Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-12829 17.09.2018. a esitas võlausaldaja taotluse avalduse tagasi võtmiseks, kuna võlgnik nõustus pidama läbirääkimisi võla tasumiseks. Kohus tegi 03.10.2018 määruse, millega võttis vastu avaldusest loobumise ja lõpetas asjas menetluse. Valdaja sai määruse kätte 15.10.2018.a. Avaldaja esitas 30.10.2018.a kohtu 03.10.2018.a määrusele määruskaebuse. Avaldaja palus määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega lõpetada Tolento OÜ pankrotimenetlus seoses avalduse tagasivõtmisega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et määruskeabus tuleb võtta menetlusse. Kohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Kohus on 03.10.2018.a teinud ilmselgelt vale sisu ja otsustusega määruse- sest ei ole asjas menetlust lõpetades juhindunud avaldaja taotlusest. Kohus leiab, et kuna määrus on selgelt ebaõige, puudub vajadus küsida kaebuse osas seisukohta võlgnikult. Avaldaja esitas kohtule 17.09.2018 teate, et võtab tagasi avalduse Tolento OÜ pankroti välja kuulutamiseks. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus on asjas lõpetanud menetluse aga hoopiski TsMS § 429 lg 1 alusel hagist loobumise tõttu. Avaldaja ei ole avaldusest loobunud vaid on selle tagasi võtnud. Seega on kohus 03.10.2018.a teinud asjas lahendi valel alusel. Eeltoodu tõttu tuleb esitatud määruskaebus rahuldada ja 03.10.2018.a määrus tühistada. Avaldaja on adresseerinud kaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 661 lg 4 rahuldab kohus määruskaebus ise määrusega, kui ta leiab, et kaebus on põhjendatud ning vastavalt lg 5 saadakse määruskaebus menetlemiseks ringkonnakohtule juhul, kui maakohus kaebust ise ei rahulda. Kuna kohus rahuldab määruskaebuse, lahendab kohus uuesti ka avaldaja esialgse taotluse avaldusest loobumiseks. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ja § 423 lg 1 p 2 jätekase avalduse tagasi võtmise korral avaldus läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Kohus on küsinud võlgnikult seisukohta taotlusele, kui võlgnik seisukohta ei esitanud. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada ja jätta avaldus läbi vaatamata. Kohus selgitab avalduse läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

2-18-12829 TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuivõrd lahend tehakse mõlema menetlusosalise huvides. Kohtule teadaolevalt on asjas menetluskuluks avaldaja poolt tasutud riigilõiv 10 eurot, mis jääb eeltoodust tulenevalt avaldaja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusi pooled esitanud ei ole. Kohus selgitab, et kuna kohus jättis avalduse läbi vaatamata seetõttu, et avaldaja võttis avalduse tagasi, ei ole avaldajal TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel õigust tasutuid riigilõivu tagasi saada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.