Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-21-1727
Tsiviilasi
AAA hagi BBB kaudu vastu kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AAA; isikukood XXX; viibimiskoht XXX. Kostja: BBB kaudu; registrikood XXX; asukoht XXX.
AAA (hageja) esitas 3. veebruaril 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi BBB kaudu (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt võeti hagejalt 17. veebruaril 2020 kambri XXX läbiotsimise käigus ära isiklikud asjad, so XXX, XXX ja XXX. Hageja tõi XXX ja XXX kaasa 23. jaanuaril 2018, kui saabus XXX. Sugulased edastasid XXX ja XXX hagejale vahistatu käsipaki või maksikirjaga. Hageja soovis 21. novembril 2018 paigutada kambris lubatust suurema koguse asjadest XXX lattu, kuid kontaktisik keeldus taotluse allkirjastamisest. Hageja oli seetõttu sunnitud hoidma asju kambris. Hageja asjad kuulusid hagejale. Need olid soetatud seaduslikult. Hageja esitas XXX taotluse, milles palus anda asjad üle hageja XXX. Asju ei antud hageja XXX. XXX põhjustas oma tegevusega hagejale kahju 36 eurot 24 senti. Hageja soovib kahju hüvitamist.
Hageja soovib, et XXX hüvitaks talle kahju, mis tekkis seetõttu, et hageja kambri läbiotsimise käigus võeti hagejalt ära tema isiklikud asjad ega antud neid enam tagasi. Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.
Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohtu pädevuse määramiseks tuleb seega tuvastada, kas kinnipeetava kambri läbiotsimise ja kinnipeetavalt tema isiklike asjade äravõtmise ning nende tagastamisest keeldumise korral tekib kinnipeetava ja vangla vahel eraõiguslik või avalik-õiguslik suhe. Vanglateenistuse XXX on vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 järgi õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad VangS § 68 lg 2 järgi äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Vanglasse vastuvõtmisel võtab vanglateenistus VangS § 15 lg 1 järgi kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Kinnipeetaval on Justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72 vangla sisekorraeeskiri (edaspidi: vangla sisekorraeeskiri) § 57 lg 1 järgi õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 3 järgi ei või kinnipeetava enda juures ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kilogrammi. Asjad, mida kinnipeetaval ei ole lubatud vanglas enda juures hoida, on reguleeritud vangistusseaduse (VangS) § 15 ja vangla sisekorraeeskirja § 641 alusel. Vanglateenistus võib VangS § 15 lg 4 järgi keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lõikes 2 nimetatud tingimustele. Kinnipeetava, sh tema kambri, läbiotsimist ja läbiotsimise käigus leitud keelatud asjade äravõtmist saab teostada vanglateenistuse ametnik. Eraõiguslik isik ei saa seda teha. Kinnipeetava, sh tema kambri, läbiotsimisel ja kinnipeetavalt keelatud asjade äravõtmisel tekib kinnipeetava ja vangla vahel seega alluvussuhe, milles vanglateenistuse ametnik ehk avaliku võimu kandja teostab avaliku võimu. Vanglateenistuse ametnik teostab läbiotsimise ja keelatud asjade äravõtmise avalik-õiguslike normide, so VangS § 68 lg 1 ja 2 alusel. Keelatud asjade olemus on reguleeritud samuti avalik-õiguslike normide, so VangS § 15 ja vangla sisekorraeeskirja alusel. Tegemist on seega avalik-õigusliku suhtega, millest tulenevad vaidlused kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus. Kahju, mis tekkis seetõttu, et hageja kambri läbiotsimise käigus võeti hagejalt ära tema isiklikud asjad ega antud neid hagejale tagasi, tuleneb seega avalik-õiguslikust suhtest. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevat kahju hüvitamise nõuet tuleb riigivastutuse seaduse § 7 ja § 17 lg 1 ning VangS § 11 lg 8 järgi arutada haldus-, mitte maakohtus. Tartu Maakohus ei ole pädev kohus. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hageja saab oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.