lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-19829/3

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-19829/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1657
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. märts 2020, Tallinna kohtumaja

Kohtujurist

Marge Sillamaa

Tsiviilasja number

2-19-19829

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS-i hagi X Xu vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

614,08 eurot Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask, e-post: [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja X X (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON:

1.Võtta asja juurde dokumentaalsete tõenditena tsiviilasjas nr 2-19-13167 esitatud hagiavaldus koos lisadega ja 26.09.2019 kompromiss.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista X Xult PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlg 271,50 eurot, 16.12.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 77,75 eurot ning viivis põhinõudelt (271,50 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 1132 lg 1
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulu 25 euro ja viivise 170,46 euro nõudes.
5.Mõista X Xult välja PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskuluna 51 eurot riigilõivu. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (51 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Ülejäänud ulatuses jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-19-19829 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja asjaolud

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 hagi X X vastu põhivõlgnevuse 271,50 euro, 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 248,21 euro, sissenõudmiskulude 25 euro ja lisanduva viivise nõudes, määras 0,07% päevas tasumata põhinõudelt. Menetluskulu, mis koosneb riigilõivust 125 eurot ja õigusabikulust 420 eurot, palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Elisa Eesti AS-iga liitumislepingu, mille alusel esitas Elisa Eesti AS kostjale tarbitud teenuste eest arveid. Perioodi 01.04.-30.04.2016 eest esitas Elisa Eesti AS 01.05.2016 kostjale arve nr 2015087959 summas 559,70 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.05.2016, Kostja tasus arve summas 288,20 eurot, tasumata jäi 271,50 eurot. Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu 01.02.2018 hagejale.
2.Kohus võttis hagi 20.12.2019 määrusega menetlusse ja edastas kostjale. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt võib kohus lihtmenetluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus võtab asja juurde dokumentaalsete tõenditena tsiviilasjas nr 2-19-13167 esitatud hagiavalduse koos lisadega ja 26.09.2019 kompromissi.
4.Kohus, olles tutvunud esitatud hagiga, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

2 (6)

2-19-19829

7.Hagiavalduse lisaks nr 1 oleva liitumislepinguga kliendinumbriga 952700 ja Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustega on tõendatud lepingu sõlmimine Elisa Eesti AS ning kostja vahel. Hagiavalduse lisaks nr 2 oleva Elisa Eesti AS 1.05.2016 arvega nr 2015087959 on tõendatud kostja kohustus tasuda perioodil 01.04 – 30.04.2016 tarbitud teenuste eest 559,70 eurot. Kostja tasus arvest 288,20 eurot. 05.02.2018.a nõude loovutamise teatisega on tõendatud Elisa Eesti AS nõude loovutamine hagejale.
8.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,07% päevas tasumata summalt. Viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (aastas 8%) üle 3 korra. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-166-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise kokku summas 77,75 eurot ning jätab hagi rahuldamata viivisenõudes (248,21- 77,75) 170,46 eurot.
9.Hageja on praeguses menetluses esitanud sissenõudekulu 25 euro nõude. Hageja on soovinud hagile lisatud nõudekirjadega tõendada, et hageja on kostjale meelde tuletanud kohustuse olemasolu ja nõudnud selle täitmist. Tsiviilasjas nr 2-19-13167 oli menetluses hageja nõue sama kostja vastu sama lepingulise suhte alusel. Tolles menetluses nõudis hageja kostjalt mai 2016 eest esitatud ja tasumata jäänud arve alusel võlgnevuse väljamõistmist, praeguses menetluses nõutakse aprilli 2016 eest esitatud ja tasumata jäänud arvete eest võlgnevuse väljamõistmist. Tsiviilasjas nr 2-19-13167 kostja juba kohustus 26.09.2019 kompromissi korras tasuma sissenõudekulu 30 eurot. Kohtu hinnangul on praeguses menetluses esitatud sissenõudekulude nõue alusetu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsMS §-st 200. Kohtu hinnangul on hageja käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt. Hageja on ühest liitumislepingust tuleneva nõude jaganud mitmeks eraldiseisvaks nõudeks ning soovib igas eraldiseisvas menetluses nõuda samade võlateatiste eest sissenõudmiskulu.

3 (6)

2-19-19829 Seadusandja on ette näinud sissenõudmiskulu hüvitamise kirjade koostamise eest ühekordselt (VÕS § 1132 lg 1) ning nimetatud kulu on hagejale eelnevalt hüvitatud. Asjaolu, et hageja on nõude jaganud osadeks, ei anna hagejale alust nõuda topelt sissenõudmiskulu hüvitamist. Selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja sellest tulenevalt kohus seda ei rahulda.

10.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on esitanud praeguses tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-13167 nõude sisuliselt samal alusel. Kui hageja oleks tsiviilasjas nr 2-19-13167 esitanud ka praegusest hagist tuleneva nõude, oleks hagihind olnud kokku 1150,72 eurot ja riigilõiv kokku 200 eurot. Hageja on ise põhjustanud hagide eraldi esitamisega kahel korral 125 euro riigilõivukulu, s.o kokku 250 eurot. Riigilõivukulu 200 eurot ületavas ulatuses (kahe hagi peale kokku) ei ole põhjendatud jätta kostja kanda, kuna hagejal oli võimalus esitada kõik nõuded kostja vastu ühes menetluses. Hageja on käitunud pahauskselt ja jaganud nõude kostja vastu osadeks ning esitanud need eri menetlustesse. Seega on põhjendatud riigilõivukulu vaid 75 eurot. Kuna hagi rahuldati ligikaudu 68% ulatuses (arvestades nõude sissenõutavaks muutunud osa), jätab kohus riigilõivukulu TsMS § 163 lg 1 alusel 68% ulatuses kostja kanda. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 51 eurot (s.o 61% 75-st).
11.Ülejäänud menetluskulu jätab kohus hageja kanda. Hageja on esitanud praeguses tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-13167 nõude sisuliselt samal alusel. Hagejal oli võimalus esitada kõik samadest lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu ühes menetluses. Hageja on käitunud pahauskselt ja jaganud nõude kostja vastu osadeks ning esitanud need eri menetlustesse. Tsiviilasjas nr 2-19-13167 leppisid pooled juba kokku menetluskulude kandmises ning kostja kohustus hagejale menetluskulu hüvitama. Kohtu hinnangul oleks teistkordne menetluskulude nõude rahuldamine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja proovib praegusel juhul läbi menetluskulude rikastuda kostja arvelt ning see ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
12.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik

4 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja