Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Võlgnevus tuleneb sõlmitud järelmaksulepingust nr. XXX, 20.11.2018. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud hagejale teadaolev elukoht XXX. Maksekäsu kiirmenetluses on kohus kindlaks teinud, et nimetatud aadress ei ole kostja elukohaks. Kostja vanaema on kinnitanud kohtule, et kostja viibib XXX ning viibib seal veel pikemat aega. Kohus on teinud päringu tsiviilasjas nr 2-20-114228 Välisministeeriumile, kes kinnitas oma 30.07.2020 vastuses, et isik viibib XXX XXX.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtul tuleb otsustada tsiviilasjas hagi menetlusse võtmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust

kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 kohaselt TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või p 1 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012. Vastavalt 12. detsember 2012.a Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 („Kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)“) art 4 lg-le 1 esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Kostja viibib XXX XXX ning viibib seal veel pikemat aega. Antud fakti on kinnitanud nii kostja vanaema kui ka Välisministeerium. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Faktilistest asjaoludest nähtuvalt on kostja elukoht/viibimiskoht muutunud ning kostja elukohaks/viibimiskohaks on TsÜS § 14 lg 4 kohaselt XXX. Kuivõrd Nõukogu määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest, siis ei ole Tartu Maakohus pädev käesolevat tsiviilasja arutama. Eelnimetatu tõttu keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.