lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-73/26

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-73/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2548
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 132 lg 4, 5Sundtäitmise aegumistähtaegTsÜS § 157 lg 1, 3Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineMKS § 124 lg 4PantMKS § 128 lg 4, 41SundtäitmineKrK § 143KrK § 186RS § 9 lg 4TsK § 448 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-73/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.07.20192-19-73/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja04.11.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-20-2108/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.11.20213-20-2108/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja11.02.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maksu- ja Tolliamet70000349(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-73

Määruse tegemise aeg ja koht

11.03.2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Kohtuasi

EE, OO ja RR hagi Eesti Vabariigi vastu (Maksu- ja Tolliameti kaudu) sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetlustes nr 025/2005/2635, nr 025/2001/3122 ja nr 029/2001/1156

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.11.2019 läbivaatamata jätmise kohta Harju Maakohtu 04.11.2019 läbivaatamata jätmise kohta Harju Maakohtu 04.11.2019 läbivaatamata jätmise kohta

määrus

EE

hagi

määrus

OO

hagi

määrus

RR

hagi

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

EE määruskaebus OO määruskaebus RR määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja 1: EE (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja 2: OO (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 3: RR (isikukood XXXXXXXXX), hagejate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), lepinguline esindaja Carmen Linnumäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 04.11.2019 määrus EE hagi läbivaatamata jätmise kohta, Harju Maakohtu 04.11.2019 määrus OO hagi läbivaatamata jätmise kohta ja Harju Maakohtu 04.11.2019 määrus RR hagi läbivaatamata jätmise kohta.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 374Hagide liitmine
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
VÕSRS § 9 lg 4Aegumine
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jätta EE, OO ja RR kanda võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagid ja asjaolud
1.EE (hageja 1), OO (hageja 2) ja RR (hageja 3) esitasid 03.01.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtutäituri Kaire Põltsu menetluses olevates täiteasjades nr 025/2005/2635, nr 025/2001/3122 ja nr 029/2001/1156. Tsiviilasja numbriks sai 2-1973.
2.Maakohus jättis 15.01.2019 määrusega hagejate avalduse täitemenetluste lõpetamiseks menetlusse võtmata ja tagastas selle. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.07.2019 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.03.09.2019 määrusega eraldas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-73 hageja 2 ja hageja 3 hagid iseseisvatesse menetlustesse ja andis neile uued numbrid, vastavalt nr 219-13565 ja nr 2-19-13568. 25.09.2019 võttis maakohus hagejate hagid menetlusse.
4.Hagide kohaselt rahuldas Tallinna Linnakohus 25.04.2000 otsusega kriminaalasjas nr 1/2-963/97 (kohtuotsus) kostja hagi ja mõistis kostja kasuks hagejatelt solidaarselt välja 12 916 792 krooni (825 533,47 eurot). Kohtuotsus jõustus 08.05.2000. Kohtuotsuse kohaselt jäi hagejate tegevuse tulemusena tasumata Eesti Vabariigis kasutusele võetud mootorikütuselt arvestatud aktsiisimaksud 6 373 663 krooni ning kütuselt arvestatud käibemaks 6 541 127 krooni. Kokku jätsid hagejad kohtuotsuse kohaselt Eesti Vabariigile maksudena tasumata 12 916 792 krooni, mille kohus hagejatelt Eesti Vabariigi kasuks kohtuotsusega solidaarselt välja mõistis. Kostja nõuab

hagejatelt kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumist täitemenetluses kuni käesoleva ajani. Nõudest on 09.10.2019 seisuga tasumata 802 663,34 eurot. Kohtutäitur Reet Vokk alustas 28.06.2001 hageja 1 suhtes täitemenetluse nr 032/2001/1293. Alates 28.04.2005 menetleb nõuet kohtutäitur Kaire Põlts täitemenetluses nr 025/2005/2635. Kostja tegi täitmisavalduse kohtutäitur Kaire Põltsile kohtuotsusega väljamõistetud kahjuhüvitise sissenõudmiseks. Kohtutäitur alustas kostja avalduse alusel hageja 2 suhtes täitemenetluse nr 025/2001/3122. Kohtutäitur Terje Tšapis alustas 25.07.2001 hageja 3 suhtes täitemenetluse nr 029/2001/1156. Käesoleval hetkel menetleb nõuet kohtutäitur Kaire Põlts täitemenetluses nr 029/2001/1156. Hagejad leiavad, et täitemenetluste esemeks olev nõue on aegunud. Tegemist on maksunõudega ja avalik-õiguslike nõuete aegumise suhtes kuulub kohaldamisele maksukorralduse seaduse (MKS) kui eriseaduse regulatsioon. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud nõuete aegumise üldregulatsioon ei saa olla käsitletav aegumise erinormina MKS-i kui eriseaduse suhtes. Kõigi maksunõuete ja muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat ning aegumistähtaeg hakkab kulgema maksu määramise või nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS redaktsioonis oli maksunõuete sissenõudmise aegumistähtaeg 7 aastat. MKS § 132 lg 5 sätestab alused aegumistähtaja katkemise suhtes. Vastavalt MKS § 132 lg 5 p-le 1 on katkemise aluseks muuhulgas kohtutäiturile avalduse esitamine maksuvõla sissenõudmiseks. Aegumise katkemise korral hakkab uus aegumistähtaeg kulgema katkemisele järgneva aasta

1.jaanuarist. Praegusel juhul esitas kostja hageja 1 suhtes avalduse kohustuse sissenõudmiseks 28.04.2005, seega hakkas uus aegumistähtaeg kulgema 01.01.2006 ning nõude sissenõudmine aegus 01.01.2011. Hageja 2 suhtes esitas kostja avalduse kohustuse sissenõudmiseks 09.11.2001, seega hakkas uus aegumistähtaeg kulgema 01.01.2002 ning nõude sissenõudmine aegus 01.01.2007. Hageja 3 suhtes esitas kostja avalduse kohustuse sissenõudmiseks 25.07.2001, seega hakkas uus aegumistähtaeg kulgema 01.01.2002 ning nõude sissenõudmine aegus 01.01.2007. Täiendavaid aluseid hageja suhtes esitatud nõude aegumistähtaja katkemiseks või peatumiseks hagejale teadolevalt ei esine, mistõttu on hageja suhtes sundtäitmisel olevad nõuded aegunud.

Kostja vastuväited

10.Kostja hagisid ei tunnista ning vaidleb neile vastu.
11.Hagejad väidavad ekslikult, nagu oleks neilt nõutava võla puhul tegemist maksuvõlaga. Tegelikult ei ole täitedokumendiks oleva kohtuotsusega nõutav nõue mitte maksunõue, vaid tsiviilõiguslik kahjunõue. Seetõttu on hagejate viited MKS-i sätetele aegumise kohta asjakohatud. Kohtuotsusest nähtub selgelt, et kriminaalasjas pidas kohus kostja esitatud tsiviilhagi tõendatuks ning mõistis selle tsiviilhagiga esitatud nõude süüdistatavatelt välja. Ka täitetoimikus on nõude sisu puhul viidatud kriminaalasjas esitatud tsiviilhagile. Kuna tegemist on kohtuotsusega välja mõistetud kahjuhüvitisega, on ka selle sissenõudmine toimunud eraõiguse sätete järgi, mitte MKS 13. peatükis

sätestatud korra alusel. Kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumist reguleerib TsÜS §

157.Kostja leiab, et kohtuotsusega välja mõistetud kahjunõue ei aegu enne 05.04.2021. Maakohtu 04.11.2019 määrused
12.04.11.2019 tegi Harju Maakohus tsiviilasjades nr 2-19-73, nr 2-19-13565 ja nr 2-19-13568 määrused, millega jättis hagejate hagid TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata samadel põhjendustel. Menetluskulud jättis maakohus kõigis asjades hagejate kanda.
13.Maakohus leidis, et hagides märgitud nõude puhul on tegemist tsiviilõigusliku kahjunõudega. Kohtuotsusega on tuvastatud, et hagejad tekitasid Eesti Vabariigile materiaalset kahju kokku 12 916 792 euro ulatuses. Kohus ei määranud hagejatele maksusummat, vaid mõistis välja maksukuriteoga tekitatud kahju. Maksunõudega ei saa olla tegemist seetõttu, et tsiviilhagi esitamisega kriminaalasjas ei ole võimalik maksunõuet tuvastada (maksuõiguslik nõue ei saa olla tsiviilhagi esemeks). Tegemist on kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilõigusliku kahjuhüvitisega, mistõttu ka selle sissenõudmine on toimunud eraõiguse sätete järgi, mitte MKS 13. peatükis sätestatud korra alusel. Jõustunud kohtuotsusega lahendatud vaidlust ei saa uuesti avada täitemenetluse käigus, mistõttu ei saa ka käesoleval juhul asuda ümber hindama jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud nõuet. Käesolevas tsiviilasjas ei saa kohus asuda ümber kvalifitseerima jõustunud kohtuotsusega rahuldatud nõuet.
14.Nõude aegumise küsimuses nõustus maakohus kostjaga, et täitedokumendiks on antud juhul kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ning jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 157 lg 1. Kui nõue tunnustatakse kohtulahendiga, hakkab kehtima uus, TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumise režiim ning enam ei oma tähendust nõude algne materiaalõiguslik aegumistähtaeg ega selle pikkus. Praegusel juhul on täitemenetlus nõude täitmiseks toimunud jõustunud kohtuotsuse täitmiseks ettenähtud tavakorras.
15.TsÜS § 157 lg 1 kuni 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli aegumistähtajaks 30 aastat kohtuotsuse jõustumisest, 04.05.2011 jõustunud redaktsioon sätestab aegumistähtajaks 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 05.04.2011 (algses redaktsioonis enne 01.03.2011) tekkinud aegumata nõuetele ning kui varem kehtinud 30-aastane tähtaeg lõpeks varem kui uus 10-aastane tähtaeg, kohaldatakse seaduse eelmist redaktsiooni. Riigikohus pidas võimalikuks VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg (lahend asjas nr 3-2-1-116-13). Hiljem parandas seadusandja ebatäpsuse VÕSRS § 9 lg-s 4, asendades kuupäeva 01.03.2011 kuupäevaga 05.04.2011. Niisiis saab öelda, et enne 05.04.2011 jõustunud kohtuotsuste puhul hakkas uus 10-aastane aegumistähtaeg kulgema 05.04.2011, mistõttu aeguvad sellised nõuded 05.04.2021 (eeldusel, et aegumine ei ole pärast 05.04.2011 katkenud). Seega hakkas algselt 30-aastase aegumistähtajaga 25.04.2000 kohtuotsuse puhul uus 10 aasta pikkune aegumistähtaeg kulgema 05.04.2011 ja see tähtaeg ei ole möödunud. Seetõttu ei ole käesolevas asjas täitedokumendiks oleva kohtuotsusega tunnustatud nõue aegunud.
16.Tuginedes eeltoodule asus maakohus seisukohale, et enne 05.04.2011 jõustunud kohtuotsuste ja väljastatud täitedokumentide aegumistähtajad algavad 05.04.2011 uuesti, mistõttu ei aegu kohtuotsusega välja mõistetud kahjunõue enne 05.04.2021.
17.Kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg ei sõltu sellest, millist liiki nõudega on tegu või kelle kasuks on nõue välja mõistetud. Hagejate määruskaebused
18.Hagejad esitasid 19.11.2019 tsiviilasjades nr 2-19-73, nr 2-19-13565 ja nr 2-19-13568 Harju Maakohtu 04.11.2019 määruste peale määruskaebused, milles palusid tühistada maakohtu määrused ja võtta hagiavaldused menetlusse. Samuti palusid hagejad liita eraldatud tsiviilasjad üheks menetluseks ning menetleda asja edaspidi ühise numbri all nr 2-19-73. Hagejad taotlevad maakohtu lahendite tühistamist samadel põhjendustel.
19.Maakohus lahendas hagi läbi vaatamata määrusega haginõude sisuliselt. Samas ei järginud kohus hagi sisulisel läbivaatamisel menetlusseaduses selleks ettenähtud korda, rikkudes sellega menetlusõigust. Sealjuures lahendas kohus nõude ka sisuliselt vääralt, jättes kohaldamata asjas olulist tähendust omava materiaalõiguse normi.
20.Kohus lahendas õigusliku vaidlusküsimuse, kas kriminaalasjas hagejate suhtes tehtud kohtulahendi alusel tekkinud nõue on aegunud või mitte. Maakohus asus seisukohale, et hagejate suhtes täitmisele kuuluva nõude aegumistähtaja saabumine sõltub sellest, kas kohtuotsusega hagejatelt riigi kasuks välja mõistetud rahasumma näol on tegemist avalik-õigusliku maksunõudega või tsiviilõigusliku kahjunõudega. Vastav küsimus ei oma asja lahendamise seisukohalt esmast tähendust. Maakohus jättis asja lahendamisel põhjendamatult kohaldamata MKS § 124 lg 4 p-st 3 ning MKS § 124 lg-st 41 tuleneva regulatsiooni, mis sätestab, et Maksu- ja Tolliameti poolt sissenõutavate kriminaalmenetluses tehtud jõustunud kohtulahendist tulenevate kohustuste sundtäitmisele kohaldatakse MKS-s maksuvõla sundtäitmise kohta sätestatut. Käesoleval juhul ei saa vaidlust olla selles, et hagejate suhtes toimuvas sundtäitmise menetluses on sissenõudjaks Maksu- ja Tolliamet, kes osaleb käesolevas vaidluses kostjana. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et hagejate suhtes sundtäitmisele kuuluva nõude aluseks (täitedokumendiks) on kriminaalmenetluses tehtud jõustunud kohtulahend. Eelnevast tulenevalt on kahtluseta täidetud kõik kriteeriumid, mille alusel peab hageja suhtes toimuv sundtäitmine toimuma samas MKS-s sätestatud korras nagu toimub maksuvõla sundtäitmine. Seetõttu ei ole käesoleval juhul esmase tähtsusega küsimus sellest, kas kohtuotsuse alusel väljamõistetud summa näol on tegemist avalikõigusliku maksunõudega või tsiviilõigusliku kahjunõudega, kuivõrd mõlemal juhul näeb seadus ette, et sundtäitmine toimub MKS-s maksuvõla sundtäitmisele ettenähtud korras.
21.Riigikohus tunnistas 28.01.2008 lahendiga asjas nr 3-1-1-60-07 õigusvastaseks kuni selle ajani kehtinud praktika, kus maksuhaldur nõudis tasumata maksusummad kriminaalmenetluses välja tsiviilhagi esitamisega kahju koosseisus. Kõik jõustunud kohtulahendid, millega kohtud olid enne 28.10.2008 ekslikult maksunõuded tsiviilhagi koosseisus välja mõistnud jäid kehtima, kuid väljamõistetud summad jäid sellele vaatamata olemuslikult maksunõueteks, mille sissenõudmisele, sundtäitmisele ja aegumisele tuleb kohaldada maksunõuetele kohalduvat regulatsiooni.
22.Maksunõuete aegumisele kohalduvad MKS-i erinormid (vt Riigikohtu erikogu 10.10.2018 määrus asjas nr 2-17-12525). Maksunõuete sundtäitmist ja aegumist reguleerib MKS 13. peatükk ning samas peatükis sisalduv § 128 lg 41 koostoimes § 128 lg 4 p-ga 3 sätestab, et sama regulatsiooni kohaldatakse kriminaalasjas jõustunud kohtulahendist tulenevatele kohustustele (sõltumata nende olemuslikust sisust). Seega ei saa kahtlust olla selles, et MKS §-s 132 sätestatud aegumistähtaegu kohaldatakse ka hageja suhtes sundtäitmisele kuuluva jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude osas. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
24.Tallinna Ringkonnakohtusse laekusid 14.01.2020 hageja 1 ja hageja 2 määruskaebused ning 22.01.2020 hageja 3 määruskaebus. Kõik 3 määruskaebust on ringkonnakohtu menetluses.
25.12.02.2020 määrusega ja 13.02.2020 määrusega liitis ringkonnakohus tsiviilasjad TsMS § 374 alusel, kuna tsiviilasjad on õiguslikult seotud, hagejad taotlevad määruskaebustes samadel põhjendustel maakohtu lahendite tühistamist ning maakohtule uueks lahendamiseks tagasisaatmist ja ringkonnakohtu hinnangul lihtsustab ja kiirendab asjade liitmine kaebuste lahendamist. Tsiviilasja numbriks jäi 2-19-73. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus eksinud menetlusõiguse normide vastu ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
27.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Hagiavalduse kohaselt palusid hagejad tunnistada kohtuotsuse sundtäitmine lubamatuks, tuginedes sellele, et kohtuotsusega väljamõistetud nõue hagejate vastu on aegunud. Muude asjaoludega sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hagis ei põhjendata.
29.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tegemist tsiviilõigusliku kahjunõudega ning kostja nõue ei ole aegunud (nõude aegumistähtaeg on 05.04.2021) ning seega ei ole hagejatel võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu jäid kõik hagid TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata.
30.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate väitega, et maakohus oleks pidanud igal juhul tegema otsuse ja hagide läbivaatamata jätmine oli ennatlik. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et maakohus on lahendanud vaidlustatud määrustega asja sisuliselt. Aegumise kohaldamise üle otsustamisel on maakohus lähtunud hagejate poolte kohtu ette toodud asjaoludest ja neid hinnates leidnud, et hagejate suhtes sundtäidetav nõue ei ole aegunud. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-14 17.03.2013 tehtud määruses jaatanud võimalust jätta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi juhul, kui sundtäidetav nõue ei ole aegunud, TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata.
31.Hagejad viitasid määruskaebustes Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07, milles käsitleti riigile tasumata jäetud maksude nõuet isikute vastu, kelle poolt käibedeklaratsioonide võltsimise tõttu jäi riigil saamata käibemaks. Riigikohus selgitas, et tegude toimepanemisel enne 01.07.2002, s.o aega, mil hakkasid kehtima vastavad maksukorralduse seaduse sätted, vastutavad isikud TsK § 448 lg 1 järgi, kuid viidatud lahendis ei ole käsitletud nõude aegumist. Harju Maakohtu 25.04.2000 otsusega on kõik hagejad süüdi mõistetud KrK § 143 järgi ning lisaks hageja 1 KrK § 186 ja hageja 3 § 148-1 ning § 148-5 järgi. Dokumentide võltsimise ja deklaratsioonide esitamata jätmisega jätsid hagejad tasumata riigile aktsiisi ja käibemaksu kokku 12 916 792 krooni. Harju Maakohtu 25.04.2000 otsusest ei tulene, milliste normide alusel on tsiviilhagi rahuldatud, kuid arvestades seda, et hagejate teod olid toime pandud tsiviilkoodeksi kehtimise ajal, on järeldatav, et tsiviilhagi rahuldati TsK § 448 lg 1 järgi kui kahju hüvitamise nõue, kuna Riigikohtu seisukoha järgi maksunõuet ei saaks lahendada kriminaalasjas esitatud tsiviilhagiga, sest nimetatud nõue kuulub halduskohtu pädevusse.
32.Poolte vahel oli vaidlus küsimuses, kas kostja nõude aegumisele saab kohaldada TsÜS § 157 lg 1 või MKS § 132 lg 4. MKS § 128 lg 4 p 3 järgi maksuhaldur võib sisse nõuda ka kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused, mille sissenõudjaks on Maksu- ja Tolliamet. Nimetatud säte kehtib alates 01.01.2017. MKS § 128 lg 41 järgi § 128 lg-s 4 nimetatud rahalise kohustuse sundtäitmisel kohaldatakse MKS-s maksuvõla sundtäitmise kohta sätestatut. MKS § 132 lg 4 järgi on muude maksuhalduri sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg, välja arvatud eriseadustes sätestatud tähtajad, viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates. Hagejad leiavad, et eeltoodud sätete järgi on kostja nõue nende vastu aegunud. TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat ja lg 2 järgi nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. VÕS RS § 9 lg 4 järgi TsÜS § 157 lg 1 kohaselt aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1.
33.Maakohus on eeltoodud sätete kohaldamisel analüüsinud Riigikohtu praktikat (vt nt 18.04.2016 määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-16) ja leidnud õigesti, et kostja nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 157 lg 1 ja hagejatelt sissenõutav nõue ei ole aegunud. Hagejate poolt soovitud järeldust ei toeta kolleegiumi arvates määruskaebuses viidatud Riigikohtu erikogu 10.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12525, milles tõlgendati maksukorralduse seaduse sätteid puutuvalt nõude aegumise katkemist. Lisaks tuleneb eelviidatud määrusest, et ka maksunõuete aegumise osas on võimalik lähtuda mitte ainult maksukorralduse seadusest. Pankrotimenetluses esitatud maksunõuetele tuleb kohaldada pankrotiseaduse norme ja pärast pankrotimenetluse lõppemist tunnustatud maksunõuet on võimalik alternatiivselt täita nii TsÜS § 157 lg 3 kui ka MKS § 132 alusel.
34.Maakohtu määruste muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebustega seotud menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda, kuna määruskaebused jäeti rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja