lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-3856/14

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-3856/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1206
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 180 lg 1Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseksPankrS § 1 lg 2PankrS § 171 lg 11PankrS § 23 lg 4PankrS § 31 lg 3TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-3856

Tsiviilasi

M.A. avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlgnik):

XXXXXXXXXXX )

Ajutine pankrotihaldur K.P.

esindajad

RESOLUTSIOON

M.A.

(isikukood

1.Tühistada Viru Maakohtu 21. mai 2019 määrus osas, milles maakohus jättis M.A. le riigi menetlusabi andmata ja temalt väljamõistetud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude osalise hüvitamise riigi vahenditest määramata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega anda M.A. le menetlusabi ja määrata M.A. lt väljamõistetud ajutise pankrotihalduri K.P. i tasu ja kulude kokku 501 eurot hüvitamine 397 euro ulatuses riigi vahenditest. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 21. mai 2019 määrus muutmata.
2.Sõnastada Viru Maakohtu 21. mai 2019 määruse resolutsioon järgmiselt:

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.09.20262-26-1953/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.09.20262-26-18653/4Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14502/11Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-23-2082/37Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 01.09.20262-17-1508/66Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 01.09.20262-26-15734/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
2.1.
Jätta M.A. pankrotiavaldus rahuldamata.
2.2.Määrata ajutise pankrotihalduri K.P. ajutise halduri tasuks 480 eurot (sisaldab tulu- ja

sotsiaalmaksu) ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 21 eurot.

2.3.Välja mõista M.A. lt ajutise pankrotihalduri K.P. kasuks tasu ja kulud kokku 501 eurot.
2.4.Anda M.A. le menetluskulude tasumiseks osalist riigi menetlusabi ja määrata, et temalt menetluskuluna väljamõistetud 501 eurost 397 eurot kuulub hüvitamisele riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri K.P. kasuks.
3.M.A. määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud M.A. kanda. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.M.A. (võlgnik) esitas 13. märtsil 2019 Viru Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks K.P. .
2.Ajutine haldur esitas 09.05.2019 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik abielus, abieluvara lepingut ei ole sõlmitud. Töötukassa on hinnanud võlgniku töövõime osaliseks kestusega 1. jaanuar 2018 kuni 19. november 2020. Võlgniku sissetulek kuus on 367 eurot 43 senti (neto), sh sotsiaaltoetus 41 eurot 17 senti, töövõimetustoetus 222 eurot 26 senti ja tasemeõppe toetus 104 eurot. Võlgnik omab kahte kontot LHV Pangas, mille jääk aruande esitamise aja seisuga oli 736 eurot 36 senti. Kontosid kasutab nii võlgnik kui ka tema abikaasa. Võlgnik õpib XXXXX abikokaks. Nominaalne õppeaeg kuni 31. augustini 2019. Äriregistri andmetel puudub osalus äriühingutes. Ajutisel halduril on kahtlus, et 2-toalise korteriomandi asukohaga XXXXX tegelik omanik on võlgnik. Korteriomandi väärtus on 2300 eurot. Maksuvõlgnevusi ei ole. Võlgnikul on vara kokku (ilma korteriomandita) 736 eurot 36 senti. Kohustusi on kokku 449 eurot 51 senti. Pandiõigused teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik pole maksejõuetu. Perioodil oktoober 2016 kuni veebruar 2019 on avaldaja müünud või ostnud erinevatelt isikutelt erinevaid lastekaupu. Võlgnik ei soovinud kaupade müügi osas mõistlikke selgitusi anda. Ajutise halduri töötasu suuruseks on 96 eurot tund (sisaldab tulu- ja sotsiaalmaksu). Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu 768 eurot (96 × 8) ja päringute kulu 21 eurot (äriregistri ja kinnistusraamatu päringud).

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Maakohus jättis võlgniku pankrotiavalduse rahuldamata. Maakohus mõistis võlgnikult ajutise halduri kasuks välja tasu ja kulud kokku 501 eurot.

Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku igakuine sissetulek on 367 eurot 43 senti. Võlgnikul on vara 736 eurot 36 senti ja tasumata kohustusi 449 eurot 51 senti. Lisaks on suur tõenäosus, et korteriomandi asukohaga XXXXX tegelik omanik on võlgnik (ka selles osas võlgnik selgitusi esitada ei soovinud) ning võlgnik on tegelenud lastekaupade müügiga, s.o võlgnik ei avaldanud kohtule ja ajutise haldurile oma tegelikku varanduslikku seisundit. Arvestades võlgniku tasumata kohustuste suurust, asus kohus seisukohale, et tegemist on ajutise makseraskusega. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu asjaolu, et maksejõuetuse tekkimine tulevikus oleks tõenäoline. Võlgnikul on võimalik tasuda igakuise sissetuleku arvelt olemasolevaid kohustusi osamaksetena ning selleks ei pea välja kuulutama pankrotti.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. Väär on ajutise halduri väide, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnik ostis 2016. aastal tuttavatele lasteriideid, sest sai suuremat soodustust. Korter, kus võlgnik elab koos abikaasaga, kuulub abikaasa endisele naisele J.A. ja ta lubas seal elada kommunaalmaksete tasumisel. Võlgnik on koos abikaasaga sotsiaalpinna järjekorras XX. Arveldusarvele LHV pangas laekub ka abikaasa pension. Võlgniku makseraskused ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub isegi külmkapp, sest selle ostuks puudub raha. Võlgnik palub mõista ajutise pankrotihalduri tasu välja riigituludest, sest see halvendaks võlgniku majanduslikku olukorda veelgi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik osas, milles maakohus jättis võlgniku pankroti välja kuulutamata ja mõistis temalt välja ajutise pankrotihalduri tasu ja kuluna 501 eurot. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 654 lg 6). Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis võlgnikule riigi menetlusabi andmata ja temalt väljamõistetud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude osalise hüvitamise riigi vahenditest määramata. Seetõttu kuulub määruskaebus osaliselt rahuldamisele.
6.Määruskaebuse esitaja väidab, et on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja vaid juhul, kui võlgnik on maksejõuetu, mis PankrS § 1 lg 2 järgi tähendab seda, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik ei ole vaidlustanud ajutise halduri väidet, et võlgnikul on vaid üks täitmata kohustus summas 449 eurot 51 senti (rahatrahv, summa sisaldab täitemenetluse kulusid). Võlgniku pangakontodel on seisuga 6. juuni 2019 kokku 1173 eurot 96 senti, millest sissenõuet ei saa pöörata 333 eurole 93 sendile. Seega on võlgnikul vara 840, 03 euro väärtuses. Järelikult ei ole võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõetu, kuivõrd tema varad ületavad tema kohustusi. Ajutine haldur märkis, et võlgniku ainus täitmata kohustus aegub ilmselt 3. novembril 2019. Seega puudub alus arvata, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on tulevikus tõenäoline (PankrS § 31 lg 3). Ainuüksi see, et võlgnikul on tema hinnangul raha vähe, ei ole alus pankroti väljakuulutamiseks. Selles osas jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Võlgnik ei vaidlusta määruskaebuses maakohtu määrust ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude suuruse osas, kuid palub mõista ajutise halduri tasu välja riigituludest.

Käesoleval juhul lõppes pankrotimenetlus pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega. PankrS § 23 lg 4 võimaldab määrata ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise riigi vahenditest 397 euro ulatuses siis, kui võlgniku avalduse alusel lõpetatakse menetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgniku varadest ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Nimetatust ei saa teha järeldust, et olukorras, kus kohus ei pea põhjendatuks füüsilise isiku pankroti välja kuulutamist täitmata kohustuste puudumise tõttu, ei oleks võimalik anda füüsilisest isikust avaldajale menetluskulude tasumiseks menetlusabi TsMS § 180 jj sätete alusel koosmõjus PankrS § 23 lg-s 4 sätestatuga. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja seda võib anda sama lõike p 1 kohaselt ka muude kohtukulude kui riigilõiv või kautsjon, kandmiseks. Asjas on ajutise halduri arvamusega tõendatud, et võlgnik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu temalt välja mõistetud menetluskulusid täielikult tasuda. Menetlusabi tuleb võlgnikule anda PankrS § 23 lg 4 kohaselt 397 euro ulatuses.

8.Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20262-20-10233/50Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 31.08.20262-25-5392/25Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval