Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas kohtule hagi L. R. (kostja) vastu 1393,41 euro (võlgnevus 1195,77 eurot, intress 102,27 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 95,37 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja 25.01.2019. a sõlminud Bigbank AS-ga järelmaksulepingu nr XXX. Järelmaksulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase mittetäitmise tõttu ütles esialgne võlausaldaja Bigbank AS kostjaga sõlmitud lepingu üles 19.09.2019. a. ning loovutas 30.09.20219. a nõude kostja vastu osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kohus võttis 23.09.2020. a hagi menetlusse ning andis kostjale aega 28 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 sätestatule avalikult 23.01.2021. a väljaandes Ametlikud Teadaanded hagi menetlusse võtmise määruse resolutsiooni avaldamise teel. Vastavalt avaldatud teadaandele loetakse menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa, märkides üksnes järgmist. Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgme viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1195,77 eurot, intress 102,27 eurot ning viivis perioodil 20.09.2019. a – 02.03.2021. a 138,80 eurot; samuti viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates 03.03.2021. a kuni põhivõla (1195,77 eurot) tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 640 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ning menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Käesolevaga sarnaseid hagiavaldusi on hageja esitanud hulgaliselt. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 240 euro ulatuses. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 440 (200 + 240) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 440 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud hagimaterjale kätte toimetada tema registrisse kantud aadressile ning kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht. Hagimaterjalid on temale kätte toimetatud avalikult teate avaldamise teel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb L. R. kätte toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.