Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (07.12.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

2477,76 eurot. Kuna VÕS § 415 lg 1 järgi tuleb tarbijakrediidi puhul esmalt lugeda tasutuks põhivõlgnevus, on viimane juba tasutud täies määras ning hageja tegelikuks eesmärgiks on välja nõuda kõrvalnõudeid. Kostja majanduslik seisund on halb, sest ta on töövõimetuspensionär. Kostja igakuine sissetulek on vaid 303 eurot, millest suurema osa peab ta kulutama ravile. Arvestades kohustuse täitmise ulatust, kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit, on kõrvalnõuded ebamõistlikult suured ja kostja taotleb nende vähendamist. Maakohtu põhjendused

ülesütlemist tasus kostja veel 65 eurot, millest 5 eurot luges hageja tasutuks sissenõudmiskulude eest ning 60 eurot põhivõlgnevuse eest (tl 27 pöördel, tl 28). Eeltoodu on kooskõlas VÕS § 415 lg-s 2 sätestatuga, sest arvestada tuleb, millised kohustused olid ebapiisava makse tegemisel muutunud sissenõutavaks. Kostja pidi laenusumma tagastama laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel. Üldtingimuste punktist 9.1 tulenevalt oli laenuandjal õigus nõuda tähtaegselt tasumata maksetelt viivist ning punkti 9.3 kohaselt oli laenuandjal õigus nõuda saadetud võlgnevuse teatiste eest hüvitist. Hageja on hagiavalduses esitanud ülevaate võlgnevuse kujunemisest. Kostja ei ole hageja poolt välja toodud andmetel esitanud omapoolset arvestust. Kohtu hinnangul on hageja kostja poolt tasutud osamaksetega lugenud õiges järjekorras kostja kohustused täidetuks. Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 1253,57 eurot.

Kõrvalnõude suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb selle vähendamist, käesoleval juhul kostjal. Viivise vähendamise osas on Riigikohus varem olnud seisukohal, et üldjuhul ei ole alust seadusjärgset viivist vähendada (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-113-11, p 61). Erandjuhtudel on vähendamine siiski võimalik. Esmaseks erandit võimaldavaks asjaoluks peab kolleegium juhtumit, mil seadusjärgne viivis on objektiivselt võetuna väga suur summa. Kolleegium selgitab, et VÕS §-s 162 sätestatud poolte majandusliku seisundi arvestamine ei tähenda seda, et viivist tuleks vähendada ainuüksi sel alusel, kui viivise nõudja on kohustatud isikust majanduslikult paremas seisus. Arvestada tuleb eelkõige seda, millised tagajärjed on viivise vähendamata jätmisel kohustatud isiku toimetulekusuutlikkusele, ja teisalt seda, kas ja kui oluliselt mõjutaks viivise vähendamine viivise nõudja majanduslikku seisundit (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-17, p-d 12 ja 13). 07.12.2017 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 114,27 eurot. Kostja on selgitanud, et tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 303,47 eurot (tl 84-86). Arvestades kostja majanduslikku seisundit oleks viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise vähendamata jätmisel oluline negatiivne mõju kostja toimetulekusuutlikkusele, seevastu viivise ja sissenõudmiskulude vähendamisel vähene mõju hageja majanduslikule seisundile. Arvestada tuleb, millises ulatuses kostja on juba kohustust täitnud. Kohus jätab tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude ja sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot rahuldamata. Menetluskulud

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.