lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-14126/4

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-14126/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1364
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1, 2Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 137 lg 2Tsiviilasja hind kaebuse esitamiselTsMS § 171Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-14126/12Riigikohtu tsiviilkolleegium08.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Meeli Kaur, Vahur-Peeter Liin

Tsiviilasja number

2-19-14126

Määruse tegemise aeg ja koht

18.10.2019, Tallinn

Kohtuasi

YY hagi XX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2014/1373

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.09.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: YY (isikukood lepinguline esindaja Nele Mals

XXXXXXXXXXX,

Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 16.09.2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud YY kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

Asjaolud ja menetluse käik

1.YY (hageja) esitas 13.09.2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2014/1373. Hagi asjaolude kohaselt kinnitas Harju Maakohus 25.09.2009 määrusega hageja ja kostja vahel kompromissi tsiviilasjas nr 2-0710693. Kompromissi punktist 1.1 tulenevalt kohustus hageja tasuma kostjale perioodil 25.01.2009 - 25.09.2010 kokku 2836,08 eurot (44 375 krooni) igakuiste maksetena. Kohtumääruse p-st 1.2 tulenevalt muutub igakuise makse tasumata jätmisel võlgnevuse jääk sissenõutavaks täies ulatuses ja kostjal on õigus nõuda täitemenetluses hagejalt koheselt kogu võlgnevuse tasumist. Kohtumääruse p 1.3 kohaselt kohustus hageja tasuma leppetrahvi 0,2% päevas võla jäägilt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja esitas 01.10.2014 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks viivise 5472,88 eurot sissenõudmiseks, lisandub jooksev viivis 0,2% päevas. Täiteasjas on arvestus tehtud põhinõude jäägilt 1688,65 eurot. Sissenõudja viivise nõue on kokku 11 037,83 eurot. See on ebaproportsionaalselt suur võrreldes põhinõudega, mis oli 1621,76 eurot ja ületab põhivõlga 6,8 korda. Kostja peab näitama, kui suur on võlgnevuse tõttu tekkinud kahju, kui kostja nõuab hagejalt viivist põhinõuet ületavas osas. Kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-07-10693 ei ole kindlaks määratud kuupäeva, millal viivise arvestus lõpeb, seega on viivise kohustus tekkinud pärast kohtumääruse jõustumist ja viivise arvestus võib kesta määramata ajani. Maakohtu määrus
2.Maakohus keeldus 16.09.2019 määrusega hageja hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2014/1373 menetlusse võtmisest, jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud (TMS § 221 lg 1). Kui täitedokumendiks on kohtulahend, on lubatavad üksnes vastuväited, mille alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). Viivisemäär on asjaolu, mis oli olemas tsiviilasjas nr 2-07-10693 kinnitatud kohtumääruse jõustumisel. Seetõttu ei saa viivisemäär ja selle alusel arvutatud viivisenõude suurus olla aluseks, mis võimaldab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kui hageja leidis, et viivisemäär on liiga suur, oli tal võimalus tsiviilasjas nr 2-07-10693 keelduda kompromissi allkirjastamisest. Viivise vähendamist saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kaudu nõuda üksnes siis, kui viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (RKTKm nr 3-2-1-64-09, p 9). Käesoleval juhul on kohtumääruses välja toodud viivisemäär ja arvutamise viis 0,2% päevas arvutatuna võla jäägilt iga viivitatud päeva kohta. Seega ei ole viivise osas asjaolusid, mis oleksid tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hagis on välja toodud, et viivist arvestatakse määruse punkti 1.3 alusel võla jäägilt. Kui võlgnevus saab täies ulatuses tasutud, siis pole ka võimalik viivise edasine arvestus. Selline määruse regulatsioon vastab VÕS § 113 lg 1 viivise üldregulatsioonile. Viivisekohustuse täitmise lõppkuupäeva puudumine ei ole asjaolu, mis annaks aluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

2(4)

Hagis esitatud asjaoludel ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võimalik rahuldada TMS § 221 lg 2 alusel, sest hagi esitamise aluseks olevad asjaolud olid olemas juba täitemenetluse aluseks oleva kohtulahendi jõustumise ajal. Seetõttu ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (TsMS § 371 lg 2 p 2) ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Määruskaebus

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Viivise arvestuse nõue tekkis alles peale kompromissi kinnitamist tsiviilasjas 2-0710693. Viivisenõue tekkis, kui hageja jäi graafikujärgse makse tasumisega viivitusse, misjärel esitas kostja järgmisel päeval peale maksekuupäeva 26.10.2010 kohtutäiturile täitemenetluse alustamise avalduse. RKTKm nr 3-2-1-64-09 kohaselt võis TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). Lahendis on toodud kaks võimalust viiviste vaidlustamiseks TMS § 221 alusel: - viivist ei ole välja mõistetud kindla summana või - kui viivise lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav. Seejuures selgitab Riigikohus, et viivise näol peaks tegemist olema protsendiga võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani. Maakohtu poolt kinnitatud kompromissis ei ole viivist välja mõistetud kindla summana, samuti ei ole välja toodud viivise arvestust kindlaksmääratud kuupäevani. Seega ei ole viivise lõplik suurus lahendist tulenevalt välja arvutatav. Riigikohtu tõlgendus on antud selleks, et kaitsta ka võlgnikku sissenõudja põhjendamatult suure viivisenõude eest. Kuigi 25.09.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-07-10693 tuleneb viivise protsent 0,2% päevas, on kostja viivisenõue tervikuna tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tänaseks on põhinõue 19.08.2019 seisuga tasutud. Viivisearvestus on välja arvutatav perioodi eest 26.04.2010-19.08.2019, kuid viivis ei olnud lõplikult välja arvutatav kohtumääruse jõustumise hetkel. Seetõttu saab sellist nõuet vaidlustada TMS § 221 alusel. Maakohtul puudus alus hagi menetlusse võtmisest keelumiseks TsMS § 137 lg 2 p 2 alusel. Menetluse edasine käik
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.09.2019 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
6.Maakohus kohaldas õigesti täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-tes 1 ja 2 sätestatut.
6.1.Sundtäitmisele esitatud täitedokumendiks on Harju Maakohtu 25.09.2009 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-10693, millega kinnitati hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss ja

3(4)

lõpetati menetlus. Kohtumääruse kohaselt kohustus hageja kostjale tasuma leppetrahvi 0,2% päevas võla jäägilt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kui hageja võlgnevust tähtaegselt ei tasu (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1.3.)

6.2.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hagi aluseks olevad asjaolud olid juba olemas täitemenetluse aluseks oleva kohtulahendi jõustumise ajal. Riigikohus on ka 21.06.2017. a otsuses tsiviilasja nr 3-2-1-64-17, p-s 10 märkinud, et TMS § 221 alusel võib esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). Eelnimetatud Riigikohtu lahendi kirjeldava osa punktist 1 nähtub, et täitedokumendiks oleva kohtuotsusega mõisteti hagejalt välja viivis põhivõlgnevuselt 0,1% päevas alates 01.01.2013 iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Ka käesolevas asjas on hagejalt leppetrahv (viivis) 0,2% päevas välja mõistetud võlajäägilt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Riigikohus märkis, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivise vähendamist aja eest pärast kohtulahendi jõustumist, sest täitedokumendiks oleva kohtulahendi järgi on viivise suurus välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast). See, et väljamõistetud viivis on pärast kohtuotsuse jõustumist täitemenetluse ajaks ületanud põhinõude, ei ole asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist.
6.3.Ka käesoleval juhul on viivise suurus välja arvutatav (protsent võlajäägilt iga tasumisega viivitatud päeva eest). See, et väljamõistetud viivis on pärast kohtumääruse jõustumist ületanud põhinõude, ei ole asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtumääruse jõustumist TMS § 221 lg 2 mõttes. Hageja pidi arvestama sellega, et kui ta võlgnevust tähtaegselt ei tasu, siis tuleb viivitamise korral tasuda viivist.
6.4.Hageja ei ole tuginenud muudele asjaoludele, mis annaks aluse tunnistada viivise osas sundtäitmine lubamatuks.
7.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega ei ole kostja menetluskulusid kandnud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja