Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
10. november 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-11005
Kohtuasi
XX (pankrotis) hagi Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite vastu Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite nõude tunnustamise vaidlustamiseks XX (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. septembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv esindajad ringkonnakohtus Kostja Osaühing MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) (registrikood 10019466) pankrotihaldurid Andres Hermet ja Olev Kuklase, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Menetluse liik
Kirjalik menetlus
omanikuvahetusele suunatud tehingute ja toimingute tegemise olukorras, kus korteriomandid ei olnud hageja ainuomandis. Tulenevalt kohtupraktikast ei tohi hagi tagamise korras TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel sekkuda kolmandate isikute õigustesse ega panna nendele aktiivseid kohustusi (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-15, p 7). Hagi tagamine puudutab kolmandaid isikuid, s.o hageja pankrotihaldurit ja korteriomandite kaasomanikku T. Tõnissood ja Pärnu korteriomandi omanikku Aktsiaseltsi SEB Liising. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS sätestatud korras. Kostja nõue loeti 4. novembri 2015. a nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatuks, kuna pankrotihaldur ega võlausaldajad ei vaielnud sellele vastu. Hageja oleks saanud haldurile esitada kirjalikke vastuväiteid enne nõuete kaitsmise koosolekut (PankrS § 101 lg 2) või koosoleku ajal (PankrS § 104 lg 1). Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on PankrS § 106 lg 3 alusel võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg-s 2 toodud erandlikel juhtudel. Kostja nõude tunnustamine ei sõltunud sellest, kas ja milline karistusõiguslik hinnang antakse hageja tegevusele kriminaalasjas. Maakohtu hinnangul ei ole tegemist PankrS § 106 lg 2 olukorraga, kus kostja nõue tugineks võltsitud andmetel. Järelikult ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, kuna puudub PankrS § 106 lg-st 2 tulenev alus hagi rahuldamiseks. Teistele PankrS § 106 lgs 2 sätestatud asjaoludele hageja ei tuginenud. TsMS § 168 lg 1 alusel jättis maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja hagi tagamise tühistamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus ei küsinud kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta, siis selle menetlustoiminguga seotud kulusid hagejalt kostja kasuks välja ei mõistetud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
Hagiavaldusega on võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki ja kaitsta tema õigusi ning huve, samuti tagada õiglane pankrotimenetlus. Hageja kui kaasomaniku õiguste kaitseks on põhjendatud hagi tagamine vara müügi peatamiseks kuni võlgniku vastu esitatud nõuete ja suuruse osas peetavate vaidluste lahendamiseni. Asjas ei oma tähtsust, kas vaidlusalused korteriomandid kuuluvad hageja ainuomandisse, sest tegemist on hagejale kuuluva varaga. Hageja pankrotihaldur ei ole käesolevas vaidluses kolmandaks isikuks TsMS § 378 lg 1 tähenduses, kuna ta tegeleb otseselt hageja pankrotimenetlusega. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiavalduse rahuldamiseks puudub materiaalõiguslik alus. Antud olukorras ei saa väita, et mitte ükski õigusnorm ei sätesta alust, mis võimaldaks hagi rahuldada.
mitte. Kui nõue on pankrotimenetluses tunnustatud, siis saab selle uuesti läbi vaatamist nõuda üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud asjaoludel.
nõude tunnustamise uuesti läbi vaadata (vt eespool viidatud Tallinna Ringkonnakohtu
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.