostjale arved nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX viivise eest kokku 19 eurot 45 senti. T. E. a. loovutas kostja vastase nõude

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 100 eurot ja esindajakulud 20 eurot, kokku 120 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt maksis hageja esindaja õigusabi eest 360 eurot (käibemaksuta). Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagiavalduses esitatud taotluses mõista kostjalt hageja kasuks välja esindajakulu 20 eurot. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on esindajakulu 20 eurot vajalik ja põhjendatud. Kuna hageja soovib kostjalt esindajakulu väljamõistmist üksnes 20 euro ulatuses ja see summa on kohtu hinnangul põhjendatud, tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus ei saa mõista kostjalt esindajakulu välja suuremas summas, kui hageja seda taotleb. Seda isegi olukorras, kus hageja on õigusabi eest enam tasunud. Hageja menetluskulud on seega kokku 120 eurot (100 + 20 eurot). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 120 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.