lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-7280/77

Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-7280/77
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2497
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 314 lg 2Õigused pandi esemenaTsMS § 174 lg 1, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 276 lg 1, 2Pandi mõiste ja liigidTMS § 223Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseksAÕS § 292 lg 2Müügiõiguse tekkimine pandipidajalPärS § 125PärS § 126PärS § 18 lg 1TMS § 2 lg 1Täitedokumendid

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-2714/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.06.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Millcorp OÜ12490819(Kostja)AXIS INKASSO OÜ14018392(Kostja)Maksu- ja Tolliamet70000349(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse teatavaks 19.oktoobril tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-7280

Kohtuasi

U Ki ja H Ki hagi Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanni, Millcorp OÜ, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu), M Ki ja Axis Inkasso OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjades nr 034/2015/902 ja 034/2016/1184

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: U K (isikukood x elukoht x) lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann

Hageja II: H K (isikukood x, elukoht x) lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Kostja I: Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman (asukoht Rävala pst 5 10143 Tallinn,) lepingulised esindajad vandeadvokaat Rando Antsmäe ja Kuldar Salumets Kostja II: Millcorp OÜ (registrikood 12490819, asukoht Väike-Ameerika 8-104 10129 Tallinn) seaduslik esindaja D G Kostja III: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, Lõõtsa 8a 15176 Tallinn) volitatud esindaja K -H S Kostja IV: M K (isikukood x , elukoht x) Kostja V: AXIS INKASSO OÜ (registrikood 14018392, asukoht Lille tn 4-C208, 80041 Pärnu) lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Kohtuistungi aeg

7. september 2020

Resolutsioon

1.U Ki ja H Ki hagi Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanni, Millcorp OÜ, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu), M Ki ja Axis Inkasso OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjades nr 034/2015/902 ja 034/2016/1184 rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanni poolt täiteasjades 034/105/902 ja 034/2016/1184 korraldatud enampakkumine, millega müüdi vastavalt 11.04.2018 koostatud vara kordusenampakkumise aktile 1/3 suurune mõtteline osa 08.10.2016 surnud L Ki (isikukood x) pärandvara ühisusest Axis Inkasso OÜ-le. Menetluskulude jaotus Jätta hagimenetluse kulud solidaarselt Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmanni, Millcorp OÜ, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti) kaudu, M Ki ja Axis Inkasso OÜ kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagejate nõuded

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TMS § 222Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks
TMS § 55Arestimise tühisus
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 165 lg 3Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel
1.U K (edaspidi hageja 1) ja H K (edaspidi hageja 2) palusid kohtule Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanni (edaspidi kostja 1 või kohtutäitur), Millcorp OÜ (edaspidi kostja 2 või sissenõudja), Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (edaspidi kostja 3 või sissenõudja), M Ki (edaspidi kostja 4 või võlgnik) ja Axis Inkasso OÜ (edaspidi kostja 5 või ostja) vastu esitatud hagis tunnistada kehtetuks Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmanni poolt täiteasjades 034/105/902 ja 034/2016/1184 korraldatud enampakkumine, millega müüdi M Kile kuulunud ühe kolmandiku (1/3) suurune mõtteline osa 08.10.2016 surnud L Ki (isikukood x) (edaspidi ka pärandaja) pärandvara ühisusest vastavalt 11.04.2018 koostatud vara kordusenampakkumise aktile Axis Inkasso OÜ-le. Hagiavalduse asjaolud
2.08.10.2016 suri hageja 1 abikaasa ja kostja 4 ning hageja 2 isa L K. 24.10.2016 algatas Tallinna notar Priidu Pärna 24.10.2016 hagejate avalduse alusel L Ki pärimismenetluse. Samal kuupäeval loobus kostja 4 avaldusega L Ki pärandist. 09.12.2016 tõestas notar Priidu Pärna pärimis–omandiõiguse tunnistuse (edaspidi pärimistunnistus), mille alusel tunnistati L Ki pärijateks võrdsetes osades hagejad.
3.13.12.2016 kanti hagejad kinnistusraamatusse järgmiste kinnisasjade ja nende kaasomandiosade ühisomanikena: 1⁄2 suurune mõtteline osa kaasomandist kinnistust nimega X (katastritunnused x), asukohaga X, x maakond (registriosa nr x) (edaspidi kinnisasi I); x (registriosa nr x) (edaspidi kinnisasi II); 1⁄2 suurune mõtteline osa korteriomandist, asukohaga x, mille reaalosaks on korter nr x (registriosa nr x) (edaspidi kinnisasi III); x külas (edaspidi kinnisasi IV). 26.05.2017 arestis kohtutäitur täiteasjades 034/2015/902 ja 034/2016/1184 vastavalt kostja 2 ja kostja 3 poolt kahe kostjalt 4 raha välja mõistnud kohtuotsuse alusel algatatud täiteasja raames pärandvara ühisuse mõttelise osa arestimise aktiga (edaspidi

arestimisakt) vallasvarana mõttelise osa pärandavara ühisusest: kostjale 4 kui täitemenetluse võlgnikule kuulunud ühe kolmandiku (1/3) suuruse mõttelise osa 08.10.2016 surnud L Ki pärandvara ühisusest (edaspidi ka ühisuse osa).

4.22.03.2018-29.03.2018 toimunud enampakkumistel müüdi ühisuse osa kostjale 5 23 850 euro eest. 11.04.2018 koostas kostja 2 kordusenampakkumise kohta vara kordusenamapakkumise akti. 27.04.2018 kanti kostja 5 kinnisasja I 1⁄2 kaasomandi osa ühisomanikuna, kinnisasja II ühisomanikuna ja kinnisasja III 1⁄2 suuruse kaasomandi osa ühisomanikuna hagejate kõrval ühe ühisomanikuna kinnistusraamatusse. 02.05.2018 registreeriti kinnistusosakonna pool kostja 5 kandeavaldus ka kinnisasja IV osas kostja 5 ühisomanikuks sissekandmiseks, mille osas esitasid hagejad kinnistusosakonnale vastuväite ning mille osas ei ole kandemäärust tehtud.
5.Hagejad on seisukohal, et kohtutäituri poolt läbi viidud arestimine on tühine ja enampakkumine kehtetu, kuna kohtutäitur rikkus pärandaja pärandavara ühisust arestides ja selle sissenõuet pöörates hagejate omandiõigust L Ki pärandavara ühisusele.
6.Kohtutäitur arestis ja võõrandas pärandavara ühisuse, mis ei kuulunud kostjale 4, vaid kuulus ja kuulub võrdsetes osades hagejatele. Hagejatele kuuluv vara, s.o pärandavara ühisus on arestitud ja müüdud ilma kehtiva täitedokumendita, millega hagejad oleks sissenõudjate suhtes millekski kohustatud olnud või mis oleks võimaldanud pöörata sissenõuet neile kuuluvale varale. Isegi kui kohtutäituril oleks olnud pärandaja pärandavara ühisuse osa arestimise ja müügiõigus, on kohtutäitur oluliselt rikkunud nii vara arestimise kui ka sellele sissenõude pööramise korda. Kostja 1 vastuväited
7.Kostja 1 palus jätta hagi läbi vaatamata vähem tasutud riigilõivu tõttu, hagi läbivaatamise korral palus ta jätta hagi rahuldamata. Kostja 1 on seisukohal, et tulenevalt pärimisseaduse (edaspidi PärS) §-st 126 on pärandist pärandvara ühisuse kaasomandiosa (mille omanik pärandist loobunu oleks, kui ta ei oleks pärandist loobunud) arestimine õiguslikult lubatav ja kohane täitmaks võlgniku kohustusi. Asjaolu, et kostja 4 ei ole pärandit vastu võtnud, ei oma asja lahendamisel tähendust, sest tal oli õigus saada pärandvara ühisomanikuks (st pärandvara ühisuse kaasomanikuks) 1/3 mõttelises osas. Võlausaldaja võib nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Kui kostja 4 ei oleks pärandist loobunud, kuulunuks 11.04.2018 kordusenampakkumise läbiviimise seisuga talle 1/3 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest ning hagejatele kummalegi 1/3 kaasomandiosa. AÕS § 276 lg 2 ja AÕS § 314 lg 2 alusel kohaldatakse varalise õiguse puhul käsipandi sätteid, kui seaduses ei sätestatud teisiti. Kostja 1 hinnangul ulatub seadusjärgne pandiõigus kogu loobutud pärandiosale ehk mitme pärija puhul loobutud pärandvara ühisuse (õiguste ja kohustuste kogumi) kaasomandiosale. Täitemenetluse algatamise eeldused on täidetud ehk jõustunud täitedokumentidest tulenevad rahalised nõuded, mida võlgnik ei ole täitma asunud. Pärandist loobuja järgi pärinud isikud peavad taluma, et neile üle läinud pärandvara arvel tasutakse pärandist loobunud isiku võlad. Enampakkumisel ei ole müüdud hagejate pärandiosa, millele seadusjärgne pant ei ulatu. Seega ei ole rikutud ega piiratud hagejate omandiõigust nende mõtteliste osade suhtes. Täitemenetluses on arestitud ja müüdud avalikul enampakkumisel pärandaja pärandvara

ühisuse kui õiguste ja kohustuste kogumi 1/3 suurune kaasomandi osa, millest kostja 4 loobus. Hagejatel puudub õigus nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist TMS § 223 alusel. Hagejatele on kohtutäituri 26.05.2017 arestimisakt kätte toimetatud hiljemalt 26.06.2017. Hagejad on arestimisakti digitaalselt kätte saanud, kuna digitaalselt allkirjastatud arestimisakt on lisatud hagiavaldusele. Arestitud vara suhtes korraldati viis enampakkumist ning hagejatele edastati iga enampakkumise nurjumisel vastav akt. Samuti teavitati neid digitaalselt kõikidest vara suhtes toimunud enampakkumistest. Vara suhtes toimuva enampakkumise teated on avaldatud igakordselt ka Ametlikes Teadaannetes. Kostja 4 osales 08.11.2017 - 05.12.2017 toimunud vara enampakkumisel x 1 OÜ esindajana, millest tulenevalt oli ka võlgnik vara arestimisest ning vara suhtes toimuvatest enampakkumistest teadlik. Eelnevast tulenevalt ning tuginedes TMS § 222 lg-le 5 on hagejad minetanud õiguse arestitud varale. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel oleks hagejatel õigus üksnes enampakkumise tulemile. Hagejate esindaja on asjassepuutuvates täitemenetlustes ka võlgniku volitatud esindaja ja sellega seonduvalt tuleb kõik hagejate esindajale täitemenetluses esitatud dokumendid lugeda esitatuks (kättetoimetatuks) ka hagejatele. Kostja 2 vastuväited

8.Kostja 2 hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja 3 vastuväited
9.Kostja 3 võttis hagi 01.09.2020 avalduses õigeks. Kostja 4 vastuväited
10.Kostja 4 ei ole kohtule vastuväiteid esitanud. Kostja 5 vastuväited
11.Kostja 5 ei võta hagi õigeks ja leiab, et kohtutäitur ei ole rikkunud vara arestimise ja enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja 5 on seisukohal, et hagejate õiguslik põhjendus PärS asjakohastest normidest on ilmselgelt ebaõige ega ei võimalda hagiavaldust rahuldada. Kostja on seisukohal, et PärS § 126 reguleeribki olukorda, kus võlgnik on pärandist loobunud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-41-10 punktis 12 selgitanud, et PärS § 125 (kehtiv redaktsioon § 126) sätestab võlausaldajate seadusjärgse pandiõiguse, mis annab õiguse nõuda võla tasumist selle pärandvara arvel, millest võlgnik on loobunud. Kuna seadusjärgse pärimise korral pärandvarast loobumisel on alati olemas pärija (PärS § 18 lg 1 kohaselt muude pärijate puudumisel kohalik omavalitsusüksus), siis on pärandvara pärast loobumist läinud üle mõnele kolmandale isikule. PärS § 125 (kehtiv § 126) alusel peab see kolmas isik taluma, et talle üle läinud pärandvara arvel tasutakse pärandist loobunud isiku võlad. Kui pärandi on võtnud vastu mitu pärijat kuulub neile pärandvara ühiselt e pärandvara ühisus. Loobumisega kasvas käesolevas asjas hagejate osa pärandvara ühisuses. Pant annab asjaõigusena õiguse rahuldada sellega tagatavaid nõudeid pandieseme arvel, st tegemist on realiseerimisõigusega (AÕS § 276 lg 1). Pandieseme võib realiseerida pandipidaja ka kohtulahendi või muu täitedokumendita, müües pandieseme tagatud nõuete katteks üldjuhul avalikul enampakkumisel (AÕS §-d 292jj). Pandieseme realiseerimise õigus on AÕS § 292 lg 2 järgi juhul, kui tagatud nõue on muutunud sissenõutavaks ja seda ei ole kohaselt täidetud. Kostja 4 suhtes on algatatud täitemenetlused täitedokumentide alusel, nõuded on sissenõutavad, täitedokumente ei ole täidetud ning neid asjaolusid ei ole ka hagi aluses vaidlustatud. Eeltoodust tulenevalt saab PärS § 126 alusel

seadusjärgse pandiga olla koormatud ja täitemenetluse ese pärandist loobuja poolt loobutud osa pärandvaraühisuses, mille võrra on kasvanud hagejate osa pärandvaraühisuses. Kohtuotsuse põhjendused

12.Pooltel ei ole vaidlust järgmiste hagiavalduses esile toodud asjaolude üle: 

et L K suri ja pärand avanes 08.10.2016, et hageja 1 oli pärandaja abikaasa ning hageja 2 ja kostja 4 olid pärandaja lapsed ning et pärimine toimub seaduse alusel;



et kostja 4 loobus 24.10.2016 pärandist ning pärijateks on hagejad võrdsetes osades ning, et 13.12.2016 kanti hagejad kinnistusraamatusse kinnisasjade ja nende kaasomandiosade ühisomanikena;



et kostja 4 suhtes oli algatatud täitemenetlus täiteasjades 034/105/902 ja 034/2016/1184;



et kohtutäitur müüs täiteasjades 034/105/902 ja 034/2016/1184 ajavahemikul 22.03.201829.03.2018 korraldatud kordusenampakkumisel pärandvara ühisuse 1/3 suuruse mõttelise osa ostjale 23 850 euro eest ja 11.04.2018 koostas kordusenampakkumise kohta vara kordusenamapakkumise akti;



et 27.04.2018 kanti kostja 5 kinnisasja I 1⁄2 kaasomandi osa ühisomanikuna, kinnisasja II ühisomanikuna ja kinnisasja III 1⁄2 suuruse kaasomandi osa ühisomanikuna hagejate kõrval ühe ühisomanikuna kinnistusraamatusse; et 02.05.2018 registreeriti kinnistusosakonna pool kostja 5 kandeavaldus kinnisasja IV osas kostja 5 ühisomanikuks sissekandmiseks, mille osas esitasid hagejad kinnistusosakonnale vastuväite ning mille osas ei ole kandemäärust tehtud.

13.Pooled vaidlevad selle üle, kas L Ki pärandvara ühisuse 1/3 mõttelise osa enampakkumine on kehtiv.
14.TMS § 223 kohaselt võib hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitada kolmekümne päeva jooksul muuhulgas juhul ja põhjusel kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
15.TMS § 55 p 1 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita.
16.PärS § 126 kohaselt võib võlausaldaja nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel.
17.Riigikohus on lahendi 2-17-18529 punktides 13.3, 14, 19 ja 20 selgitanud PärS § 126 kohaldamise kohta järgmist: „Võlgniku pärandist loobumise tagajärjel selgitatakse pärandaja järel pärima õigustatud isikud välja vastavalt seaduse või viimse tahte kohase pärimise reeglitele. Järgmisena pärima õigustatud isikutele ei lähe võlgniku loobumise tõttu üle võlgniku pärimisõigus või tema õigus pärandiosale. Võlgniku subjektiivne pärimisõigus lõpeb. Järgmisena pärima õigustatud isikutel tekib endil subjektiivne õigus pärida pärandaja järel vastavalt pärimisõiguse reeglitele. Võlgniku õigusele, mis on lõppenud, ei saa sissenõuet pöörata. Kuna järgmisena pärima õigustatud isikutel on endal subjektiivne pärimisõigus, saab võlausaldaja nõudeõigus PärS § 126 järgi olla suunatud võlgniku loobumise tagajärjel

järgmisena pärima õigustatud isikute, mitte võlgniku vastu. PärS § 126 annab võlausaldajale eripärasena õiguse pöörata sissenõue pärandist loobunud võlgniku asemel pärima õigustatud isiku varale./.../ Kolleegium leiab, et PärS § 126 võimaldab sissenõude pöörata loobunud võlgniku asemel pärinud isiku mõttelisele osale pärandvara ühisusest ulatuses, milles pärima õigustatud isik päris võlgniku loobumise tagajärjel. Täitemenetluses isikute varale sissenõude pööramine ei ole aga võimalik ilma täitedokumendita. Kuna võlausaldaja nõudeõigus on suunatud võlgniku asemel pärima õigustatud isikute vastu ning sissenõuet ei pöörata mitte võlgniku, vaid kolmandate isikute varale, ei ole täitemenetluses nõude maksmapanekuks piisav, kui võlausaldajal on täitedokument pärandist loobunud võlgniku vastu. Kohtud on tuvastanud, et praegune täitemenetlus on algatatud võlgniku vastu tehtud täitedokumendi jõustunud kohtuotsuse - alusel. Sellele, nagu oleks sissenõudjal kehtiv täitedokument avaldaja vastu, ei ole ka määruskaebuses tuginetud. PärS §-st 126 tulenev nõudeõigus ei anna aga sissenõudjale iseenesest täitedokumenti, et pöörata sundtäitmisel sissenõue võlgniku asemel pärima õigustatud isikute varale. Täitemenetluses täidetakse nõudeid üksnes täitedokumentide alusel, kusjuures TMS § 2 lg-s 1 sisalduv täitedokumentide loetelu on ammendav. Seega saab nõustuda ringkonnakohtuga, et avaldaja vara arestiti kehtiva täitedokumendita ning seetõttu oli arestimine TMS § 55 p 1 järgi tühine.“.

18.Pärimistunnistusega, pärandavara ühisuse mõttelise osa 26.05.2017 arestimise aktiga ja 16.03.2016 kostja 4 kohta tehtud Harju Maakohtu kohtuotsusega on tõendatud hagejate esile toodud asjaolud, et kohtutäituril oli täitedokument üksnes kostja 4, mitte aga hagejate kohta ning, et kohtutäitur arestis ja võõrandas pärandavara, mis kostja 4 pärandi vastuvõtmisest loobumise tõttu kuulus võrdsetes osades hagejatele (I kd lk 11-12, 17-18, 55-77).
19.Pärandist loobumise tõttu ei saanud kostja 4 kunagi pärandvara omanikuks, mistõttu PärS § 126 kohta kujunenud kohtupraktikast (RKL 2-17-18529, 3-2-1-41-10, 3-2-1-104-15, 32-1-68-14) tulenevalt oli sissenõudjate nõudeõigus suunatud võlgnikust kostja 4 asemel pärima õigustatud hagejate vastu. Varale sissenõude pööramiseks oli vajalik esmalt tuvastada, kui suur oli pärandiosa, mille võlgnik oleks saanud, kui ta ei oleks pärandist loobunud. Kuna täitemenetlus lähtub formaliseerituse põhimõttest, siis ei saa kohtutäitur ise selle üle otsustada, kas PärS § 126 eeldused on täidetud ja kas varale saab sissenõuet pöörata, vaid seda saab tuvastada kohus sissenõudjate poolt pärijate vastu esitatud hagiavalduse alusel. Järelikult ei olnud täitemenetluses nõude maksmapanekuks piisav, et kostjatel 2 ja 3 oli täitedokument pärandist loobunud võlgniku vastu.
20.Kuna hagejatele kuuluv vara arestiti ja müüdi ilma nende suhtes tehtud täitedokumentideta, siis rikuti TMS § 55 p 1, mistõttu on vara arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Järelikult saab kohus tühise arestimise alusel tunnistada TMS §-le 223 tuginedes kehtetuks 11.04.2018 täiteasjades 034/105/902 ja 034/2016/1184 toimunud enampakkumise, millega müüdi hagejate vara kostjale 5 (I kd lk 21-23).
21.Eelpool enampakkumise kehtetuks tunnistamise tuvastamise tõttu tühise arestimise alusel jätab kohus tähelepanuta muud hagiavalduses toodud asjaolud ja kostjate vastuväited, mis puudutavad enampakkumise läbiviimise korda ja täitedokumentide kättetoimetamist, kuna need ei oma enam asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
22.Seega kuulub hagejate hagi rahuldamisele ja kostja 1 poolt täiteasjades 034/105/902 ja 034/2016/1184 11.04.2018 korraldatud vara kordusenampakkumine, millega müüdi vara kostjale 5, tuleb tunnistada kehtetuks. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja