2-16-6146/59 - Täitmine - Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

5.Viru Maakohus jättis 20. oktoobri 2017 otsusega hagi rahuldamata ning tühistas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades hagejate kanda, mõistes kostja II kasuks välja menetluskulude katteks 550 eurot, s.o 275 eurot kummaltki hagejalt ning viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus ei nõustunud kostja II seisukohaga, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik taotleda kinnistusraamatu kande parandamist ja nõue tuleks jätta läbi vaatamata. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel kaotab asja omandaja omandamise õigusliku aluse tagasiulatuvalt ning kinnisturaamatu kanne on sellisel juhul ebaõige. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et täitmisteade oli hagejale II kätte toimetatud ning täitedokumendiks oli Viru Maakohtu 8. septembri 2006 otsus. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja II on kätte saanud kinnisasja arestimise akti ja teate enampakkumise toimumise aja ja viisi kohta. Samas ei ole usutav, et hageja II sai 28.10.2008 kinnisasja arestimise akti kätte alles 18.03.2016. Kohus leidis, et kinnisasja arestimise akt on hagejale kätte toimetatud 30.01.2010 teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kohus märkis, et kinnisasja arestimise aktil olev aadress Endla 10-18 on hagejate registrijärgseks aadressiks ning sama aadressi on hagejad märkinud ka hagiavalduses oma elukohaks. Kui võlgnik ei tee täitemenetluses kohtutäituriga koostööd ja hoiab täitemenetlusest kõrvale, mh ei kinnita temale edastatud dokumentide kättesaamist, peab kohtutäitur täitemenetluse tõhusust ja sissenõudja huvisid silmas pidades toimetama täitemenetluse dokumendid kätte avalikult. Kohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-95-15 ning leidis, et ühisvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamine enampakkumisel ei too kaasa enampakkumise kehtetust. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse, tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli vaidlusaluse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kantud üksnes hageja II. Kohtutäitur lähtus õigesti kinnistusraamatu omanikukandest ning täituril ei olnud kinnistule sissenõude pööramiseks vaja abikaasa nõusolekut ega mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti (TMS § 14). Ühisvaraks oleva vara müümisel ei ole tegemist vara müümisega isikule, kellel ei oleks olnud õigust seda osta, enampakkumine ei ole toimunud tühise arestimise alusel vastavalt TMS §-le 55 ning müügiga ei ole rikutud teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur on selgitanud vastuses hagejale I tema võimalusi õiguste kaitseks, mida aga hageja I kasutanud ei ole, s.o hageja I ei esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ega taotlenud ka kinnisturaamatu kande parandamist. Kohtutäituri vastusest nähtub, et kaks võlausaldajat (VKG Soojus AS, Telia Eesti AS) ei andnud nõusolekut vara aresti alt vabastamiseks (TMS § 77 lg 1). Käesolevaks ajaks on hageja I minetanud õiguse enampakkumisel müüdud varale ning hagejal on õigus üksnes enampakkumise tulemile (TMS § 222 lg 5).

6.Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole maakohus järginud TsMS §-des 229, 232, 436 ja 442 lg 8 sätestatud nõudeid. Kohus on ekslikult otsuse p-s 9 märkinud, et hagi tuleb rahuldada ja, et pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus tuvastas ebaõigesti, et enampakkumise korraldamise ajal oli võlgniku omandis ainult kinnisasi. Samuti on kohus rikkunud selgitamiskohustust, kuna kohus ei nõudnud välja täitetoimikut ega selgitanud välja asjaolu, et võlgnikule kuulub sõiduauto Volkswagen Transporter registrinumbriga XXX. Kohus tuvastas vääralt sissenõude pööramise järjekorra ja selle proportsionaalsuse õiguspärasuse. Antud juhul on kohtutäitur pahauskselt rakendanud äärmuslikku mõjutusvahendit, s.o ühisvara koosseisu kuuluva kinnisasja müük, eirates seaduslikke regulatsioone ja võlgniku varalise seisundi uurimise võimalust. Kohtu poolt jäi tähelepanuta hagejate väide selle kohta, et kohtutäitur ei võimaldanud võlgnikul esitada vara nimekirja. Kohtutäitur eiras TMS §-s 198 ettenähtud sissenõude pööramise järjekorda, sest ta on jätnud arestimata võlgnikule kuuluva sõiduauto, mille müügist oleks piisanud nõuete täitmiseks. Võlgniku varale sissenõude pööramisel rahuldas kohtutäitur kõikide võlausaldajate kogunõudeid (mitte ainult kostja III nõudeid). Kohtutäitur ei teavitanud hagejat I kui kolmandat isikut ja võlgniku abikaasat tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa tema kui täitemenetluse osalise varaliste õiguste rikkumise analoogia korras tulenevalt TMS § 55 p-st 4. Hagejate arvates tuleb kohtul anda uus tõlgendus hageja I poolt esitatud dokumentaalsele tõendile, s.o Rita Grigoryani 22.03.2016 avaldusele kinnistu aresti alt vabastamiseks. Kohus tõlgendas seadust vääralt ning on eksinud TMS § 222 lg 5 põhjal faktilise asjaolu ajalise saabumise osas. Hageja I esitas õigeaegselt kohtutäiturile nõuetekohase teate enampakkumise korraldamist takistava asjaolu ilmnemise kohta ning täitemenetluse peatamiseks. Hageja I sai täiturilt vastuse alles pärast enampakkumise läbiviimist. Kohtul tuleb anda hinnang kohtutäituri tegevusetusele ajavahemikul 22.03. - 27.03.2016 hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete kontekstis. Tõendatud ei ole, et võlausaldajad keeldusid enampakkumist välistava asjaolu ilmnemisel vara aresti alt vabastamisega. Kohus rikkus TsMS § 243 tõendi vahetut hindamist ja lähtus üksnes kohtutäituri seisukohast tõendi suhtes. Kohus on küll tuvastatud, millal võlgnik sai menetlusdokumendid kätte, kuid ei ole tuvastanud seda, millal sai hageja I kolmanda isikuna omandiõiguse kaotamisest teada. Hageja I asus kaitsma oma varaõigusi enampakkumise toimumisest teada saamisel, s.o alles 22.03.2016 kohtutäiturile

12.Antud juhul ei nähtu kinnistusraamatust, et kinnistu, asukohaga XXX Jõhvi, oli abikaasade ühisvaraks. Kinnistusraamatusse oli kinnisasja omanikuna kantud võlgnik (I kd tl 26). Lähtudes kinnistusraamatu kandest oli kohtutäitur õigustatud kinnisasja arestima kui võlgnikule kuuluva vara ning tal ei olnud vaja kinnistule sissenõude pööramiseks hageja I kui võlgniku abikaasa nõusolekut ega mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti (TMS § 14). Hageja I on alles 22.03.2016 esitanud kohtutäiturile avalduse (I kd tl 13), milles teatas, et kinnistu, asukohaga XXX Jõhvi, on abikaasade ühisvaraks. Selleks ajaks oli kinnisasi arestitud (kinnisasja arestimise akt oli võlgnikule kätte toimetatud 30.01.2010 avaldamisega Ametlikes Teadaannetes) ning kohtutäitur oli välja kuulutanud kinnistu, asukohaga XXX Jõhvi, avaliku elektroonilise enampakkumise algusega 22.03.2016 kuni 30.03.2016. Maakohus on käsitlenud kohtutäituri poolt ühisvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamisega enampakkumisel seonduvat vaidlustatud otsuse p-des 12. 13 ja 14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Maakohus on õigesti, lähtudes Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 p-des 20 ja 22 väljendatud seisukohtadest, asunud seisukohale, et kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Antud juhul ei ole hageja I enampakkumise toimumise ajaks esitanud kohtutäiturile arestitud kinnisasja suhtes kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara on enampakkumisel müüdud, mistõttu hageja I on kaotanud TMS § 222 lg 5 järgi õiguse kinnisasjale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile.

14.Hagejate väitel on enampakkumine tühine seetõttu, et võlgnikul oli muud vara, mille arvel täita sissenõue, sest võlgnikule kuulub sõiduauto Volkswagen Transporter registrinumbriga XXX. TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Tulenevalt TMS § 59 lg-st 1 pidi võlgnik ise teatama kohtutäiturile, et tal on vallasvarana sõiduauto, mida on võimalik täitemenetluses võõrandada võlgade katteks ning nimetatud kohustusest ei vabasta võlgnikku TMS § 60 lg 1, mille järgi on võlgnik kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja. Võlgnik pidi ka ise aktiivselt täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ning mh välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja müüki. Siinkohal arvestab ringkonnakohus ka asjaolu, et täitemenetlus kestis pikka aega (ligikaudu 8 aastat). Võlgnik on kinnisasja arestimise akti ja kinnisvara ümberhindamise akti kätte saanud, kuid vaidlustanud neid ei ole. Juhul, kui võlgnik leidis, et tal on piisavalt vallasvara, et täitemenetluses nõuded rahuldada, oli tal võimalus sellest kohtutäiturile teatada. Kuna kohtutäiturile teadaolevalt ei olnud võlgnikul vallasvara, millele sissenõude pööramine oleks olnud edukas, siis on kohtutäitur õigustatult pööranud sissenõude TMS § 198 lg 2 kohaselt võlgnikule kuuluvale kinnisvarale. Asjakohatu on võlgniku väide, et kohtutäitur pidi nõudma talt varade nimekirja esitamist ning kuna ta seda ei teinud, siis on ebaõigesti pööratud sissenõue kinnisasjale enne sõiduautole sissenõude pööramist. Kohustus teatada kohtutäiturile talle kuuluva vara koosseis oli seadusest tulenevalt eelkõige võlgnikul. Lisaks eeltoodule nähtub asja materjalidest, et isegi kui kohtutäitur oleks pööranud sissenõude sõiduautole Volkswagen Transporter (väljalaskeaasta 1994), ei oleks täitmisel olevad nõuded täidetud.