Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Janar Jäätma, Virgo Saarmets, Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
5. november 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-10513
Tsiviilasi
XX kaebus kohtutäitur Mati Roodese 08.07.2020 otsuse peale täiteasjas nr 007/2012/85048 Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetlusosalised
Puudutatud isik I kohtutäitur Mati Roodes Puudutatud isik II AS SEB Pank (registrikood 10004252), volitatud esindaja Martin Velling Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 09.09.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kohtutäitur Mati Roodese määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
2-20-10513
2(6)
2-20-10513 Sissenõudjal on õigus nõuda, et täitemenetlust ei lõpetataks TMS § 48 lg 1 p 2 alusel seni, kuni võlgnik on KTS § 41 lg 2 järgsed summad tasunud. Sissenõudja tahet välja selgitamata ei ole kohtutäitur õigustatud tegema tasuotsust sissenõudjalt täituri tasu väljamõistmiseks KTS § 41 lg 2 alusel. Sissenõudja teatas 25.06.2020 kohtutäiturile, et andis avaldajale teada, et avaldajal tuleb kohtutäiturile tasuda kohtutäituri tasu.
2-20-10513 vahel puudub vaidlus selle üle, et kohtutäituri tasu maksmise kohustus on avaldajal, ei hinda kohus selle põhjendatust. Kuivõrd avaldaja on tasunud osa nõudest otse sissenõudjale ja nõue on sellega osaliselt täitetud kohtutäituri otsese aktiivse tegevuseta, kuulub kohaldamisele KTS § 41 lg 2. Vaidlus puudub selle üle, et avaldaja ei täitnud kohustust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ja kohtutäitur tegi täitemenetluses toiminguid. KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks ei ole vaja sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, vaid piisab teatest nõude tasumise kohta, mille sissenõudja esitas 28.05.2020 e-kirjaga. Kohtutäitur ei ole selgitanud, miks ta on seisukohal, et nõude tasumine otse sissenõudjale toimus tema vahendusel. Üksnes asjaolu, et nõude viimane osa tasuti täitemenetluse ajal, ei anna alust jätta KTS § 41 lg 2 kohaldamata. Avaldaja pidi seega tasuma pool kohtutäituri põhitasust arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, s.o 1324,03 eurolt. Arvestades, et avaldaja tasus nõude osaliselt väljaspool täitemenetlust, pidi kohtutäitur tegema uue tasuotsuse ja kohaldama KTS § 41 lg-t 2. Avaldaja kaebus tuleb seega rahuldada. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel kohtutäituri kanda.
2-20-10513 põhitasust arvestatuna täitemenetluses sissenõudmata jäänud summalt ehk 1324,03 eurolt. Kohtutäitur leiab seevastu, et KTS § 41 lg 2 ei kohaldu, kuna avaldaja tasus kogu täitmisele esitatud nõude, nõude tasumine toimus kohtutäituri tegevuse tulemusena ning sissenõudja ei esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks enne nõude täielikku rahuldamist. Kuigi põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, sõltub põhitasu lõplik suurus sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse n-ö väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri tasu KTS § 41 lg-s 2 sätestatud alusel ja tingimustel. Vajaduse korral tuleb kohaldada mõlemat sätet, määrates kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu KTS § 32 lg 5 järgi ning väljaspool täitemenetlust tasutud osalt KTS § 41 lg 2 alusel. Seega tuleb nõude osalisel või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral kohtutäituril teha uus põhitasu otsus. KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks võla tasumisel väljaspool täitemenetlust ei ole vajalik sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks (vt Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 11 ja 13). Riigikohus täpsustas tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16 KTS § 41 lg 2 kohaldamise eeldusi (Riigikohtu 15.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 13): 1) võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud; 2) kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid; 3) sissenõudja nõue on rahuldatud muul viisil kui kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel (st sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale) või sissenõudja esitab täitemenetluse lõpetamise avalduse enne nõude täielikku rahuldamist muul põhjusel kui võla tasumine. Viidatud Riigikohtu seisukohti arvestades on selge, et eeldused KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks vaidlusaluses täitemenetluses olid täidetud. Nagu maakohus märkis, ei ole vaidlust selles, et võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg oli möödunud ja kohtutäitur oli võla sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid. Lisaks tasus avaldaja 1324,03 euro suuruse ehk viimase osa täitmisele esitatud nõudest otse sissenõudjale. Otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel täidetuks saab nõuet või selle osa pidada üksnes siis, kui summa on laekunud kohtutäituri ametialasele kontole. Seda sõltumata sellest, kas võlgnik või kolmas isik on selle sinna nõude täitmiseks kandnud vabatahtlikult või see on laekunud vahetult täitemenetluses tehtud toimingute tulemusel. Kohtutäituri arusaam, et avaldaja tasus viimase osa täitmisele esitatud nõudest kohtutäituri tegevuse tulemusena, ei ole seega õige. Tähtsust ei oma, kui kaua on täitemenetlus kestnud ja kui palju toiminguid on kohtutäitur selle jooksul teinud. Vaja ei olnud ka sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, vaid piisas sissenõudja teatest nõude talle tasumise kohta, mille sissenõudja esitas 28.05.2020 e-kirjaga. Kuivõrd eeldused KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks olid täidetud, pidi kohtutäitur tegema uue, vähendatud põhitasu otsuse, milles täitemenetluses sissenõudmata jäänud summalt ehk 1324,03 eurolt on arvestatud üksnes pool põhitasu. Kuna kohtutäitur seda ei teinud, sai avaldaja esitada kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale (vt Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 13). Avaldaja 15.06.2020 kaebuses väljendatud tahet kohtutäiturile saab mõista selliselt, et ta soovis uue põhitasu otsuse tegemist. Selles avalduses taotles ta kohtutäituri põhitasu vähendamist KTS § 41 lg 2 alusel. Kohtutäituri märkus, et 17.02.2012 tasu väljamõistmise otsus oli jõustunud ja seda ei saanud kaebusega vaidlustada, ei
5(6)
2-20-10513 ole seega asjakohane. Avaldaja ei pidanud kohtutäituri 17.02.2012 tasu väljamõistmise otsust vaidlustama.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.