lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-11619/36

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 16.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-11619/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1272
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 132 lg 11, 4Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 76 lg 1Kaasomandi lõpetamise nõueAÕS § 77 lg 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 2Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (12)

lahend.ee
2-22-17341/31Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.05.20252-22-17341/26Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja12.02.20252-21-9738/33Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.12.20232-22-17341/20Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.10.20232-21-9738/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.06.20232-22-17341/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.03.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-11619

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel 2-18-11619

Tsiviilasja number

Otsuse avalikult teatavaks 16. märts 2020 Jõhvi kohtumaja tegemise aeg ja koht Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

A Ä hagi R Ä vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: A Ä (IK xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov (e-post [email protected] ) Kostja: R Ä (IK xxx, elukoht xxx ) Kostja lepinguline esindaja: Igor Sumarok (e-post: [email protected]) 25.02.2020

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Lõpetada A Ä (IK xxx) ja R Ä (IK xxx) kaasomand kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa number xxx) selliselt, et jätta kinnisasi R Ä ainuomandisse ning R Ä on kohustatud maksma A Ä `le hüvitise 58 000 eurot.
3.R Ä on kohustatud hüvitisest (58 000 eurot) maksma 25 000 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja ülejäänud 33 000 eurot ühe aasta jooksul igakuiste maksetena 2750 eurot kuus 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest.

2-18-11619 Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
2-20-17088/41
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
10.10.2022
2-20-17088/30Riigikohtu tsiviilkolleegium15.06.2022
2-21-7760/26Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.03.2022
2-20-17088/24Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.01.2022
2-21-7760/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.11.2021
2-19-11256/30Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.10.2020
4.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1.Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis kinnistu asukohaga xxx vald, igale kaasomanikule kuulub 1⁄2 kinnistust. Kinnisvara soetasid pooled 10.08.2010, so. enne abielu sõlmimist 02.09.2010. Seega ei ole tegemist poolte ühisvaraga. Hageja ei soovi peale abielu lahutamist kinnisvara kasutada oma elukohana, ega soovi saada kinnisvara ainuomanikuks. Samuti ei võimalda kujunenud olukord kinnistut ühiselt hallata. Kuna pooled ei jõudnud kaasomandi jagamises kokkuleppele, palub hageja AÕS §-de 76 lg 1 ja 77 lg 2 alusel lõpetada poolte kaasomand kinnistule selliselt, et kostja omandisse läheb 1⁄2 hageja osa kinnisvarast asukohaga xxx ja kostja saab kinnisvara ainuomanik. Kostja maksab hagejale hüvitist tema osa eest 73000 eurot.
2.Alternatiivselt palub hageja, et kinnistu xxx, müüakse avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha jaotatakse hageja ja kostja vahel vastavalt nende osadele. Menetluskulud jätta kostja kanda. 10.08.2018 ostu-müügilepingut nr. xxx sõlmides märkisid pooled, et kinnisvara hind moodustas 137410, 04 eurot. Hagejale ei ole teada et kostja oleks selle raha panustanud xxx asuva kinnisvara soetamiseks. Hageja on 2010 august kandnud kostjale raha laenu kustutamiseks, mis oli võetud hageja poolt endise elukoha soetamiseks. Kinnisvara oli soetatud nii hageja, kui kostja vahenditest. Pindi Kinnisvarabüroo hindamisakt on tehtud nii, et alandada kinnisvara hinda kostja huvides.

II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD

3.Kostja hagi ei tunnista, kuid nõustub hageja ettepanekuga, et kinnisvara jääb kostja ainuomandisse. Kostja ei ole nõus hageja poolt nõutud rahalise hüvitise suurusega ja soovib, et hüvitis oleks määratud kohtu poolt vastavalt kaasomanike panusega kaasomandi soetamise finantseerimisel, mis on märkimisväärselt suurem kui hagejal. Kinnistu osteti 134 214, 46 euro eest enne poolte abielu. Kinnistu eest esimese sissemakse tegemine ja tasumine oli teostatud kostja lahusvara arvelt (M M võetud laenu summas 42360, 73 arvelt). Kõik kinnistu omandamisega seonduvad laenu kohustused alates kinnistu omandamisest kuni abielu lõpetamise ning käesoleva ajani kannab täies ulatuses kostja.
4.Riigikohus on selgitanud, et õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (RKTsKo 32-1-70-10, p. 13, 3-2-1-15-06, p. 15). Hageja esitatud kinnisvara hinnang on vananenud ja ei kajasta kinnistu tegelikku turuväärtust käesoleva aja seisuga. Pindi Kinnisvarabüroo hindamisakti järgi on kinnistu maksumuseks 116 000 eurot, lisaks puudub hagiavalduses nõue asendada kohtulahendiga poolte tahteavaldused. Kostja nõustub hüvitise maksmisega summas 10 000 eurot 5 aasta jooksul võrdses osas juhul, kui kinnistu jääb tema ainuomandisse.

III KOHTU PÕHJENDUSED

2-18-11619

5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on, et kinnistu asukohaga xxx (registriosa number xxx) on poolte kaasomandis, mõlemale kaasomanikule kuulub 1⁄2 kaasomandist ja kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 128 781, 97 eurot xxx kasuks (tl. 10, 11). Kaasomandi lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks on AÕS § 76 lg 1, mis võimaldab kaasomanikul igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Asja jagamise viisis kokkuleppe puudumise korral otsustab selle AÕS § 77 lg 2 järgi hageja nõudel kohus. Kohus peab lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Hageja on esmase nõudena taotlenud xxx vald asuva kinnistu kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ja kostja tasub hagejale omandi kaotuse eest hüvitist 73 000 eurot. Kostja on kogu menetluse jooksul olnud sellise kaasomandi lõpetamise viisiga nõus. Järelikult kaasomandi lõpetamise viisi osas pooled ei vaidle ja kaasomand tuleb selliselt ka lõpetada.
6.Pooled on eri meelt kinnistu väärtuses osas ja on esitanud tõendina xxx vald kinnistu hindamisakti, mille on koostanud asjatundjad (kutselised hindajad). Hageja esitatud xxx 29.03.2018 hinnangu järgi (tl. 39-62) on kinnistu väärtuseks 146 000 eurot. Kostja esitatud xxx OÜ 08.10.2018 hinnangu (I kd, tl. 179-II kd, tl. 7) järgi on kinnistu väärtuseks 116 000 eurot. Hageja esitatud xxx hinnangu on teostanud 1 asjatundja, müügiperioodi pikkuseks on hinnatud turuväärtuse juures kuni 6 kuud ning hindamistulemuse täpsuseks on 5 %. Kostja esitatud xxx hinnangu järgi on hinnangu teostanud 2 asjatundjat, müügiperioodi pikkuseks on hinnatud turuväärtuse juures 6-12 kuud ning hindamistulemuse täpsuseks 10 %. xxx hinnangus on välja toodud hinda alandavaks teguriks netopinna suurus. xxx hinnangus omakorda kohalik ostujõud ja elektriküte, kuna eelistatud on keskküttekatlad. xxx hinnangus on küttesüsteem toodud välja aga hoopis hinda tõstva positiivse tegurina.
7.Kohus leiab, et kuna kostja esitatud xxx OÜ hinnang on ca 6 kuud hilisem (lähedasem kaasomandi lõpetamise ajale), selle on teostanud kaks asjatundjat ning ka müügiperioodi pikkus on märkimisväärselt pikem (kuni 12 kuud) tuleb kinnistu väärtus kindlaks teha kostja esitatud xxx OÜ hinnangu alusel, milleks on 116 000 eurot. Sellest poolt on 58 000 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks omandi kaotuse eest hüvitisena välja mõista. Kostja väite osas, et hagejat tuleb kohustada esitama nõuet kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega, märgib kohus, et kohus ei saa kohustada hagejat vastavasisulist nõuet esitama. Hagi eseme valib ja formuleerib hageja ning kohus ei saa asuda hageja asemele. Samuti on kohtuotsust võimalik täita ka ilma tahteavalduste asendamist ja nõuete täitmise sidumist puudutavate korraldusteta ning tahteavalduste asendamist on võimalik nõuda ka hiljem eraldi menetluses.
8.Hageja taotlusel ja TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kohtuotsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et kostja on kohustatud hagejale maksma hüvitisest 25 000 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ja ülejäänud summa, eurot 12 kuu jooksul 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. Riigikohus on leidnud, et jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (RKTKo 3-2-1-168-05 p 9). Kostja taotlus, tasuda hüvitis 10 aasta jooksul jääb rahuldamata, kuna hagejale kui omanikule tuleb tagada hüvitis omandi kaotuse eest võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Hageja jääb täielikult ilma oma omandiõiguse teostamise võimalusest, millega võrreldes on hüvitise maksmine 10 aasta jooksul ebaproportsionaalne, st. tegemist oleks üleliigse viivitusega.

2-18-11619 Hagi hind TsMS § 132 lg 4 p 4 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka kaasomandi lõpetamise nõue. TsMS § 132 lg 11 järgi loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Seega on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud jaotus Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Riigikohus on leidnud, et kuna kaasaomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (RKTKo 3-2-1-70-10 p 14). Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Sel põhjusel ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja