Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 28.oktoobril 2019, Võru kohtumaja 2-18-127340 220,29 eurot Creditreform Eesti OÜ hagi A. P. võla nõudes Hageja Creditreform Eesti OÜ, registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20, Tallinn, lepinguline esindaja Carlo Kask; RT Capital Estonia OÜ; e-post: [email protected] Kostja A. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elu- ja viibimiskoht teadmata. Kirjalik menetlus
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
4.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu samadest arvetest tuleneva nõude, mida kohus lahendas tsiviilasja nr 2-18-127216 all ning milles kohus on teinud 27.09.2019 tagaseljaotsuse. Viidatud tsiviilasjas ja käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõudes tulenevad samadest arvetest, kuid erinevatest arve kirjetest. Mõlemas asjas on nõude aluseks kostja ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud võrgu- ja elektrilepingud. Tsiviilasjas nr 218-127216 nõuti põhinõudena tarbitud võrguteenuse, taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi tasumist eest tasumist ning tsiviilasjas 2-18-127340 nõutakse elektrienergia tasumist ning seda samade arvete alusel. Hageja on viidanud sissenõudekulu 30 euro väljamõistmise alusena VÕS § 1132 lg 2 p-le1. Selle sätte kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tsiviilasjas nr 2-18-127216 on hageja nõudnud samuti 30 euro sissenõudekulude väljamõistmist. Kahes hagis on tegemist sisuliselt sama võlaga. Seega on hageja nõudnud sissenõudmiskulude hüvitamist ühelt ja samalt võlalt mitte 30 eurot, vaid 2x30 eurot. Tsiviilasjas nr 2-18-127216 tehtud tagaseljaotsusega on kostjalt hageja kasuks juba mõistetud välja sissenõudekulud 30 eurot. Kohtu hinnangul ei ole samalt võlalt põhjendatud nõuda topelt sissenõudekulusid, seetõttu jätab kohus selles osas nõude rahuldamata. 5.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; TsMS 367 alusel hageja nõude osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 179,05 eurot, millest põhivõlgnevus 140,52 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivis 38,53 eurot. Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
tekitanud endale põhjendamatud kulutused taotletud ulatuses. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kostjalt menetluskulu väljamõistmine kostjalt suhtes äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.