lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-19057/15

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-19057/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2216
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 41 lg 1, 3Vastutus maksuõigusrikkumise tagajärjel tekkinud maksuvõla eestTsÜS § 157 lg 1, 2Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineMKS § 132 lg 1Sundtäitmise aegumistähtaegVÕSRS § 9 lg 4AegumineKrMS § 381 lg 2Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolek ja selle tagajärjedMKS § 31 lg 1Maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustusedTMS § 221Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 171 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-19057/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.02.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-17-13656/123Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.10.20242-17-13656/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.06.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maksu- ja Tolliamet70000349(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-19057

Tsiviilasi

Elvo Kähri (pankrotis) hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. märtsi 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elvo Kähri (pankrotis) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Elvo Kähr (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349), esindaja Inna Golovina

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. märtsi 2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Elvo Kähri kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 175 lg 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

ASJAOLUD

1.Elvo Kähr (pankrotis) (hageja) esitas 18. detsembril 2018 hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu, milles palus seoses nõude aegumisega tunnistada lubamatuks
23.aprilli 2017 kohtuotsuse alusel tekkinud kohustuse sissenõudmine pankrotimenetluses. Hagi asjaolude kohaselt mõisteti hagejalt solidaarselt Balte Ehitustööd OÜ-ga Tartu Maakohtu
23.aprilli 2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1421 tsiviilhagi rahuldamisel kostja kasuks välja 4 143 386 krooni, s.o riigituludesse maksudena tasumata jäänud käibemaks ja tulumaks. Kostja esitas 6. septembril 2007 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks viidatud otsusega väljamõistetud summa sissenõudmiseks. Tartu Maakohus kuulutas 11. jaanuari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-13656 välja hageja pankroti. Hageja esitas 16. novembril 2018 kostjale taotluse, milles palus nõude aegumisele tuginedes kustutada. Kostja aegumist ei tunnistanud ning nõudis jätkuvalt nõude täitmist. Kostja maksuvõla nõue hageja vastu aegus 1. jaanuaril 2014. Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2018 määrus, millega kuulutati välja hageja pankrot, ei oma aegumistähtaja kulgemise suhtes õiguslikku tähendust, kuna kord aegunud nõude aegumistähtaja kulgemine ei saa enam katkeda. Asjaolu, et 2007. aastal kehtinud kriminaalmenetluse seadustik võimaldas maksukohustust kriminaalmenetluses sisse nõuda üksnes tsiviilhagi korras riigile kui kannatanule maksukohustuse täitmata jätmisega tekkinud kahjuhüvitisena, ei muuda nõude tegelikku sisu. Vastavalt Riigikohtu 17. juuni 2009 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 on pankrotimenetluse puhul tegemist sundtäitmise menetluse eriliigiga, mistõttu on pankrotimenetluse ajal võimalik esitada TMS § 221 alusel nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka pankrotimenetluses ning sellise hagi võib esitada kuni pankrotimenetluse lõpuni. Nõude aegumine on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohane alus.
2.Maakohus keeldus 7. jaanuari 2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu 7. jaanuari 2019 määrus ning võtta hagi menetlusse.
4.Ringkonnakohus tühistas 21. veebruari 2019 määrusega maakohtu 7. jaanuari 2019 määruse ja saatis hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
5.Hageja esitas 14. märtsil 2019 hagi täienduse, milles palus seoses nõude aegumisega tunnistada pankrotimenetluses, pankrotimenetluse lõppemisel ja menetluse järgselt lubamatuks
23.aprilli 2007 kohtuotsuse alusel tekkinud kohustuse sissenõudmine.

MAAKOHTU LAHEND

6.Tartu Maakohus keeldus 27. märtsi 2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja nõude esmaseks eelduseks, et kostja nõue on aegunud.

Küsitav on, kas MKS §-st 41 tulenev solidaarne vastutus maksuvõla eest on MKS § 132 lg 1 mõttes maksuvõlg, millele kohaldub selles sättes toodud aegumistähtaeg. MKS § 41 lg 3 kohaselt ei lõppe vastutus maksukohustuse lõppemisega. See viitab pigem sellele, et MKS § 41 lg 1 järgne vastutus on maksuvõlast eraldiseisev iseseisev kohustus ning tegemist on sisuliselt kahju hüvitamise nõudega. Isegi kui nõustuda hageja väitega, et kriminaalasjas nr 1-07-1421 tehtud otsusega temalt kostja kasuks väljamõistetud summa on oma olemuselt maksuvõlg, ei muuda nõude algne materiaalõiguslik alus asjaolu, et tegemist on ühtlasi nõudega, mis on rahuldatud jõustunud kohtuotsusega. Sellise nõude aegumist reguleerib TsÜS § 157 lg 1, mitte enam MKS § 132. Nõude jõustunud kohtulahendiga tunnustamisel hakkab nõudele kehtima uus TsÜS §-st 157 tulenev aegumise režiim. Asjaolu, et kohtuotsuse aluseks olnud materiaalõiguslik nõue aeguks TsÜS §-s 157 sätestatust varem, enam tähtsust ei oma. Kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli TsÜS § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 5. aprillist 2011 kehtivas redaktsioonis on TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne

5.aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 5. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 5. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007 otsus kriminaalasjas nr 1-07-1421 sai kriminaalmenetluse seadustiku §-de 408 lg 2 ja § 319 lg 1 järgi kõige varasemalt jõustuda 1. mail 2007. Nimetatud lahendi alusel esitatud nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varasemalt 1. mail 2037. Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007 lahendist tulenevad nõuded ei olnud seega 5. aprillil 2011 aegunud ja nõuetele hakkas alates
5.aprillist 2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, st nõuded saavad aeguda kõige varem 5. aprillil 2021. Kuna Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007 lahendist tulenevad nõuded ei saa olla aegunud, ei ole hagejal võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada ja hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 27. märtsi 2019 määrus ning võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus asunud vaidlustatud määruses vaidlusküsimust sisuliselt lahendama, mida kohus ei saa asja menetlusse võtmise otsustamisel teha (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16). Kohus on asunud kostja positsioonile ja asunud esitama vastuväiteid, mille alusel saaks jätta hagi rahuldamata. Kohus võib hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagiavalduses esitatu põhjal ei ole võimalik, et hagejal saaks olla seadusega kaitstav subjektiivne õigus või kui hagiavalduse põhjal ei ole võimalik aru saada, mida hageja taotleb. Kumbki eeldus ei ole täidetud. Maakohtu välja toodud analoogia MKS §-s 132 ja TsÜS §-s 146 sätestatud aegumistähtaegade suhtes ei ole õige. TsÜS §-s 146 sätestatud nõude esitamisele kohaldatavale aegumistähtajale vastab maksuõiguses MKS §-s 98 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg, mitte MKS

§-s 132 sätestatud sundtäitmise aegumistähtaeg. Samasuguses vahekorras nagu tsiviilõiguslike kohustuste puhul on üldjuhul TsÜS §-d 157 ja 146, on maksunõuete puhul MKS §-d 132 ja 98. Seetõttu on asjassepuutumatu maakohtu põhjendus, mille kohaselt ei saa isik, kellele on kohtuotsusega määratud kohustus, enam tugineda TsÜS §-st 146 tulenevale aegumistähtajale. Riigikohus on 10. oktoobri 2018 määruses tsiviilasjas nr 2-17-12525 sedastanud, et maksunõuete puhul on MKS § 132 ja TsÜS § 157 eri- ja üldnormi vahekorras, mistõttu tuleb maksukohustuse sundtäitmise aegumisele kohaldada MKS § 132 regulatsiooni. Jääb arusaamatuks, mis tekitab kohus hagejale järjekindlalt põhjendamatuid takistusi ja kulutusi oma nõudega kohtusse pöördumiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt nähtub maakohtu põhjendustest selgelt, miks esines TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus. Hageja etteheide, et kohus ei tohtinud asja lahendada sisuliselt, on kohatu. Kohtul on võimalik anda väitele hinnang juba hagi menetlusse võtmise otsustamise etapis. Menetlusökonoomia põhimõttega on kooskõlas perspektiivitu hagi menetlusse võtmata jätmine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. märtsi 2019 määrus muutmata. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
10.Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tuginedes sellele, et Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007 otsusest kriminaalasjas nr 1-07-1421 hageja vastu tulenev nõue on aegunud. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjendusega, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna viidatud otsusest tulenev nõue ei ole aegunud. Hageja on vaidlustanud maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja tugineb määruskaebuses muu hulgas sellele, et maakohus ei saanud asja menetlusse võtmise üle otsustamisel lahendada asja sisuliselt. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohtud TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt Riigikohtu 2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13;
11.veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14; 1. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9). Samas on Riigikohus pidanud 17. märtsi 2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-14 võimalikuks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul, milles tuginetakse sundtäitmise lubamatuse alusena aegumisele, hinnata aegumise küsimust ka enne asja sisulist läbivaatamist. Nimetatud asjas jättis maakohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, tuginedes sellele, et nõue täitemenetluses ei ole aegunud. Tartu Ringkonnakohus tühistas 20. novembri 2013 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus leidis, et hagi läbi vaatamata jätmine ei olnud põhjendatud ja eelistada tulnuks asja sisulist lahendamist, kuna tegu on keeruka õigusliku küsimusega. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu määruse ja jättis jõusse maakohtu määruse. Riigikohus hindas aegumise küsimust ja asus seisukohale, et kuivõrd nõue täitemenetluses ei ole aegunud, jättis maakohus hagi põhjendatult TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Eelnevast lähtuvalt võis maakohus võtta hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel seisukoha selle osas, kas sundtäitmisel olev nõue on aegunud. Menetlusse võtmisest keeldumise puhul

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel on tegemist kohtu õiguse, mitte kohustusega (vt Riigikohtu

12.oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 16). Küll aga kaasneb selle õiguse rakendamisega kohtule kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus, mida maakohus on ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul täitnud.
12.Kuna hageja on maakohtust erineval seisukohal sundtäitmisel oleva nõude aegumise osas, võtab ringkonnakohus seisukoha selle osas, kas sundtäitmisel olev nõue on aegunud või mitte. Hageja hinnangul tuleb sundtäitmisel oleva nõude aegumisele kohaldada maksukorralduse seaduse (MKS) sätteid, kuna sundtäitmisel olev nõue on oma olemuselt maksuvõlg. Kostja on seevastu seisukohal, et sundtäitmisel olev nõue on kahjunõue, mille aegumine tuleb kindlaks teha TsÜS-i sätete järgi. Maakohus on samuti väljendanud seisukohta, et pigem on sundtäitmisel oleva nõude puhul tegemist kahju hüvitamise nõudega, kuid on leidnud, et isegi kui tegemist on maksuvõlaga, ei muuda see asjaolu, et tegemist on ühtlasi nõudega, mis on rahuldatud jõustunud kohtuotsusega ja mille aegumist reguleerib TsÜS.
13.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et oma olemuselt on sundtäitmisel olev nõue maksuvõlg, mitte kahjuhüvitis. MKS § 41 näeb ette maksualase kuriteo toime pannud isiku solidaarse vastutuse maksumaksja maksuvõla eest. Varem esitati sellise nõude maksmapanekuks süüdistatava vastu maksunõude ulatuses tsiviilhagi kriminaalmenetluses (vt nt Riigikohtu 20. aprilli 1999 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-99, p 2). Riigikohus muutis aga 28. jaanuari 2008 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-160-07 varasemat praktikat ja leidis, et MKS § 41 lg 1 ega § 168, mis näevad ette maksualases kuriteos süüdi tunnistatud isiku vastutuse kuriteo tagajärjel tekkinud võõra maksuvõla eest, ei saa olla kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis esitatava nõude materiaalõiguslikuks aluseks. Seda seetõttu, et MKS § 41 lg 1 ja § 168 ei sätesta eraõiguslikku kahju hüvitamise alust, vaid näevad ette maksukuriteo toime pannud isiku avalik-õigusliku solidaarvastutuse maksukuriteo tagajärjel tekkinud võõra maksuvõla eest. Tegemist on ühe MKS § 31 lg 1 p-s 4 nimetatud maksunõude tekkimise alusega. Maksukorralduse seaduse § 41 lg 1 või § 168 kohaldamine ei eelda seda, et riigil oleks maksukuriteo tagajärjel tekkinud kahju. Kolleegium selgitas, et maksukuriteo toimepanija vastu on võimalik esitada nõue MKS § 41 lg 1 või § 168 alusel üksnes maksumenetluses vastutusotsuse tegemisega, mitte hagi esitamisega tsiviil- või kriminaalasjas. Alates 1. jaanuarist 2017 saab avaliku võimu kandja esitada kriminaalmenetluses kannatanuna ka nõudeavalduse avalik-õigusliku rahalise kohustuse (sh maksukohustuse) täitmiseks (KrMS § 381 lg 2). Riigikohtu praktikast tuleneb seega selgelt, et MKS § 41 lg 1 puhul ei ole tegemist kahju hüvitamise nõudega, vaid avalik-õigusliku solidaarvastutusega maksukuriteo tagajärjel tekkinud võõra maksuvõla eest.
14.Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kuna nõue on rahuldatud jõustunud kohtuotsusega, reguleerib selle aegumist TsÜS, mitte MKS. MKS reguleerib maksusumma sundtäitmist (mh maksusumma sundtäitmise aegumist) sellises olukorras, kus maksusumma on määratud maksuotsusega maksumenetluses MKS-s sätestatud korras (vt MKS § 132 lg-te 1-4 sõnastus). Olukorras, kus maksuvõlg on välja mõistetud jõustunud kohtulahendiga tsiviilhagi rahuldamisel, tuleb kohaldada TsÜS-i, mitte MKS-i aegumissätteid. Ringkonnakohus viitab siinkohal analoogia korras Riigikohtu 10. oktoobri 2018 määruses tsiviilasjas nr 2-17-12525 väljendatud seisukohale, mille kohaselt muutub maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel maksunõue oma olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele

kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest.

15.Maakohus on seega TsÜS § 157 lg-t 1 ja VÕSRS § 9 lg-t 4 kohaldades jõudnud õigesti järeldusele, et Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007 otsusest kriminaalasjas nr 1-07-1421 tulenevad nõuded ei saa olla aegunud ja saavad aeguda kõige varem 5. aprillil 2021. Aegumise puhul tuleb aga arvestada ka sellega, et Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-1713656 on kuulutatud välja võlgniku pankrot ja kostja nõue on pankrotimenetluses tunnustatud.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja nimel on vastuse määruskaebusele esitanud kostja töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse töötaja kuludest üksnes sõidukulud. Kostjal ei ole seega hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja