Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-19-138278
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi A. E. vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
943.66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PlusPlus Capital AS, rk 11919806, lepinguline esindaja Tarvo Ilves; kostja A. E., ik XXX, lepinguline esindaja vandeadv K. P.
Menetlus
lihtmenetlus, kirjalik
PlusPlus Capital AS hagi A. E. vastu rahuldada. Välja mõista A. E. (E.) PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlg 516.10 eurot ja viivis 118.94 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, perioodi eest 11.01.2019 kuni 24.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 135.32 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot. Välja mõista A. E. PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhivõlalt 516.10 eurot arvestusega 0,060 % päevas alates 25.03.2020 kuni võla täieliku tasumiseni. Menetluskulud jäävad A. E. kanda. Määrata PlusPlus Capital AS-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 415 eurot. Välja mõista A. E. PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks 415 eurot. Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb A. E. maksta viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses märgitud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse
normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt omandas hageja, PlusPlus Capital AS, kostja A. E. vastu nõude järelmaksuga müügilepingu nr 1351198, 09.05.2017 alusel. Põhivõlg oli 516.10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis – 145.04 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 5.12.2018 kompromissilepingu nr 24274171, mille kohaselt kostja kohustus tasuma põhivõla ja hageja poolt vähendatud viivise 118.94 eurot (mitte hagis taotletud 145.04 eurot) osamaksetega. Lisaks pidi kostja maksma 30 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks. Kostja kompromissilepingut ei täitnud. Tasumata on kogu põhivõlg ja viivis, lisandunud on sissnõutavaks muutunud viivis perioodi eest 11.01.2019 kuni 24.03.2020 summas 135.32 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni ning hageja menetluskulud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile nõuet ei tunnista, sest kompromissileping on kostja poolt allkirjastamata. Sellest tulenevalt on hageja kõik nõuded põhjendamatud. Kostja soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kohtule on esitatud hageja esindaja ja kostja poolt allkirjastatud kompromiss. Kostja käes oli ilmselt tema poolt allkirjastamata tema eksemplar, mis aga ei tähenda seda, et hagejal olemasolev eksemplar mõlema lepingupoole allkirjaga ei oleks kehtiv. Muid vastuväiteid ei ole kostja kohtu poolt kirjaliku menetluse määramisel antud tähtaja jooksul esitanud. Seega on hageja ja kostja sõlminud 5.12.2018 kompromissilepingu nr 24274171, mis on kostja poolt terves ulatuses täitmata jäänud, st tasumata on põhivõlg, kompromissis kokku lepitud viivise võlg ja lepingutasu. lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kompromissileping on deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes kinnitada olemasolevat kohustust ning seeläbi võlgnik/kostja loobus võimalikest vastuväidetest võlale. Võla tekkimise alus on hagiavalduse kohaselt järelmaksuga müügileping nr 1351198, 09.05.2017. lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb eeltoodu alusel välja mõista põhivõlg, kompromissilepingus kokku lepitud viivisesumma ja lepingutasu ning sissenõudmiskulud lg 2 alusel.
VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohtule esitatud kompromissilepingu p 3.2 kohaselt on pooled kokku leppinud viivise määra 0,060 % kalendripäevas makse tasumisega viivitamisel. Kohus on seisukohal, et nimetatud viivise määr on mõistlik ning ei kahjusta kostjat kui tarbijat liigselt. Hageja on arvutanud viivist kuni hagi kohtusse esitamiseni summas 135.32 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue lisanduva viivise väljamõistmiseks 516.10 euro suuruselt põhivõlalt arvestusega 0,060 % viivitatud summalt päevas kuni võla täieliku tasumiseni põhineb seadusel ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kohtumenetluse kulud A. E. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus on 175 eurot riigilõivu katteks ja õigusabi kulu katteks arvestusega 100 eurot/h kahe tunni eest summas 200 eurot, koos käibemaksuga 240 eurot. Tegemist on lihtsa võlanõudega, mis lahendatakse kirjalikus menetluses. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 415 eurot, mis tuleb välja mõista kostjalt. Hageja taotleb väljamõistetud menetluskulult tasumisele kuuluva viivise määramist seaduses sätestatud ulatuses. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.