Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi (number ja menetlus) Menetluse staadium
nr 2-20-125472 OÜ Aktiva Finants hagi väljamõistmiseks menetlusse võtmise otsustamine
Määruse tegija
kohtunik Silvi Maiste
Hageja
OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx xx, xxxxxxx, xxxx xxxxxxx)
Hageja esindaja
X.X. (Julianus Inkasso OÜ; e-post)
Kostja
X.X.(isikukood xxxxxxxxxxx, aadress x.xxxxx xx-xx, xxxxxx xxxxx, xxxxxxx)
X.X.
15. detsember 2020 vastu
võlgnevuse
aadress
Hageja esitas Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Võlgnevus tuleneb Bigbank AS ja kostja vahel 15.02.2016.a. sõlmitud laenulepingu nr. SL16-011432793. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud hagejale teadaolev elukoht xxx xx x-xx, xxx xxxx xxxxxxx xxxx. Rahvastikuregistri andmetel ei oma kostja Eestis kehtivat elukohta alates 01.01.2019. Menetluses 2-18-124066 on võlgnik kinnitanud, et elab xxxxxxxx. xxx xx x-x, xxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx korteriomanik kinnitas 12.08.2020, et võlgnik ei ela antud aadressil. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur on vastanud 13.11.2020, et politsei andmetel on X.X.elukohaks xxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xxxxxx xx-xx.
Kohtul tuleb otsustada tsiviilasjas hagi menetlusse võtmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 punkti 1 esimese lause kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostjal ei ole elukohta Eesti Vabariigis. Seega välislepingust tulenevalt ei allu asi Eesti kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoht muudetud ning alates 01.01.2019 ei oma kostja Eestis kehtivat elukoha. Rahavastikuregistri järgi on kostja muu aadressina märgitud xxxxxxxx, , x.xxxxxx xx-xx xxxxxx xxxxxx. xxxxxxxx elamist on ka kostja ise kinnitanud tsiviilasjas nr 2-18-124066 Kuna hagi ei allu Tartu Maakohtule ja seda ei saa lahendada ka mõni teine Eesti kohus, tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda ja hagi selle esitajale tagastada. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.