Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. mai 2025, Jõhvi
Kohtuasja number
2-25-100760
Kohtuasi
Swedbank AS hagi R. A. vastu 2293,70 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes 2526,61 eurot Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), hageja esindaja: M. K., e-post XXX
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Kostja: R. A. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, e-post XXX , tegelik elu- või asukoht teadmata)
Asja läbivaatamise kuupäev
12. mai 2025 / kirjalik menetlus
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,031% päevas, 11,15% aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mis on lepingu osa, 11. punktis on märgitud, et laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise ajal 0,022% päevas ja 8,00% aastas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 11,000% aastas vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 31.10.2024 kostjale kirjalikult posti teel ja e-kirja teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 02.12.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingust nr 19-006876-VL tulenev võlgnevus on kokku 2 293,70 eurot, millest põhiosa moodustab 2 117,32 eurot, põhiosa viivised 93,36 eurot ja intress 83,02 eurot. Põhivõlgnevus tekkis alates 30.08.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata 30.08.2024, 30.09.2024 ja 30.10.2024 põhiosa maksed summas 775,51 eurot. Peale ülesütlemise teatise väljastamist jäi tasumata ka 30.11.2024 põhiosa makse summas 263,30 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu ülejäänud tagastamata laenujääk summas 1 078,51 eurot. Seega on põhivõlgnevus 2 117,32 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr 19-006876-VL tulenev võlgnevus kokku 2 293,70 eurot, millest põhiosa moodustab 2 117,32 eurot, intress 83,02 eurot ja põhiosa viivis 93,36 eurot ning viivis põhinõudelt (2 117,32 eurot) 11,000% aastas alates 02.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni; jätta kõik menetluskulud (hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot) kostja kanda ja mõista need temalt hageja kasuks välja; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur vastanud 21.02.2025, et PPA Narva politseijaoskonnal puuduvad andmed R. A.i Eestis asukoha kohta ning isikuandmete vähesuse tõttu ei ole võimalik tema viibimiskoht kindlaks teha..“ Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatavad e-toimiku AET vahendusel alates 02.04.2025, kostja ei ole dokumentide kättesaamist kinnitanud.
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.