lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-17614/15

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-17614/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2561
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 47 lg 2Täitemenetluse üleandmineTMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTMS § 102Asja müümine kohtutäituri kontrolli allTMS § 46 lg 1Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse aluselTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 31Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-20-12730/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.02.20222-20-12730/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.10.20212-19-8832/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.10.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinna Hoiu-Laenuühistu11961369(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-17614

Määruse tegemise aeg ja koht

07.12.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Indrek Parrest, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

XX kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 09.11.2017 otsusele täiteasjas nr 022/2015/3629

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev Puudutatud isik I (sissenõudja) Tallinna HoiuLaenuühistu (registrikood 11961369), lepinguline esindaja Marjana Hiie Puudutatud isik II Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 30.04.2018 määrus muutmata ja XX määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud asjas puuduvad.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja avaldaja kaebus
1.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
23.11.2017 esitas XX (avaldaja, võlgnik) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 09.11.2017 otsusele täiteasjas nr 022/2015/3629. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur Tallinna Hoiu-Laenuühistu (sissenõudja) 15.06.2015 täitmisavalduse ja 05.05.2014 hüpoteegi seadmise lepingu nr 1783 alusel võlgniku suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 022/2015/3629), mille esemeks on võlgniku omandis olevale

Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas asuv XXX kinnistu (kinnisasi) sissenõudja kasuks seatud hüpoteegi realiseerimine. 30.11.2015 esitas võlgnik Harju Maakohtule hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/3629 ja hagi tagamise avalduse täitemenetluse peatamiseks (tsiviilasi nr 2-15-18012). Maakohtu 01.12.2015 määrusega ja kohtutäituri 01.12.2015 otsusega täitemenetlus peatati. 23.01.2017 määrusega kinnitas maakohus poolte kompromissi tsiviilasjas nr 2-15-18012, mille p 1.3 kohaselt kohustus võlgnik sissenõudjale tasuma 70 000 eurot hiljemalt 31.10.2017; p 1.6 kohaselt leppisid pooled kokku täitemenetluse peatamises kuni p-s 1.3 märgitud kohustuste täitmiseni võlgniku poolt ja p 1.2 järgi loeb sissenõudja kompromissis sätestatud tingimuste täitmisel võlgniku poolt 15.06.2015 täitmisavalduses esitatud nõude täiteasjas nr 022/2015/3629 täidetuks. 25.09.2017 täitis võlgnik kompromissist tulenevad kohustused sissenõudja ees täies ulatuses, sõlmides notari juures kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu ning tasudes müügihinnast sissenõudja pangakontole 75 242,52 eurot (lepingu p 4.2.4). Notar tasus 25.09.2017 oma deposiitkontolt kohtutäiturile 4465,40 eurot selgitusega „022/2015/3629 ja 3630 X“. 04.10.2017 otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 022/2015/3629 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p-i 3 alusel. 16.10.2017 esitas võlgnik kohtutäituri 04.10.2017 otsuse peale kaebuse ja taotluse alusetult tasutud 4465,40 euro tagastamiseks. Kaebuses leidis võlgnik, et kuna kohtutäitur peatas 01.12.2015 otsusega täitemenetluse, siis oleks ta pidanud täitemenetluse ka uuendama pärast peatamist tinginud asjaolu äralangemist (TMS § 47 lg 2). Peatatud täitemenetluses ei saanud kohtutäitur toiminguid teha, sh täitemenetlust lõpetada, mistõttu on kohtutäituri 04.10.2017 otsus õigusvastane. Sissenõudja nõue on rahuldatud väljaspool täitemenetlust ja sõltumata kohtutäituri tegevusest, mistõttu puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p-i 3 alusel. Kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 p 1 või p 2 alusel, siis kohaldub kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2, st täitekulud kannab sissenõudja. Kohtutäitur ei ole teinud (ega võinud täitemenetluse peatamise tõttu teha) täitekulude väljamõistmise otsust, mistõttu on notari deposiitkontolt 25.09.2017 kohtutäiturile laekunud 4465,40 eurot tasutud õigusliku aluseta. 09.11.2017 koostas kohtutäitur uue tasu väljamõistmise otsuse, mille alusel nõuti võlgnikult 4465,45 euro tasumist ning muus osas jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Seega palus võlgnik kohtul kohtutäituri 09.11.2017 otsuse ja ka 04.10.2017 otsuse tühistada. Võlgnik jäi oma 16.10.2017 kohtutäituri 04.10.2017 otsuse peale esitatud kaebuses toodud põhjenduste juurde. Lisaks märkis võlgnik, et kohtutäitur ei võtnud seisukohta täitemenetluse lõpetamise õiguspärasuse osas ja otsus on ka vastuoluline. Ühelt poolt jättis kohtutäitur jõusse 04.10.2017 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta, teiselt poolt jätkas täitemenetlust, tehes kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitemenetlust ei saa lõpetada enne, kui lõpeb vaidlus kohtutäituri tasu väljamõistmise osas. 09.11.2017 otsus ei ole seaduslik osas, milles jäi rahuldamata võlgniku taotlus 4465,40 euro tagastamiseks. Kohtutäituri seisukoht

2.Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur jäi oma 09.11.2017 otsuses esitatud seisukohtade juurde. Arusaamatu on, kas võlgnik soovib enda suhtes läbiviidud ja lõpetatud täitemenetluse ennistamist või vaidlustab võlgnik kohtutäituri tasu väljamõistmist. Olukorras, kus täitemenetlus oli peatatud, et anda võimalus nõude vabatahtlikuks täitmiseks, ei ole välistatud menetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 3 alusel, kui kinnisasi on kõikide osapoolte nõusolekul võõrandatud ja sissenõudja nõue on selle arvelt tasutud. Täitemenetluse

lõpetamiseks ei ole vaja täitemenetlust eraldi uuendada. Nõude rahuldamise korral on TMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt täitemenetluse lõpetamine kohtutäituri kohustus. Enne täitemenetluse lõpetamist ei pea kohtutäitur ootama kõikide toimingute vaidlustamise tähtaegade möödumist. Kohtutäituri abi informeeris võlgnikku, et täitemenetluse lõpetamiseks tuleb tasuda täitekulud 4465,40 eurot. Võlgnik tehingu osas vastuväiteid ei esitanud ja oli teadlik, et kohtutäituri nõusolekuta ei ole tehingu läbiviimine võimalik. Täitemenetlust ei lõpetatud valel alusel. Sissenõudja ei ole esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks ja esitatud ei ole ka kirjalikku dokumenti TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses, millelt oleks näha sissenõudja nõude rahuldamine. Sissenõudja seisukoht

3.Sissenõudja leidis, et kohtutäituri 09.11.2017 otsus on õiguspärane ja põhjendatud. Avaldaja ei tasunud vabatahtlikult ja väljaspool täitemenetlust oma võlga. Võlg tasuti kohtutäituri kaasamisel kinnisasja müümisel. Avaldaja oli teadlik kohtutäituri põhitasust ja täitemenetluse algatamise tasust. Täitemenetlus oli peatatud, et anda võimalus nõude täitmiseks, mitte täitemenetluse lõpetamiseks. Maakohtu määrus
4.30.04.2018 määrusega jättis maakohus avaldaja kaebuse kohtutäituri 09.11.2017 otsusele täiteasjas nr 022/2015/3629 rahuldamata, puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud avaldajalt välja ei mõisteta. Kohus tuvastas, et täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/3629 peatati Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-18012 ja samas asjas 23.01.2017 sõlmitud kompromissiga pikendati täitemenetluse peatatust TMS § 46 lg 1 p 4 alusel kuni määruse resolutsiooni p-s 1.3 ja selle alapunktides märgitud kohustuste täitmiseni võlgniku poolt. Kompromissi p-s 1.3 ja selle alapunktides leppisid võlgnik ja sissenõudja kokku, et võlgnik tasub sissenõudjale krediidilepingute ja nende lisade täitmiseks põhisumma 70 000 eurot hiljemalt 31.10.2017, tasudes intresse ja makse tasumisega hilinemisel viivist. Seega täitemenetlust ei tunnistatud lubamatuks ega lõpetatud. Pooled leppisid vaid kokku võlgade ümberkujundamises ja täitemenetluse peatamises ümberkujundatud kohustuste täitmiseni. 25.09.2017, st täitemenetluse peatatuse ajal, sõlmisid sissenõudja, võlgnik, tema abikaasa, YY ja kohtutäitur K. Põlts notariaalse hüpoteegi kustutamise, keelumärke kustutamise, kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Selle lepinguga müüs võlgnik enda kinnisasja kolmandale isikule ja kohtutäitur E. Vilippus andis keelumärke kustutamiseks nõusoleku, kuna võlgnik võttis endale kohustuse täita enda rahalised kohustused sissenõudja ees ja tasuda kohtutäituri tasu (mille ostja kandis otse kohtutäituri ametialasele kontole) (lepingu p-d 3.2, 3.4 ja 4.2.3). Seega ei toimunud kinnistu müük täitemenetluse väliselt. Kinnisasja ei müüdud täitemenetluse kontekstis tavapärases korras – täituri poolt korraldataval enampakkumisel. Siiski oli tegu kinnistu müügiga täitemenetluse ajal (küll ajal, mil täitemenetlus oli peatatud) ja täituri kontrolli all (täitur andis enda nõusoleku keelumärke kustutamiseks). Asjaolu, et kinnistut müüdi täituri kontrolli all, oli arusaadav ka võlgnikule, kes palus 20.09.2017 e-kirja teel täiturilt kinnistu müügiks luba. Kohtutäitur vastas võlgniku taotlusele 22.09.2017 e-kirjaga, milles selgitas, et annab nõusoleku müügiks, kui võlgnik tasub kohtutäituri tasu 4465,40 eurot. 04.10.2017 tegi kohtutäitur otsuse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 022/2015/3629. Olukorras, kus nõue oli täitemenetluse kestel teostatud tehingutega rahuldatud ja kohtutäituri tasu makstud, puudus täituril alus täitemenetlust mitte lõpetada. Kohtutäitur ei rikkunud täitemenetlust lõpetades ühtki kaebaja subjektiivset õigust. Menetlusosaliste esitatud kaebuste läbivaatamine ja lahendamine ei takista täitemenetluse lõpetamist. Kohtutäitur käsitles

09.11.2017 otsuses täitemenetluse lõpetamise temaatikat ja on jõudnud resolutsioonis lõppjäreldusele, et täitemenetlus on lõpetatud õiguspäraselt. Kohtutäitur ei saanud lõpetada täitemenetlust TMS § 48 lg 1 p 1 alusel, kuna sissenõudja ei ole esitanud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Ebaõige oleks olnud lõpetada täitemenetlus ka TMS § 48 lg 1 p 2 alusel, sest nõuet ei rahuldatud täitemenetluse väliselt. Kohtutäitur on lõpetanud täitemenetluse õigesti TMS § 48 lg 1 p 3 alusel, kuna võlgnik võõrandas täitemenetluse ajal hüpoteegiga koormatud kinnistu ja maksis ära täituri tasu. Kohtutäitur tegi oma tasu otsuse enne täitemenetluse lõpetamist, teavitades võlgnikku tasu suurusest enda 22.09.2017 e-kirjaga. Tegemist ei ole küll korrektse tasuotsusega, kuid võlgnik on seda aktsepteerinud (lepingu p-d 3.4, 4.2.3). Seega puudub kohtutäituri otsuse tühistamiseks alus. Kohtutäituri õigusabikulud jäävad tema enda kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei esitanud ja kulude kandmist ei nähtu ka toimikust, siis puudutatud isikute menetluskulusid avaldajalt välja ei mõisteta. Määruskaebus

5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 09.11.2017 ja 04.10.2017 otsused. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Maakohus leidis ebaõigesti, et täiteasjas nr 022/2015/3629 on võlgnik sissenõudja nõude täies ulatuses täitnud ja tasunud ka täitemenetluse kulud, mistõttu puudub vajadus täitemenetluse jätkamiseks. Võlgnik on kohtutäituri 09.11.2017 tasuotsuse vaidlustanud. Täitemenetlust ei saa lõpetada enne, kui lõpeb vaidlus kohtutäituri tasu väljamõistmise osas. Seejuures jättis kohus tähelepanuta võlgniku väite kohtutäituri 09.11.2017 otsuse vastuolulisuse kohta. Ühelt poolt jättis täitur oma 04.10.2017 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta jõusse, teisalt jätkas täitemenetlusega. Maakohus kohaldas ebaõigesti TMS § 48 lg 1 p-i 3 ja jättis kohaldamata TMS § 48 lg 1 p-d 1 ja 2. Võlgnik ei maksnud raha kohtutäiturile, vaid rahuldas sissenõudja nõude otse temale väljaspool täitemenetlust ja sõltumata kohtutäituri tegevusest. Täitemenetluse sai lõpetada TMS § 48 lg 1 p 1 alusel. Juhul kui võlg tasutakse otse sissenõudjale, ei ole vaja sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks ning piisab sissenõudja teatest võla tasumise kohta. Samuti sai täitemenetluse lõpetada TMS § 48 lg 1 p 2 alusel, kuna võlgnik täitis kohustuse kompromissi korras otse sissenõudjale vähendatud ulatuses. Teave nõude täitmise kohta oli täiturile esitatud. Kinnistu müük ei toimunud kohtutäituri kontrolli all. Kohtutäitur ei saanud kinnistut müüa, kuna täitemenetlus oli peatatud. Täidetud ei olnud ka TMS-is sätestatud nõuded asja müümiseks kohtutäituri kontrolli all (vt TMS § 102). Makse tegemisega sissenõudja pangakontole täitis võlgnik kompromissist tuleneva kohustuse, mitte täitemenetluse esemeks oleva kohustuse. Kohtutäituri tasu nõudmine oli 25.09.2017 müügitehingu tegemise ajal õigusliku aluseta ja see ei saanud muutuda õiguspäraseks võlgniku nõustumise tõttu. Võlgnik nõustus kohtutäituri rahalise nõudega üksnes 25.09.2017 müügitehingu nurjumise vältimiseks. Kuigi 22.09.2017 ekiri kohtutäituri tasu otsusele ettenähtud nõuetele ei vasta, ei vaidlustanud võlgnik kohtutäituri 09.11.2017 otsust selles osas, mistõttu kohtul puudus asjaolu kontrollimiseks pädevus.

Tsiviilasjas nr 2-15-18012 kompromissi sõlmimisega leppisid võlgnik ja sissenõudja täitemenetluse lõpetamises kokku. Kuigi kompromissi p 1.6 sõnastati selliselt, et täitemenetlus peatatakse, kuid juhul, kui võlgnik ei oleks kompromissi täitnud, oleks sissenõudja õigustatud nõudma kompromissi täitmist sundkorras ja hüpoteekide realiseerimiseks alustatud täitemenetlus tuleks siis ikkagi lõpetada. Edasine menetluse käik

6.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
9.Täiteasjas nr 022/2015/3629 on praeguses asjas vaidlustatud kohtutäituri 09.11.2017 otsus osas, milles kohtutäitur tegi otsustuse jätta võlgniku kaebus kohtutäituri tegevusele, s.o kohtutäituri 04.10.2017 otsusele täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata.
10.Võlgnik taotleb määruskaebuses, et kohtutäituri 09.11.2017 otsus vaidlustatud osas ja 04.11.2017 otsus täies ulatuses tühistatakse, s.o tuvastataks, et täitemenetluse lõpetamine oli õigusvastane olukorras, kus täitemenetlus oli peatatud; täitemenetluse lõpetamine ei olnud võimalik enne, kui lõpeb vaidlus kohtutäituri tasu väljamõistmise osas ning täitemenetlus lõpetati valel alusel, mistõttu võlgnikul ei ole kohtutäituri tasu maksmise kohustust (tasu peaks maksma sissenõudja).
11.Asjas puudub vaidlus, et võlgniku suhtes oli menetlus täiteasjas nr 022/2015/3629 alates 01.12.2015 peatatud Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-18012 ning hiljem leppisid pooled kokku samas asjas 23.01.2017 sõlmitud kohtuliku kompromissiga täitemenetluse peatamise pikendamises kuni ümberkujundatud kohustuste täitmiseni.
12.Ekslik on võlgniku arvamus, et kohtutäituril ei olnud õigust täitemenetlust lõpetada, kuna täitemenetlus oli peatatud. TMS sellises olukorras täitemenetluse lõpetamist ei keela. Olukorras, kus täitemenetlus oli peatatud eesmärgiga välistada nõude täitmine, ei saa olla välistatud menetluse lõpetamine TMS § 48 lg-s 1 sätestatud aluste olemasolul. Täitemenetluse lõpetamiseks ei ole vaja eelnevalt täitemenetlust uuendada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-13140, mis on jõustunud Riigikohtu 28.06.2016 menetlusse mittevõtmise määrusega). Ringkonnakohus leiab, et ka praeguses asjas oli kohtutäituril kohustus täitemenetlus lõpetada vastavate lõpetamisaluste saabudes. Ebamõistlik oleks kohustada kohtutäiturit juhul, kui täitemenetlus on peatatud, kuid sissenõudja nõue täidetakse ja täitekulud tasutakse, eraldi täitemenetluse uuendamise kohta otsust vormistama, et seejärel koheselt järgneva otsusega täitemenetlus lõpetada.
13.Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et täitemenetluse lõpetamine ei ole võimalik enne, kui lõpeb vaidlus kohtutäituri tasu väljamõistmise osas. Samuti ei nõustu ringkonnakohus võlgniku etteheitega kohtutäituri 09.11.2017 otsuse vastuolulisuse kohta – ühelt poolt jättis

täitur oma 04.10.2017 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta jõusse, teisalt jätkas täitemenetlusega, tehes uue tasu otsuse.

14.Kohtutäituril on alus keelduda täitemenetluse lõpetamisest ja kinnisasja arestist vabastamisest, kuni tema tasunõue on rahuldatud (vt ka Riigikohtu 07.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-17, p 21 ja 07.03.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-10, p 14). Praegusel juhul on võlgnik tasunud kohtutäituri tasu nõutud suuruses, et saavutada kinnisasja vabastamine aresti alt. Kuigi võlgniku väitel nõustus ta kohtutäituri rahalise nõudega üksnes 25.09.2017 müügitehingu nurjumise vältimiseks, ei tähenda see, et raha oleks makstud täiturile õigusliku aluseta. Tasutud rahasumma saab niisugustel asjaoludel lugeda kohtutäiturile makstud tasuks ja seda hinnangut ei mõjuta võlgniku väide, et tegelikult ta ei soovinud kohtutäiturile tasu maksta (vt nt Riigikohtu 07.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-17, p 23). Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et asjaolude muutumisel ei välista eeltoodu makstud raha või selle osa võlgnikule tagastamist. Eeltoodust tulenevalt ei välista vaidlus kohtutäituri tasu suuruse või selle väljamõistmise osas täitemenetluse lõpetamist.
15.Seoses kaebuse väitega, et täitemenetlus lõpetati valel alusel, kuna kinnisasja müümine ei toimunud kohtutäituri kontrolli all, mistõttu võlgnikul ei ole kohtutäituri tasu maksmise kohustust, märgib ringkonnakohus järgmist. TMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Vaidlus puudub selles, et sissenõudja nõude rahuldamiseks vajalik raha kanti 25.09.2017 sõlmitud notariaalse lepingu p 4.2.4 alusel sissenõudja kontole. Seega võis kõne alla tulla täitemenetluse lõpetamine eelviidatud sätte alusel täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel.
16.Praegusel juhul on vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendiks sissenõudja ja võlgniku vahel 05.05.2014 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping (notariaalne dokument nr 1783) ning täitedokumendist tulenes võlgniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 15.06.2015 esitas sissenõudja kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Asjaolu, et kohtutäitur algatas täitemenetluse ning tegi selle läbiviimisel mitmeid täitetoiminguid (nt koostas võlgnikule täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsused, toimetas need võlgnikule kätte, arestis võlgnikule kuulunud kinnisasja, esitas kohtusse avalduse eksperdi määramiseks kinnisasja uue hindamise eesmärgil, kuulutas välja enampakkumise ja hiljem kordusenampakkumise, tühistas enampakkumise, peatas täitemenetluse), nähtub kohtutäituri 09.11.2017 otsuse põhjendustest. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-15-18012 võlgniku ja sissenõudja vahel 23.01.2017 sõlmitud kohtuliku kompromissiga sundtäitmist lubamatuks ei tunnistatud, kinnisasja arestist ei vabastatud ega täitemenetlust enne 25.09.2017 tehingu toimumist ei lõpetatud ning 25.09.2017 tehing toimus kohtutäituri nõusolekul (vt määruse p 14), siis leiab ringkonnakohus, et tehing ei toimunud väljaspool täitemenetlust ja sõltumata kohtutäituri tegevusest. Eelnevast tulenevalt lõpetas kohtutäitur õigustatult menetluse TMS § 48 lg 1 p 3 alusel täitedokumendis märgitud toimingu tegemise järel, s.o sissenõudja (hüpoteegipidaja) nõude rahuldamisel, hoolimata sellest, et kinnisasja müümine ei toimunud TMS § 102 mõttes kohtutäituri kontrolli all.
17.Võlgniku väide selle kohta, et tsiviilasjas nr 2-15-18012 kompromissi sõlmimisega leppisid võlgnik ja sissenõudja täitemenetluse lõpetamises kokku, ei ole põhjendatud. 23.01.2017 kompromissi p-st 1.1. nähtub selgelt võlgniku tahe loobuda täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudest, punktist 1.3 nähtub poolte tahe täita sundtäidetav nõue konkreetse täitemenetluse raames ning punktist 1.6 nähtub poolte soov peatada täitemenetlus TMS § 46 lg 1 p-i 4 alusel, st täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamise alusel, kuni kompromissis võetud kohustuste täitmiseni võlgniku poolt.
18.Arvestades eeltoodut puudub alus avaldaja kaebuse rahuldamiseks, mistõttu jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
19.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda, v.a kohtutäituri õigusabikulud, mis jäävad TsMS § 175 lg 31 alusel tema enda kanda. Kuna sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei esitanud ja kulude kandmist ei nähtu ka toimikust, siis sissenõudja menetluskulusid avaldajalt välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja