Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Siiri Malmberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
02. märts 2020, Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-20127
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi K.N. vastu põhivõla 154,83 eurot, viiviste 121,60 eurot, sissenõudekulu 25,00 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
340,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]) Kostja: K.N. (isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)
Asja lahendamise viis
elukoht
Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405)
Tsiviilasi nr 2-19-20127 eurot).
Tsiviilasi nr 2-19-20127 Hagiavalduse ja 03.01.2020 täpsustuse kohaselt hageja ja Elisa Eesti AS ja kostja vahel on sõlmitud liitumisleping nr 3069568 ja lisa 3069575. Kostjale on 01.11.2016 koostatud arve nr 2016886055 summas 155,15 euro tasumiseks. Kostja on arve osaliselt tasunud summas 0,32 eurot. Arve on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 01. oktoober kuni 31. oktoober 2016, arve tasumise tähtaeg saabus 18.11.2016. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6. Elisa üldtingimuste p 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 121,60 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 17.12.2019 kuni põhinõude 154,83 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,07 % päevas. Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 alusel nõuab hageja sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 edastatud võlateatise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest kliendinumbriga 8320565 tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude arvest nr 2016886055 tuleneva põhivõlgnevuse summas 154,83 euro väljamõistmiseks kostjalt.
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-20127 Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2016886055 tuleneva põhivõlgnevuselt 154,83 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 121,60 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
Tsiviilasi nr 2-19-20127 võlateatised kostjale 1.04.2018 maksumusega kokku 15 eurot, 1.05.2018 maksumusega kokku 5 eurot ja 1.06.2018 maksumusega kokku 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-20127 ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid. Tulenevalt eelpool toodust leiab kohus, et menetluskulusid suuremas summas, kui oleks hagejale hüvitatud maksekäsu kiirmenetluses ei ole alust põhjendatuks pidada ega kostjalt antud asjas välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 45 eurot ning esindajatasu 20 eurot, kokku 65 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.