Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
26.veebruaril 2018, Võru kohtumaja
Hagi ese
Condor Finants OÜ hagi A. P. võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6879,77 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja Condor Finants OÜ, registrikood 14099290, asukoht Sõpruse pst 163-25, Tallinn; lepinguline esindaja Anne Talviste, e-post:[email protected]; Kostja A. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja U. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
2-17-115525 ja U. P.
vastu
Kirjalik menetlus Menetluse liik
Menetluskulude jaotus
2 (6)
Tagatisena kohustus kostja laenuandjale üle andma sõiduki Volkswagen Transporter (va 1998, reg nr BFB). Olenemata tagatise omandi üleminekust jäi tagatise otsene valdus ka peale lepingu allkirjastamist laenusaajale ehk antud juhul kostja A. P. ile. Täiendava tagatisena sõlmiti 30.05.2016 käendusleping nr GP30052016/0163 U. P. iga. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 5767,92 eurot. Käendaja maksimumsumma ei piira võlausaldaja õigust esitada käendaja vastu nõudeid, mis tulenevad käendaja kohustuste rikkumisest. Põhivõlgnik jättis oma kohustused laenuandja ees suures ulatuses täitmata, teostades maksegraafikust kinni pidamata neli tagasimakset 13.07.2016 kuni 24.10.2016 kogusummas 977 eurot. Ka ei ole antud üle tagatiseks olevat sõidukit, et hageja saaks selle realiseerida tekkinud kohustuste katteks. 30.11.2016 ütles laenuandja lepingu üles ning kostjatel paluti tasuda võlgnevus hiljemalt kahe kalendripäeva jooksul. Laenuandja loovutas 13.04.2017 nõude kostjate vastu hagejale, koos õigusega nõuda täiendavaid kõrvalnõudeid, mis võivad lisanduda nõude loovutamise hetkeks täitmata kohustustele. Kostjad ei ole oma kohustust täitnud ka uue võlausaldaja, so hageja ees ning samuti ei ole üle antud tagatiseks olevat sõidukit, et hageja saaks selle realiseerida kohustuste katteks. Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks põhivõlgnevus 3404, 53 eurot, intressid 238, 57 eurot (seisuga 30.11.2016), leppetrahv 500 eurot, enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivised 3,97 eurot, seisuga 24.10.2017 sissenõutavaks muutnud lepingujärgsed viivised (perioodi 01.12.2016-24.10.2017 eest) 1302,80 eurot ning edaspidi nõuda kostjatelt solidaarselt viiviseid lepingujärgses määras 42,00% aastas alates 25.10.2017 põhinõudelt 3404,53 eurot kuni selle kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3404,53 eurot ning arvestusega, et kostja U. P. kohustused kokku ei ületaks 5767,92 eurot (so käendaja vastutuse maksimumsumma).
3 (6)
Riigikohus on 10. mai 2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 42,00% aastas pooltevahelisest lepingust, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses Mogo OÜ tüüptingimusega. Viivisemäär 42,00 % aastas ehk 3, 50 % kuus on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis viivise arvestamise ajal olnud 8% aastas. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüpingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Hageja on arvestanud viiviseid enne lepingu ülesütlemist perioodi 31.10.2016 kuni 30.11.2016 eest summas 3, 97 eurot põhiosa võlgnevuselt 109, 70 eurot ning alates lepingu ülesütlemisest 01.12.2016 kuni 24.10.2017 eest põhivõlgnevuselt 3404, 53 eurolt. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) viivis seadusjärgses määras enne lepingu ülesütlemist summas 0,74 eurot ning viivise perioodil 01.12.2016 kuni 24.10.2017 summas 244, 69 eurot. Arvestades kohtu poolt eeltoodud põhjendusi viivisemäära osas, tuleb kostjatelt solidaarselt TsMS § 367 alusel hageja kasuks tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 3404, 53 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 245,43 (0,74+244,69) eurot ei tohi ületada põhinõude 3404, 53 euro suurust. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p 17 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Hageja on hagiavalduses märkinud, et leppetrahvi 500 euro nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 11.1. ja tagatislepingu p 6.5. Kohtu hinnangul on sellises suuruses leppetrahv ebamõistlikult suur ning ei ole proportsioonis hageja tegeliku kahjuga. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostjate lepingurikkumistega tõttu tekkinud konkreetne kulu ning, et leppetrahv oleks seotud tegelike kuludega. Eeltoodust tulenevalt on
4 (6)
kohus seisukohal, et leppetrahvi ette nägev lepingutingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega jätab kohus leppetrahvi välja mõistmata.
Kostjad ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjatele hüvitatavate menetluskulude suurust.
5 (6)
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.