Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-15-16007
Otsuse kuupäev
Tartu, 4. oktoober 2017
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Veiko Kulla hagi AS-i Ekspress Meedia vastu andmeid kõrvaldama kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Veiko Kulla kassatsioonkaebus kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Veiko Kulla kassatsioonkaebuse hind 3500 eurot
ja AS-i Ekspress
Meedia
AS-i Ekspress Meedia kassatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Veiko Kulla, esindaja vandeadvokaat Madis Päts Kostja AS Ekspress Meedia, esindaja vandeadvokaat Karmen Turk
Asja läbivaatamise kuupäev
11. september 2017. a, kirjalik menetlus
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni, millega jäeti rahuldamata Veiko Kulla hagi AS-i Ekspress Meedia vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007 on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti Veiko Kulla hagi AS-i Ekspress Meedia vastu avaldatud isikuandmete kõrvaldamiseks rahuldamata, võttis selle nõude osas vastu hagist loobumise ja lõpetas selle nõude osas menetluse. Veiko Kulla kassatsioonkaebus rahuldada. AS-i Ekspress Meedia kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2-15-16007
Tagastada Veiko Kullale kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. Tagastada Advokaadibüroo TRINITI OÜ-le AS-i Ekspress kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
Meedia
eest
2(9)
2-15-16007 Aivi, samuti oli andmete avaldamiseks ülekaalukas avalik huvi. Kostja tegevus ei rikkunud hageja õigusi.
2-15-16007 avaliku elu tegelaseks. Konkreetne juhtum sai hageja psüühikat mõjutada eelduslikult nii ebaolulises ulatuses, et selle hüvitamiseks mistahes mõistliku rahasumma väljamõistmine ei ole põhjendatud. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 4 ja § 162 lg 1 järgi poolte endi kanda. Hageja üks nõue jäi rahuldamata ja teisest loobuti (hageja osutas, et andmete kõrvaldamise nõue on kohtumenetluse ajal rahuldatud). Kostja ei ole veenvalt tõendanud, et ta kõrvaldas vaidlusalused andmed enne kohtumenetlust. Ühestki kostja tõendist ei nähtu, millal konkreetselt veebiarhiivist andmed kustutati. Seega ei ole alust tuvastada andmete kustutamist hagejat rahuldavas ulatuses enne hagi esitamist, mistõttu jäävad selle nõudega seotud menetluskulud kostja kanda.
2-15-16007 rahuldamata hageja nõue kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb saata tühistatud osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Pooled ei vaidlusta ringkonnakohtu otsust osas, milles ringkonnakohus võttis vastu hagist loobumise avaldatud isikuandmete kõrvaldamise nõudes ja lõpetas selle nõude osas menetluse. Seega on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi ringkonnakohtu otsus selles osas jõustunud. Riigikohus TsMS § 688 lg 1 järgi selles osas ringkonnakohtu otsust ei kontrolli.
5(9)
2-15-16007
2-15-16007 hageja on avalikkusele tuntud või mitte (mh kas hageja on avaliku elu tegelane või mitte). Ringkonnakohtul tuleb seega asja uuel läbivaatamisel vastata eelkõige küsimusele, kas hageja kohta avaldatu seostus avaliku huviga (avaldatu aitas kaasa ühiskondlikule debatile) või mitte, ning anda sellest tulenevalt ülaltoodut arvestades hinnang avaliku huvi ülekaalukuse kohta. Juhul kui andmete avalikustamiseks on tuvastatud asjaoludel ülekaalukas avalik huvi, tuleb ringkonnakohtul esitatud andmete mahtu ja sisu arvestades anda hinnang ka selle kohta, kas hageja õiguste kahjustamine oli ülemäärane, samuti selle kohta, kas avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Ajakirjanduseetika põhimõtted tulenevad peamiselt Eesti Ajakirjanike Liidu koostatud Eesti ajakirjanduseetika koodeksist ning selles valdkonnas üldiselt omaks võetud rahvusvahelistest printsiipidest. VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. IKS-i sätted on mõeldud viidatud VÕS § 1045 lg 3 järgi kaitsma kannatanut isikuandmete avalikustamise tagajärjel tekkinud kahju eest.
2-15-16007 (nt seda, kas artikkel avaldati üksnes paberväljaandes või lisaks ka Internetis, kus see jõuab eelduslikult oluliselt suurema hulga lugejateni kui paberväljaandes), samuti muid pressideliktide eripärasid (nt vajadust kaitsta isikuid nende elu sundkommertsialiseerimise eest). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas. Ühtlasi selgitas kolleegium mittevaralise kahju hüvitise funktsioone (kompensatsiooniline ja preventsiooniline eesmärk) (vt viidatud otsuse pd 28–29). Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus asunud ekslikule seisukohale, et kui kostja tegevus oleks IKS § 11 lg 2 alusel õigusvastane, ei peaks kostja hagejale mittevaralist kahju hüvitama. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Kui ringkonnakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et hageja andmete avaldamine oli õigusvastane ja süüline (vt otsuse p 17), tuleb tal ühtlasi VÕS § 134 lgtes 5 ja 6 sätestatut arvestades otsustada ka kostjalt väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle. Kolleegium märgib, et juhul kui kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, ei ole kostjal hagejale mittevaralise kahju hüvitamise kohustust ainult olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu TsMS § 368 lg 1 järgi üksnes tuvastushagi ning ta ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist (vt selle kohta ka viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 19.2). Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja enda õiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, jättes nõudesumma kohtu otsustada. Hageja palub kohut kohustada kostjat kandma tema kasuks väljamõistetav hüvitis MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus arvelduskontole. Sisuliselt on hageja esitanud hagi kolmanda isiku huvides, paludes väljamõistetava hüvitise talle üle kanda. Kolleegiumi arvates saab eeltoodud nõuet pidada otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-194-12, p 29).
2-15-16007 eemaldanud enne hagiavalduse esitamist andmed tasulisest veebist (vt nt I kd, tl 187). Ringkonnakohtu põhjendustest jääb ebaselgeks, millisest konkreetsest veebikeskkonnast ja millal on andmed kustutatud ja millises veebikeskkonnas on andmed endiselt alles. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu üldistav järeldus, et kostja on kohtumenetluses hageja andmed kõrvaldanud, põhjendatud. Otsuse põhjendustel mõjutas kõnealune järeldus andmete kustutamise kohta kohtumenetluse ajal asja menetluskulude jaotust, ning ringkonnakohus lähtus menetluskulude jaotamisel mh TsMS § 168 lgst 4. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel poolte väidete ja esitatud tõendite alusel välja selgitada, millises ulatuses ja millal on kostja hageja andmete kustutamise nõude rahuldanud ning kas eeltoodu mõjutab menetluskulude jaotust (TsMS § 168 lg 4 kohaldamine). Viidatud sätte järgi on hageja kohustuseks tõendada oma hagist loobumise põhjust (vt Riigikohtu 28. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 15).
9(9)
Henn Jõks (allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tampuu (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.