Vabastada Kxxxx Nxxxxx(ik xxxxxxxxxxx) tema usaldusisiku kohustustest Kxxxx Nxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetluses. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 28.07.2014. a määrusega välja Kxxxx Nxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. 05.11.2014. a toimus nõuete kaitsmise koosolek. 02.01.2015. a esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. 06.01.2015. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
2.05.06.2015. a määrusega lõpetas kohus Kxxxx Nxxxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu. Sama määrusega algatas kohus Kxxxx Nxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras usaldusisikuks võlgniku enda. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli Kxxxx Nxxxxx tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses ei ole võlausaldajad raha saanud, 10 383,20 eurot (täies ulatuses II järgu nõue).
3.05.06.2015. a määruse kohaselt peab võlgnik (usaldusisiku ülesannetes) esitama teavet võlgniku tegevuse kohta kaks korda aastas (1. detsembril ja 1. juunil) ning tegema väljamakseid üks kord aastas (20. mail), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.12.2015. Kohtule esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 30.11.2015, 30.05.2016, 29.11.2016, 05.05.2017, 17.11.2017, 21.05.2018, 13.11.2018, 05.05.2019, 21.11.2019 ning 12.05.2020. Aruannete kohaselt ei ole võlgnik üldjuhul tööd teinud. Menetluse esimeses pooles (20172018) oli võlgnik alustamas töö tegemist xxxxEhitus OÜ-s, kuid tööandja lõpetas töölepingu (sellele järgnes ka vaidlus Töövaidluskomisjonis ning maakohtus). Rohkem infot töötamise kohta ei ole toodud. Võlgnik on aruannetes välja toonud tööandjad ning kohad, kuhu ta on kandideerinud. Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud pension, töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime (alates 01.01. 2017 kuni 31.12.2021) ning keskmine puue (kohtule on vastavad dokumendid esitatud koos aruannetega). Võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud.
4.Võlgnik esitas kohtule 17.05.2020 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks.
5.16.06.2020. a kirjaga andis kohus võlausaldajatele võimaluse esitada oma seisukoht võlgniku taotlusele kohtu poolt antud tähtaja jooksul.
5.1.OK Incure esitas Omega Invest OÜ esindajana oma seisukoha 16.06.2020. a. Võlausaldaja nõuete katteks ei ole ühtegi laekumist toimunud. Võlausaldaja on teinud kulutusi nõude sissenõudmiseks menetluskulude näol kohtumenetluses, mistõttu võlgadest vabastamine oleks võlausaldaja huve kahjustav. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivina lükata otsustamine edasi kuni 7 aasta täitumiseni võlgadest vabastamise menetluse algatamisest. Juhul kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses PankrS § 175 lg 11 alusel täitmata jäänud kohustustest, saaks võlausaldaja nõue oluliselt kahjustada.
5.2.Swedbank AS esitas oma seisukoha 30.06.2020. a. Võlausaldajale ei ole võlgnik menetluse kestel teinud ühtegi väljamakset võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgnik on menetluse kestel rikkunud eelkõige PankrS § 173 lgs 2 nimetatud teabe andmise kohustust.
Võlgnik on esitanud kohtule väga primitiivseid aruandeid, millest ei nähtu näiteks ka see, kes tasub võlgniku püsikulud. Samuti on menetluse varasemas staadiumis lisatud aruannetele võlgniku arvelduskonto väljavõtted, mille järgi ei ole siiski võimalik hinnata võlgniku majanduslikku olukorda. Näiteks nähtub võlgniku LHV arvelduskonto väljavõttelt, et võlgnik on perioodil 12.01.2016-05.05.2017 teinud ca 40 toimingut. Ei nähtu, et toiminguid oleks tehtud toidupoodides. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik tõepoolest niivõrd vähe toiminguid teeb. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik oma kehva tervisliku seisundi kohta esitanud ühtegi tõendit. Võlgnik väidab, et on juba aastast 2007 invaliid ning tema ühe silma nägemine on kadunud. Samuti väidab võlgnik, et on korduvalt käinud arstide visiitidel. Siiski ei nähtu arstide vastuvõtu visiiditasud ega muud ravitasud võlgniku poolt esitatud arvelduskontode väljavõtetelt. Selline võlgniku käitumine annab võlausaldajale põhjendatud kahtluse, et võlgnik kasutab lisaks kohtule mainitud arvelduskontodele ka muid arvelduskontosid. PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud teabe andmise kohustus kätkeb endas ka seda, et võlgnik annab kohtule teavet ka oma tegevuse kohta. Äriregistri andmetel on võlgnik käesoleval ajal juhatuse liige Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ-s. Võlgnik on ka nimetatud osaühingu ainuosanik ning majandusaasta aruannete järgi on osaühing tegutsev ettevõte ning viimane majandusaasta aruanne on võlgniku poolt esitatud 04.04.2020. Võlgniku käitumine on süülise iseloomuga. Võlgnik on teadlikult ja tahtlikult jätnud kohtule osa informatsioonist esitamata. Hooletusest ega raskest hooletusest ei ole võimalik kohtu eest varjata teavet ettevõtlusega tegelemise kohta. Võlgnik on tahtlikult kahjutanud ka võlausaldajate huve. 09.06.2017 esitatud aruandes on võlgnik möönnud, et suudaks võlausaldajate nõude katteks eraldada 90 eurot, kuid võlgniku sõnul oleks sellise summa võlausaldajate vahel jaotamine ’’kui mõnitamine’’. Selline käitumine näitab ilmekalt võlgniku täiesti ükskõikset suhtumist oma kohustustustesse. Tallinna ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-09-43928 selgitanud, et ka iga väiksemagi summa tasumine näitab võlgniku huvi ja soovi oma kohustusi täita ning annab menetluse lõpus suurema tõenäosusega aluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Praegusel juhul on võlgnik selgelt väljendanud seisukohta, et tal puuduvad igasugused kavatsused võlausaldajate nõudeid vähimalgi määral tasuda. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole iga võlgniku õigus, vaid on ette nähtud neile võlgnikele, kes oma käitumisega näitavad üles soovi võlausaldajate nõudeid rahuldada.
5.3.Võlausaldaja Hille Kudu esitas oma seisukoha 01.07.2020. a. Töötamise registrist Kxxxx Nxxxx töötamise kohta on järgnevad andmed: Kxxxx Nxxxx on töötanud ettevõttes Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ (10205476) (osanik ja juhatuse liige Kxxxx Nxxxx ise) perioodil 09.10.2017-31.12.2018 tasuta töötamise lepinguga ning olnud ka juhtimiskontrollorgani liige. Samas ettevõttes on Kxxxx Nxxxx töötanud perioodil 01.04.2020-31.03.2020, tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel. Seejärel on Kxxxx Nxxxx ettevõttesse tööle asunud taaskord tasuta töötamise lepingu alusel 15.06.2020 ning leping on kehtiv kuni 31.12.2021. Perioodil 04.10.2017-10.10.2017 on võlgnik töötanud ettevõttesxxxx EHITUS OÜ (12810388) ning tööleping lõpetati TLS § 88 lg 1 p 2 sobimatuse tõttu. Võlgnik ei ole pankrotimenetluse jooksul leidnud püsivat tulutoovat tegevust. Samuti ei ole võlgnik tõendanud, et on pidevalt otsinud endale mõistlikult tulutoovat tegevust, mille läbi oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Usaldusisik on küll aruannetes välja toonud väited erinevate kandideerimiste kohta, kuid tõendeid ei nähtu. Eelnevast tulenevalt on võlgnik võlausaldaja hinnangul rikkunud PankrS § 173 lg 1 tulenevat kohustust.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Eeltoodu alusel on võlgadest vabastamise protsess mõeldud just neile, kes ka reaalselt soovivad võlausaldaja nõudeid tasuda.
6.Kohus kuulas võlgniku ära 07.09.2020. a toimunud istungil. Võlgnik elab Soomes (registri järgne elukoht). Eestis viibides saab teda kätte xxxxxxxx aadressilt. Võlgnik ei tööta, ta on olnud aastaid töövõimetuspensionär, käesolevast aastast on vanaduspensionär, puuduv töövõime on olnud aastaid, võlgnikul on nägemis- ning liikumispuue. Võlgniku peresse kuulub üks alaealine laps (lapse ema panustab ka vastavalt oma võimalustele lapse kasvatamisesse). Hariduse on võlgnik omandanud Tartu Ülikoolist (majandusteaduskond, finantsjuhi eriala). Viimane töösuhe oli võlgnikul 10 a tagasi, ta oli siis iseenda tööandja, töökoht oli Soomes, firma nimi Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ. Võlgnik on töötanud menetluse jooksul ka xxxxEhituses eesmärgiga võlad maksta, kuid töösuhe ei õnnestunud (vaidlus Töövaidluskomisjonis ja kohtus). Võlgnik on käinud uurimas Töötukassas võimalust ümberõpet saada, kuid öeldi, et võlgnik on üleõppinud. Ise on ta läbi tuttavate tööd otsinud. Tõendeid töö otsimise kohta pole esitada. Sissetulek viimase 10 aasta jooksul on olnud pension. Soomes sissetulekuid pole. Võlgniku kulud kuus on järgnevad: 200 eurot elamiskulud, s.h lapsele kuni 50 eurot, tervisekulud (visiitasu, haigla päevaraha, hambaarst), transport. Ülejäänu on toidukuluks 8-10 eurot päev, s.o 280-300 eurot kuus. Võlgnik arveldab sularahas, sh kannab oma igapäevased kulud. Võlgnikul on konto Swedbangas ja Luminori pangas, sissetulek laekub LHV-s olevale kontole, kust ta võtab selle sularahana välja. Teistes riikides ei ole kontosid. Oma firmas on ta palka mitte saav juhatuse liige. Firma seisab lihtsalt. Äriühingu aktsiakapital on ainult paberil olemas, reaalset vara ei ole. Võlgnik ei ole mõelnud oma firmat maha müüa. Seda ei suutnud ka pankrotihaldur teha.
7.Kohus tegi täiendavaid päringuid Maksu-ja Tolliametile (07.09.2020 ning 07.10.2020) ning Swedbangale ja Luminorbangale (07.09.2020) ning AS SEB Pangale, Coop Pank Aktsiaseltsile, LHV-le ning AS-le Citadele banka Eesti filiaalile (27.10.2020), kontrollis võlgnikule kuuluva Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ (registrikood 10205476) andmeid äriregistrist.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest tuleb jätta rahuldamata ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast
mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
5.Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
6.Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Kxxxx Nxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
8.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on määratud keskmine puue ning alates 01.01.2017 puuduv töövõime, menetluse alguses sai võlgnik pensioni. Kohtule nähtub aruannetest, et võlgnik on tööd otsinud (töö otsimist on käsitletud aruannetes nr 1 (2015. a II pool), nr 2 (2016. a I pool), nr 3 (2016. a II pool) ning nr 4 (2017. a I pool); tõendeid töö otsimiste kohta pole aruannetele lisatud), kuid töö otsimisest ei ole aruannetes enam kirjutatud alates ajast kui võlgnikule määrati puuduv töövõime. Kohtule on esitatud peale ärakuulamist potentsiaalsetele tööandjatele saadetud motivatsioonikirjad ning CV. Võlgnik ei ole kandideerimisel piirdunud ainult Eestiga, vaid kandideerimisi nähtub ka Soome ning Rootsi. Kohus tegi Maksu- ja Tolliametisse päringu ning selle kohaselt on võlgniku kohta töötamise registrisse tehtud järgnevad kanded: Tööandja nimi Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ xxxxEhitus OÜ Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ
Registreeringu algus
Registreeringu lõpp
09.10.2017
31.12.2018
04.10.2017 01.04.2020
11.10.2017 14.06.2020
15.06.2020
31.12.2021
Töötamise liik Tasuta töötamine Tööleping Tööleping Tasuta töötamine
Võlgnik on oma aruannetes välja toonud lühikese töösuhte xxxxEhitus OÜ-ga, kuid midagi rohkemat ei ole mainitud, nt töösuhet RxxxxxxxxRahvusvahelise Kaubanduse OÜ-ga. Kohtu andmetel (aruannetest ning selle lisadest saadud info kohaselt) ei ole aga võlgnik pikemat aega tööga hõivatud olnud. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud peamiselt pension, töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus. Võlgnikule on laekunud sissetulekut xxx Ehitus OÜ-lt (hüvitis töölepingu lõpetamise tõttu). Kohtule ei nähtu aruannetele lisatud kontoväljavõtetest, et Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ-lt oleks laekunud sissetulekuid perioodil, mil võlgnik oli seal tööl töölepingu alusel (samuti vahepealsel ajal). Laekumisi ei nähtu ka MTA 11.09.2020. a vastusest. Praegusel ajal on võlgnik seal tööl tasuta.
Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei ole tasuta töötamine õigustatud. Võlgnikul on kohustus leida endale mõistlikult tulutoov tegevus, mis võimaldaks tal rahuldada võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt. Kui võlgnik töötab tasuta, siis ei ole see eesmärk täidetud, sest võlgnikule ei laeku mingisugust sissetulekut. Tasuta töötamine ei ole mõistlikult tulutoov tegevus menetluses, kus üheks eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine kasvõi osaliselt. Sellele vihjab ka see, et võlgnik peab tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. Lisaks olles oma firmas (Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ) juhatuse liige (samuti ka omanik), kuid ilma tasuta, ei ole samuti mõistlik. Võlgnik on ilmselgelt olnud võimeline tegema tööd oma ettevõttes töölepingu alusel, mis eeldab ka tasu maksmist, kuid praegusel hetkel on tööl tasuta. Asjaolu, et võlgnik on olnud võimeline tööd tegema oma ettevõttes, viitab ka sellele, et ta oleks potentsiaalselt võimeline tegema tööd ka kuskil mujal. Samas ei ole aga võlgnik peale töövõime kindlakstegemist tööd otsinud (aruannetes toodud info kohaselt). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise kohustust. Võlgnik ei ole piisavalt täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Tasuta töötamine selle asemel, et leida töö, mille eest saab sissetulekut, ei ole mõistlikult tulutoov tegevus.
8.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtule on esitanud aruandeid tähtaegselt (isegi varem), aruannetele on lisatud konto väljavõtted. Kohtu päringutele on võlgnik vastanud. Kohus peab vajalikuks täpsustada seoses võlgniku kulude kandumisega seda, et võlgnik, tulenevalt oma tervislikust seisundist, ei ole saanud käia poes ning on selleks kasutanud oma tuttavate abi, sh kandnud neile raha nimetatud ostude tegemiseks (09.06.2017. a vastus). Lisaks täpsustas võlgnik kohtuistungil, et ta elab Soomes, millest kohtule ei ole varem teada antud. Võlgnik ei ole kohtule andnud teada, et ta oleks olnud töölepingu alusel või tasuta töötamise lepinguga hõivatud Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ-s. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tegemist on väga hiljutise töötamisega, aastal 2020. Raugemise aruande kohaselt (esitatud kohtule 24.03.2015) aga ettevõte ei tegutsenud. Arvestades seda, et võlgnik on olnud nimetatud ettevõttes tööl (nii tasuta kui ka tasu eest), viitab sellele, et ettevõtte on jällegi tegutsemas. Ka sellest ei ole kohut teavitatud. Arvestades seda, et võlgnik on olnud töölepinguga tööl oma ettevõttes, kuid kuskilt ei nähtu tasu või muude tulude laekumist, siis võib olla tegemist vara ning sissetulekute varjamisega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgnik on jätnud kohtule avaldamata osa asjaolusid (elukoha vahetus, tööle saamine, ettevõtte tegevuse jätkamine) ning arvatavasti ka sissetulekuid. Kohus kontrollis äriregistrist võlgnikule kuuluva Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ (registrikood 10205476) andmeid. Neist nähtub, et võlgnik Kxxxx Nxxxxxon selle äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige. Võlgniku osaluse suurus selles äriühingus on 25245 eurot. Äriühingu käibevara (vähemalt aastast 2018) on 7537 eurot, põhivara 12 259 eurot. Ettevõte on jätkuvalt tegutsev, maksuvõlg puudub, äriühingu tegevusala on elamute ja mitteeluhoonete ehitus.
8.3.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Eelnevalt nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib
asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (PankrS § 173 lg-d 3-5) Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgniku sissetulekud ei ole olnud arestitavad üldkorras. Küll aga on võimalik töövõimetoetusele pöörata sissenõuet TMS § 131 lg 2 kohaselt. Riigikohus on öelnud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on pöördunud võlgniku poole 2017. a ning tegi ettepaneku võlgnikule, et ta võiks hakata eraldama oma mittearestitavast sissetulekust võlausaldajate nõuete katteks 5-10 eurot kuus. Võlgnik on oma 09.06.2017. a vastuses välja toonud, et ei näe selliste väikeste summade eraldamisel mingit mõtet, kuid kui piisab 90 euro maksmisest, et saada kohustustest vabaks, siis võlgnik oleks nõus nimetatud summat maksma. Seega võlgnikul oleks olnud võimalusi teha eelneva viie aasta jooksul võlausaldajatele väikseid eraldusi. Võlgnik pole seda aga teinud. Kohtule ei nähtu sellisest võlgniku käitumisest ning suhtumisest tahet rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldaja nõudeid. Eelkõige on võlgnik püüdnud võimalikult kiiresti menetlus ära lõpetada. Kohus leiab, et võlgnik, kelle eesmärk ning tahe oleks suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osaliselt rahuldamisele, peaks ka sellel perioodil, mil tal puudub sissetulek, eraldama võlausaldajatele summasid oma sissetulekutest (vastavalt oma majanduslikule olukorrale summas, mis oleks jõukohane ning kas iga kuu või mingi muu perioodi tagant). Sellele viitab ka see, et TMS kohaselt on võimalik pöörata sissenõue võlgniku sissetulekule ka siis, kui see ei ületa palga alammäära, ning sissetulekutele, mis tavakorras ei ole arestitavad. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluses peab lähtuma samadest reeglitest nagu täitemenetluseski ning võlausaldaja võiks saada oma nõude rahuldatud samas suuruses või suuremas ulatuses kui täitemenetluses. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud raha eraldamise kohustust. Kohtule ei nähtu võlgniku tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt. Võlgnikul on olnud vahendeid, et eraldada väikseid summasid, kuid samas pole vaevunud seda tegema, tuues vabanduseks selle, et sellel pole mõtet. Kohus märgib, et osalus äriühingus kujutab endast varalist õigust, mis on vabalt võõrandatav (ÄS § 149 lg.1, lg.2), s.t. raha eest realiseeritav. Võlgnik ei ole seda võimalust kasutanud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks raha saamiseks, ehkki tema osaluse suurus on 25245 eurot. Võlgnikule kuuluv äriühing on vara omav ja kasumlik ettevõte ja ka sellest ettevõtlusest saadud tulu ei ole võlgnik usaldusisikule loovutanud. Seega on täitmata PankrS §-st 173 lg.3 tulenev kohustus.
8.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
9.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on mõistliku tulutoova tegevuse kohustuse rikkumisel käitunud vähemalt hooletult, töötades tasuta ning loobudes töö otsimisest kuigi ta oleks võimeline tööd tegema. Võlgnik on jätnud kohtule avaldamata teavet oma elukoha, töösuhte olemasolu ning ettevõtte tegutsemise kohta, mida on võimalik teha ainult teadlikult. Võlgnik ei ole eraldanud võlausaldajatele oma sissetulekust summasid, milleks võlgnik oleks olnud võimeline, et näidata oma tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid, seda samuti ilmselgelt tahtlikult. Kõige selle tulemusel on võlausaldajate huvid saanud kahjustada. Võlausaldajate nõudeid ei ole kohustustest vabastamise menetluse raames rahuldatud kasvõi osaliselt, mis oleks saanud toimuda, kui võlgnik oleks eelnevalt nimetatud kohustui täitnud.
10.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Menetluse pikendamine on põhjendatud sel juhul, kui näha oleks võlgniku olukorra paranemist ja tema poolt kohustuste täitmist pikendatud perioodi jooksul, mis käesoleval ajal on ebatõenäoline arvestades võlgniku senist käitumist menetluses. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Kxxxx Nxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Kxxxx Nxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata, lõpetab kohus ka Kxxxx Nxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kxxxx Nxxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.