2-17-11572/26 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.01.08.2017.a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri 24.07.2017.a otsuse peale täiteasjas nr 176/2016/2059, paludes see tühistada ja kohustada kohtutäiturit asja uuesti läbi vaatama ning tegema uue otsuse. Avaldaja palus menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. 02.12.2016.a esitas avaldaja kohtutäiturile Rocki Albert täitmisavalduse ja täitedokumendi XX suhtes täitemenetluse läbiviimiseks, mille alusel alustas kohtutäitur täiteasja nr 176/2016/2059. Täitedokument oli 04.03.2015.a kohtutäituri Rocki Albert koostatud kordusenampakkumise akt nr 176/2012/2324, mille alusel omandas avaldaja kinnisasja asukohaga Raplamaa, Kehtna vald, Pae küla, XXX (registriosa nr XXXXXX). Täitmisavalduses nõudis avaldaja kinnisasja välja XX ebaseaduslikust valdusest ning palus kinnisasjalt välja tõsta nii asjad kui isikud. 16.06.2017.a teatega täitmise võimatuse kohta teavitas kohtutäitur avaldajat, et antud täitemenetluses ei ole täitedokument ning sissenõudja esitatud täitmisavaldus täidetavad, kuna XX-lt kinnisasja väljanõudmisel jääb kinnisasja valdus H OÜ-le ning kohtutäitur ei saa täita täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg-s 3 sätestatud kohustust anda kinnisasja valdus üle sissenõudjale. 30.06.2017.a esitas avaldaja kaebuse täitetoimingu tegemisest keeldumise peale ja 24.07.2017.a otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri otsuse põhjenduste kohaselt valdab kinnisasja H OÜ 03.03.2008.a sõlmitud üürilepingu alusel, mille on H OÜ-ga sõlminud võlgnik XX. H OÜ väljatõstmist sissenõudja ei taotle ja viimane valdab kinnisasja õiguslikul alusel, mistõttu ei saa kohtutäitur kinnisasja valdust sissenõudjale üle anda. Täitmise võimatuse tingib ka asjaolu, et võlgnik viibib kinnisasjal valdaja nõusolekul. Olukorras, kus võlgniku elukaaslane väidab, et viibib kinnisasja valduses H OÜ seadusliku esindajana, puudub kohtutäituril alus nimetatud isikut kui võlgniku lähikondlast välja tõsta. Kuna kinnisasi jääb pärast võlgniku väljatõstmist H OÜ valdusesse, on võlgnikul valdaja nõusolekul võimalik alati kinnisasjale naasta, mistõttu on väljatõstmine perspektiivitu. Avaldaja leidis, et avaldaja nõue võlgniku XX väljatõstmiseks on täidetav sõltumata sellest, kas vaidlusalune kinnisasi on H OÜ valduses või mitte. TMS § 180 lg 3 järgi võtab kohtutäitur, kui võlgnik ei täida täitedokumenti vabatahtlikult, kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusesse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud ja vajadusel kaasab täitur politsei. Väljatõstmisele kuuluvad võlgnik ja temaga seotud ning koosolevad isikud. Seega võimalikud kolmandad isikud, kes mingil viisil võlgnikuga seotud ei ole, väljatõstmisele ei kuulu. Väär on täituri seisukoht, et kui kolmas isik jääb kinnisasja valdama, ei saa ta TMS § 180 lg 3 sätestatud kohustust täita. 24.07.2017.a otsuses on kohtutäitur täiendanud oma 16.06.2017.a teadet täitmise võimatuse kohta ja põhjendanud seda asjaoluga, et võlgnik XX viibib vaidlusalusel kinnisasjal H OÜ nõusolekul ning nimetatud äriühingu seaduslik esindaja on XX elukaaslane. Võlgniku väljatõstmise korral on tal võimalik valdaja nõusolekul kinnisasjale naasta, mistõttu on võlgniku väljatõstmine perspektiivitu. Avaldaja leidis, et väljatõstmisest keeldumise hilisem sisustamine ei ole lubatud ja kohtutäituri poolt välja toodud uued asjaolud ei anna alust jätta avaldaja kaebust rahuldamata. Üürileping, millele kohtutäitur oma otsuses viitab, on avaldaja poolt üles öeldud ja sellest ei tulene pooltele mingeid õigusi ja kohustusi. Meelevaldne on täituri seisukoht, et võlgniku väljatõstmise korral on tal võimalik kinnisasjale naasta, mistõttu on väljatõstmine perspektiivitu. Kohtutäituri väide on oletuslik ja asjassepuutumatu, kuna vaidluse all on õiguslik küsimus, kas kohtutäitur saab sissenõudja poolt taotletud toimingut teha või mitte. Kuna XX ei ole väljatõstmist vaidlustanud, tuleb tema osas täitemenetlus läbi viia ja nimetatud isik välja tõsta.

3.Pärnu Maakohus tegi 04.10.2017.a määruse, millega rahuldas kaebuse ja tühistas kohtutäituri otsuse. Põhjenduste kohaselt nõustus kohus avaldaja arvamusega, et täituri seisukoht ei ole põhjendatud. Riigikohus on kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-162-15 (p 16) selgitanud, et sundenampakkumise akt on TSM § 2 p 15 järgi täitedokument kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi järgi ei saa täitur ise otsustada, millise valdaja õiguslik alus enampakkumisega ei lõppenud. Seetõttu näeb TMS § 2 lg 3 teine lause sissenõudja ja kohtutäituri kasuks ette olulise reegli, et vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab kohus valdaja hagi alusel. Selle sätte alusel võib kohtutäitur alustada sundtäitmist müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmist kõigilt valdajatel kui vastava täitemenetluse võlgnikelt ning viimastel on õigus täitemenetluse takistamiseks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel. XX vastavasisulist hagi kohtule esitanud ei ole. H OÜ on vastava hagi kohtule esitanud 13.03.2017.a. Hagi jäeti läbi vaatamata ja kohtumäärus asja läbivaatamata jätmise kohta jõustus 07.08.2017.a. Hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et sissenõudja ei nõudnud täitmisavalduses H OÜ väljatõstmist, mistõttu kohtutäituri 19.12.2016.a väljatõstmisteade ei saanud rikkuda nimetatud juriidilise isiku õigusi. Avaldusest nähtuvalt taotles avaldaja üksnes XX väljatõstmist, kuna H OÜ õiguslik alus kinnistut vallata lõppes omaniku poolt esitatud üürilepingu ülesütlemisavaldusega juba 15.07.2015.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole täituril kohtu hinnangul takistusi sissenõudja avalduse alusel täitetoimingu läbiviimiseks kõigi sissenõudjale kuuluva kinnisasja valdajate suhtes, eelkõige aga võlgniku suhtes, kelle väljatõstmist täitmisavalduses taotletakse. Seega on OÜ P kaebus põhjendatud ja kohtutäitur Rocki Alberti 24.07.2017 otsus täiteasjas nr 176/2016/2059 tuleb tühistada. Kohtutäitur on kohustatud asja uuesti läbi vaatama ja tegema uue otsuse.

Tsiviilasi nr 2-17-11572 valduse õiguslikuks aluseks 03.03.2008.a sõlmitud üürilepingut. Lisaks nähtub nimetatud määruses H OÜ kinnitus, mille kohaselt viibib võlgnik XX eelnimetatud kinnisasja valduses H OÜ nõusolekul. Samuti on H OÜ nimetatud menetluses juhtinud tähelepanu asjaolule, et H OÜ seaduslik esindaja on ühtlasi ka võlgniku XX elukaaslane. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur täitedokumendi ning sissenõudja avalduse alusel kohustatud kinnisasjalt välja tõstma võlgniku ning võlgnikuga seotud isikud. Kohtutäitur märkis, et H OÜ ei ole võlgnikuga seotud isik ning väljatõstmisele ei kuulu. Seega on kohtutäitur väljatõstmise toimingut teostades olukorras, kus võlgnik ning tema elukaaslane YY (XXXXXXXXXXX) kuuluvad täitedokumendi alusel väljatõstmisele. Samas H OÜ seaduslik esindaja YY väljatõstmisele ei kuulu. Asjaolu, et väljatõstmisele kuuluv isik ja väljatõstmisele mittekuuluv isik on üks ja sama isik, YY, toob endaga kaasa olukorra, kus väljatõstmine nimetatud isiku suhtes saab sisuliselt toimuda vaid juhul, kui isik seda soovib. Juhul kui YY väidab kohtutäiturile, et ta viibib kinnistul kui võlgniku elukaaslane, on kohtutäitur kohustatud võlgniku elukaaslase koos võlgnikuga kinnisasjalt välja tõstma. Kui YY väidab, et ta viibi kinnisasjal kui H OÜ seaduslik esindaja, puudub kohtutäituril alus isiku kinnisasjalt väljatõstmiseks. Sealjuures on sissenõudja kohtutäiturile täitemenetluse vältel korduvalt kinnitanud, et H OÜ väljatõstmist sissenõudja ei taotle. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu pool viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-15 antud menetluses kohaldatav. Viidatud lahend ei käsitle menetluslikku olukorda, kus isik, kelle väljatõstmist sissenõudja taotleb, ning isik, kelle väljatõstmist sissenõudja ei taotle (käesoleval juhul H OÜ seaduslik esindaja), on üks ja sama isik. Seega juhul kui võlgniku elukaaslane väidab kohtutäiturile väljatõstmise toimingu läbiviimisel, et ta valdab kinnisasja kui H OÜ seaduslik esindaja, puudub kohtutäituril alus nimetatud isiku väljatõstmiseks, millest tulenevalt tõstab kohtutäitur välja võlgniku XX ning kinnisasja valdus jääb H OÜ-le. Eeltoodu toob endaga omakorda kaasa olukorra, kus pärast võlgniku väljatõstmist on võlgnikul võimalik koheselt naasta kinnisasja valdusesse oma elukaaslase ehk H OÜ seadusliku esindaja loal, millest tulenevalt on kohtutäitur seisukohal, et võlgniku väljatõstmine on perspektiivitu. Käesolevas täitemenetluses ei ole täidetav täitemenetluse eesmärk ja kohtutäituri kohustus, mis tuleneb TMS § 183 lg-st 3 - võtta kinnisasi ära võlgniku valdusest ning anda see üle sissenõudja valdusesse. Sissenõudja ei ole terve täitemenetluse vältel kohtutäiturile teada andnud, et üürileping H OÜ-ga on üles öeldud 15.07.2015.a. Sellekohast asjaolu ei selgu ka tsiviilasjas nr 2-17-3918, milles H OÜ esitas hagi P OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas 176/2016/2059.

10.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et avaldajal on täitedokumendina kordusenampakkumise akt (tl 18 jj), mille alusel esitatud täiteavaldusega on avaldaja palunud nõuda XX valdusest välja XXX kinnisasi, tõstes kinnisasjalt välja nii asjad kui ka isikud (tl 15-16). Kohtutäitur keeldus täitetoimingu tegemisest, kuivõrd täitmisavaldus ei ole täidetav (valdust ei saa sissenõudjale üle anda) põhjusel, et kinnisasja valdab ka H OÜ üürilepingu alusel, kelle valdus jääks XX väljatõstmisel alles (tl 32 jj). Täiendavalt on kohtutäitur otsuses kaebuse kohta ja määruskaebuses märkinud, et kohtutäiturile on avaldatud, et XX viibib kinnisasjal H OÜ nõusolekul (tl 37 ja tl 94). Kohtutäitur leidis, et olukorras, kus võlgnik väidab, et tal on õigus viibida kinnisasjal, ei ole täitedokumendi täitmine võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur ei saa täitetoimingu täitmisel hinnata väljatõstetavate isikute õigust kinnisasja vallata. Õigusliku aluse olemasolu saab kontrollida üksnes kohus. Käesoleval juhul ei muuda eeltoodut ka asjaolu, et kinnisasja valdab mitu isikut. Sissenõudjal on küll võimalik kordusenampakkumise aktiga nõuda kõigilt isikutelt valduse väljaandmist, kuid täitmisavaldusega saab sissenõudja valida, kellelt ta kinnisasja valduse väljanõudmist soovib. Seega juhul kui kinnisasja valdab mitu isikut võib sissenõudja paluda valduse välja nõuda ka ainult ühelt isikult. Seda on sissenõudja ka käesoleval juhul teinud ning kohtutäitur ei saa keelduda selle täitmisest üksnes põhjusel, et teine valdaja väidab, et tal on õiguslik alus kinnisasja vallata. Käesoleval juhul on sissenõudja ka märkinud, et üürileping H OÜ-ga on lõppenud (tl 9 ja tl 48 jj), kuigi see ei oma käesoleva vaidluse puhul tähtsust, kuivõrd kohtutäitur ei saa asuda hindama õigusliku aluse olemasolu. Asja lahendamisel ei oma tähtsust ka asjaolu, et H OÜ juhatuse liige YY on XX elukaaslane. See ei takista kohtutäituril XX-lt kinnisasja valdust välja nõudmast. Olukorras, kus YY kvalifitseerub väljatõstetavaks isikuks põhjusel, et ta on XX elukaaslane (TMS § 180 lg 2 p 2), on kohtutäituril võimalik nimetatud isik välja tõsta, olenemata sellest, et ta on H OÜ seadusliku esindajana väitnud, et tal on õiguslik alus kinnisasja vallata. Kohtutäitur ei saa täitetoimingu tegemisel seda hinnata, vaid väljatõstetav isik saab pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, menetluse peatamise või toimingu edasilükkamise taotlusega. TMS § 180 lg 3 ei tuleks tõlgendada selliselt, et kohtutäitur peab kinnisasja väljatõstmisel valduse võtma ära kõigilt isikutelt, et see sissenõudjale üle anda, vaid et sissenõudja saab valida, kelle valdusest kinnisasja väljaandmist ja sissenõudja valdusesse andmist ta soovib. Seega on maakohus leidnud õigesti, et kaebus tuleb rahuldada.