lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-11742/24

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-11742/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1695
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 15 lg 3, 6PankrS § 5 lg 2TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 195 lg 1Tagatise tagasiandmine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (11)

lahend.ee
2-23-6280/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.06.20232-22-17400/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.02.20232-21-4672/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.05.20212-21-1435/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.03.20212-20-17919/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.02.20212-19-20450/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.08.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AESTII SUPPLY OÜ10285802(Võlgnik)SP Mets OÜ10921586(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-11742

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-17-11742

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2017.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

SP Mets OÜ avaldus AESTII SUPPLY OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.09.2017.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SP Mets OÜ määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja): SP Mets OÜ (registrikood 10921586), tehinguline esindaja Mark Obolenski Võlgnik (vastustaja): AESTII

SUPPLY

OÜ (registrikood 10285802), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Liisi Kents

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 27.09.2017.a määrus muutmata.
2.Jätta SP Mets OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Esitada kogu seni kantud menetluskulude jaotus: jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud SP Mets OÜ kanda.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
2-20-9275/10
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
14.08.2020
2-20-6627/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.06.2020
2-19-15104/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.05.2020
2-19-20450/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.02.2020
2-18-7602/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.01.2019
4.Määrata kindlaks AESTII SUPPLY OÜ ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suurusena 1140 eurot. Mõista SP Mets OÜ-lt vastustaja, AESTI SUPPLY OÜ kasuks välja menetluskuludena ringkonnakohtumenetluses kantud lepingulise esindaja kulu 1140 eurot.
5.Mõista SP Mets OÜ-lt vastavalt käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 4 väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt AESTII SUPPLY OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse osas (käesoleva määruse resolutsiooni p 4) määruskaebuse esitaja 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. Asjaolud

1(5)

Tsiviilasi nr 2-17-11742

1.04.08.2017.a esitas võlausaldaja kostja vastu pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu 22.09.2016.a ning 11.01.2017.a sõlmitud ostumüügilepingutest, mille ese oli okaspuu müük võlgnikule. 04.07.2017.a esitas võlausaldaja võlgnikule kohustuse täitmise nõude, viivisenõude ning pankrotihoiatuse, milles märkis, et võlgniku täitmata kohustuste põhiosa on 7514,29 eurot, millele lisandub samas summas viivisenõue. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 04.07.2017.a. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole.
2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja ei tunnistanud pankrotiavaldust ega pankrotiavalduses esitatud nõudeid. Võlgnik leidis, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole tõendatud ning pankrotiavaldus ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele, kuivõrd võlausaldaja ei ole esitanud nõude aluseks olevat müügilepingut. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge. Võlgnik on 22.09.2016.a arve nr 16007 ja 11.01.2017.a arve nr 17001 tasunud täielikult kogusummas 72 740,40 eurot. Täiendavalt vaidles võlgnik vastu viivisearvestusele, sest võlausaldaja on ekslikult leidnud, et kehtiv viivisemäär on 0,5% päevas. Võlgnik kinnitas, et pooled ei ole kokku leppinud viivisemääras ega arve tasumise tähtajas ning seega on võimalik rakendada üksnes seadusest tulenevat viivisemäära, millest tulenevalt ei saa viivise suurus olla suurem kui 323,24 eurot. Võlgnik palus jätta menetluskulud võlausaldaja kanda.
3.Harju Maakohus tegi 27.09.2017.a määruse, millega jättis pankrotiavalduse alusel ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas pankrotiavalduse menetluse. Kohus jättis menetluskulud võlausaldaja kanda ja mõistis temalt võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 900 eurot ja tasumata osalt viivise. Kohus nõustus võlgnikuga, et käesoleval juhul ei ole võlausaldaja pankrotiavaldus ajutise halduri nimetamiseks piisavalt selge. Maksejõuetuse osas tugineb võlausaldaja võlgniku poolt kättesaadud ja vastamata pankrotihoiatusele, nõude osas tugineb võlausaldaja kahele allkirjastamata arvele 22.09.2016.a ja 11.01.2017.a viivisemääraga 0,5% päevas. Võlausaldaja on esitanud võlgniku seadusliku esindaja 06.09.2017.a e-kirja, millest nähtuvalt on võlgnik võlausaldaja arvates võlgnevust tunnistanud. Kohtu hinnangul ei olnud esitatud tõendite alusel pankrotimenetluse raames võimalik otsustada, kas pooltevaheliste rahaliste arvelduste suhtes on rakendatav viivisemäär 0,5% päevas või seaduses sätestatud määr. Võlausaldaja hilisemas arves (11.01.2017.a) ei ole varasemast arvest (22.09.2016.a) võlausaldaja poolt arvestatud viivist võlgnevusena näidatud. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus pankrotiavalduse aluseks oleva nõude osas, st kas ja milles on pooled omavahel kokku leppinud ning nõude olemasolu ja suuruse kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist sellises mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, pidas kohus põhjendatuks jätta asjas ajutine haldur nimetamata. Puudub vaidlus selle üle, et võlgnik on 72 740,40 eurot juba tasunud. Kohus ei nõustunud ka võlausaldaja seisukohaga, mille kohaselt kui võlgnik pankrotihoiatusele vastuväiteid ei esita, tähendab see esitatud nõude tunnistamist. Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leidis kohus, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul oli toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik järgmises ulatuses: 15.09.2017.a materjalidega tutvumine ja vastuse koostamine 6 tundi ja 20.09.2017.a ettevalmistus istungiks ja esindus kohtus, võttes arvesse mh istungi kestvust ning eelnevat tutvumist pankrotiavaldusega, ei saa põhjendatud ja vajalik ajakulu olla rohkem kui 1,5 tundi. Kohus pidas võlgniku lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks.
4.10.10.2017.a esitas võlausaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja nimetada ajutine haldur ning jätta menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole määruse tegemisel pankrotiavalduse nõuet ega esitatud 2(5)

Tsiviilasi nr 2-17-11742

tõendeid hinnatud seaduse nõuetele vastavalt. Määruse tegemisel on oluliselt rikutud pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg-t 3 ja vääralt kohaldatud võlaõigusseaduse § 88 lõikeid 8 ja 9. Seadusejärgne kohustuste täitmise järjekorral põhinev nõue on loetud ebaselgeks. Nõude ebaselgeks lugemist on põhjendatud asjas arutamata asjaoludega. Võlgnik ei ole viivise määrale ega pankrotihoiatusele mõistliku aja jooksul vastu vaielnud (mh nõustunud viivise määraga ja põhjustanud ise pankrotiavalduse esitamise). Hindamata on jäetud fakt, et võlgnik on osa kohustustest täitnud pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist. 27.09.2017.a määruses on hindamata jäetud võlgniku enda kinnitus maksejõuetuse kohta. Maakohus ei ole võlgniku maksejõulisust hinnanud ka ilma pankrotiavalduse aluseks oleva nõudeta. 27.09.2017.a kohtumääruses ei ole arvestatud ajutise halduri tasu katteks tasutud deposiiti. Menetluskulude jaotus ei arvesta menetluse asjaolusid ja on kaebaja suhtes ebaõiglane.

5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
6.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohus ületanud diskretsioonipiire, leides et võlausaldaja nõue on ebaselge PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel, mille kohaselt peab kohus jätma ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Käesoleval juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et viivisemäär ja makse tähtajad oli poolte vahel kokku lepitud kirjaliku lepinguga. Hageja leiab, et poolte vahel on kokkulepe maksetähtaegade ja viivisemäära osas, kuivõrd hageja esitas kostjale arveid, kus oli märgitud maksetähtaeg ja viivisemäär 0,5% päevas ning kostja ei esitanud selles osas vastuväiteid. Kostja vaidles sellele käsitlusele vastu, leides et poolte vahel ei olnud kokkulepet ei maksetähtaegade ega viivisemäära osas. Ringkonnakohtu hinnangul on seega kostja vaielnud põhjendatult hagile vastu. Poolte kokkulepet arvel märgitud maksetähtaegade ja viivisemäära kohta ei saa tuletada hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludest. Üksnes arvete saatmine ja nende kättesaamine võlgniku poolt, nendel märgitud summa tasumine ja vastuväidete mitteesitamine ei kujuta võlgniku nõusolekut arvel märgitud tähtaja ja viivisemäära osas. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (võlaõigusseaduse § 82 lg 3). Juhul kui poolte vahel ei ole kokkulepet viivisemäära osas, kohalduks seadusjärgne viivisemäär, mille tulemusel ei ületaks hageja nõue 2500 eurot (PankrS § 15 lg 3 p 3), arvestades võlgniku poolt väljatoodud viivisearvestust seadusjärgse viivisemääraga (tl 43 pöördel). Seega peab hageja pöörduma enda nõudega kostja vastu kohtusse hagiga.
9.Asjakohatu on võlausaldaja väide, et maakohus oleks pidanud ajutise halduri nimetama võlgniku 06.09.2017.a e-kirja pinnalt, kus võlgniku juhatuse liige on sedastanud võlgniku võimalikku pankrotiolukorda. Maksejõuetuse ilmnemisel on iseenesest juhatus kohustatud esitama pankrotiavalduse. Selle kohustuse rikkumise eest on ettenähtud 3(5)

Tsiviilasi nr 2-17-11742

eraldiseisvalt nii tsiviilõiguslik kui ka kriminaalõiguslik vastutus. Nimetatud kohustuse rikkumisega seonduvad asjaolud ja juhatuse võimalik vastutus ei ole aga käesoleva vaidluse ese. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel tuleb ajutine haldur jätta nimetamata ka juhul, kui võlausaldaja nõue on ebaselge. Juhul kui kohus tuvastab ühe aluse PankrS § 15 lg-st 3, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Seega isegi kui võlgniku maksejõuetus oleks usutavaks muudetud võlausaldaja poolt, ei oleks kohtul võlausaldaja nõude ebaselguse tõttu alust ajutist haldurit nimetada. Eeltoodud põhjendustel on asjakohatu ka võlausaldaja väide, et maakohus on eiranud Riigikohtu juhiseid seoses maksejõuetuse hindamisega. Võlausaldaja poolt viidatud Riigikohtu lahendites on antud juhised olukorraks, kui ajutine haldur on nimetatud. Sellisel juhul tuleb kohtul tõepoolest, hoolimata võlausaldaja avaldusest, hinnata üksnes võlgniku majanduslikku seisundit. Asja lahendamisel ei oma tähtsust võlausaldaja väited seoses kohustuse täitmise järjekorraga, kuivõrd võlgnik ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.

10.Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude jaotuse osas ajutise halduri nimetamata jätmise puhul pankrotiseaduses kehtestatud erinorm (PankrS § 15 lg 6), mis kohaldub ka juhul, kui võlgnik täidab enne ajutise halduri nimetamist kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb. Seega ei ole alust leida, et kuivõrd võlgnik täitis enda kohustuse võlausaldaja ees pärast pankrotiavalduse esitamist, tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Võlausaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel tuleks menetluskulud jätta võlgniku kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel.
11.Maakohtu poolt deposiidi tagastamise lahendamata jätmine ei ole alus, et maakohtu määrus tühistada. Deposiidina tasutud summa tagastamist saab pankrotiseaduses erikorra puudumise tõttu võlausaldaja taotleda TsMS § 195 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
12.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kuivõrd maakohus on määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, teeb seda ka ringkonnakohus. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses vaidlustanud maakohtu poolt kindlaks määratud võlgniku maakohtu menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust ja vajalikkust ning ringkonnakohtul pole alust leida, et maakohus oleks menetluskulude hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Võlausaldaja esitas ringkonnakohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus lepingulisel esindajal määruskaebuse vastuse koostamiseks 9,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik, arvestades et vastustaja on enda seisukohas vastanud põhjalikult kõigile määruskaebuses toodud väidetele ning lisanud vastuväidete juurde ka viited asjakohasele Riigikohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu praktikale. Eeltoodust tulenevalt on usutav, et sellise mahu ja sisuga menetlusdokumendi koostamiseks võis kuluda natuke üle ühe tööpäeva. Lepingulise esindaja tunnimäär 120 eurot on samuti põhjendatud vastavalt kohtupraktikale. Lepingulise esindaja tasumäärale ei ole avaldaja esitanud vastuväiteid ka maakohtus. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 1140 eurot (9,5 tundi × 120 eurot). Samuti on põhjendatud mõista määruskaebuse esitajalt välja TsMS § 177 lg 4 kohane viivis.
13.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Ülejäänud osas ei saa määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kuivõrd see ei ole pankrotiseaduses ette nähtud (PankrS § 5 lg 2). 4(5)

Tsiviilasi nr 2-17-11742

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium