Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
19. veebruar 2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-07-18112
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine, riigilõivu tagastamine, menetluskulude kindlaksmääramine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T. T, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. Pxxxxxxx küla, Pxxxxx vald, Pärnumaa, lepinguline esindaja advokaat A. N. Kostja M. K, lepinguline esindaja vandeadvokaat T. V.
Võtta vastu T. T. hagist loobumine ning lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Tagastada T. T, tema poolt käesolevas tsiviilasjas Rahandusministeeriumi kontole Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxxx Pärnu Maakohtu viitenumbril xxxxxxxxxxxx 12.07.2007.a tasutud riigilõivust 33 250 (kolmekümne kolme tuhande kahesaja viiekümnest) kroonist pool summat ehk 16 625 (kuusteist tuhat kuussada kakskümmend viis) krooni. Riigilõiv tuleb tagastada T. T. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Käesolev määrus saata viivitamata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Jätta menetluskulud täies ulatuses T. T. kanda. Välja mõista T. T. menetluskuluna õigusabikulud summas 19 071 (üheksateist tuhat seitsekümmend üks) krooni Merike Kinna kasuks. Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Käesoleva määruse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Sisulised asjaolud
T. T. hagi M. K. vastu kahju hüvitamise nõudes summas 813 750 krooni
Tsiviilasi nr 2-07-18112 10.01.2008.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub lõpetada menetluse käesolevas tsiviilasjas. Kostja 23.01.2008.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses loobumise kohta vastuväiteid ei esitanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja avaldus on seaduslik ega ei riku avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes, seega hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada lg 1 p 3 kohaselt. Hageja on avalduses kinnitanud, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lisaks tuleb käesoleva määrusega tagastada hagejale esitatud taotlusel alusel pool tasutud riigilõivust lg 2 p 1 kohaselt. Selles osas vastab taotlus riigilõivuseaduse § 12 ja § 13 nõuetele ning § 13 lg 2 alusel kehtestatud korra nõuetele. Riigilõivu tasumise aega ja arve numbrit on kohus riigilõivu vastuvõtjana kontrollinud. Menetluskulud 23.01.2008.a kohtule esitatud avalduse kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 19 071 krooni (11 800 + 7271) vastavalt Advokaadibüroo HETA arvetele. Hageja esindaja palub 31.01.2008.a kohtule esitatud seisukohas jätta kostja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus täies ulatuses rahuldamata. Hageja esindaja viitab seisukohas TsMS §-le 174 lg 2, mille kohaselt tuleb menetluskulude rahalise hüvitamise avaldusele lisada menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Samuti on hageja esindaja juhtinud tähelepanu lg 3, mis sätestab, et käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul ei ole aga nimetatud kinnitust kohtule edastatud. Lisaks eeltoodule ei nähtu esitatud arvetest, et menetluskulud on faktiliselt kostja poolt kantud. Üksnes märge arvetel, et summad on makstud, ei ole hageja esindaja arvates piisavaks tõendiks menetluskulude faktilise kandmise kohta. Kohus, tutvunud kostja taotlusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ning hageja seisukohaga ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt lõikest 2 tuleb hagist loobumise korral jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu arvates ei ole vajalik avalduses eraldi menetluskulude nimekirja esitamine, kui menetluskulude nõudmiseks õigustatud isik (antud juhul kostja) on kantud kulud avalduses piisava selgusega ning tumedamas šriftis välja toonud. Samuti on avaldusele lisatud kulutusi tõendavad dokumendid, milleks on Advokaadibüroo HETA arved nr 27321 ja 27441. Kas arved on ka tegelikult makstud, ei oma tähtsust. Nimetatud asjaolule on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr , mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramisel nimekirja ja tõendite esitamise eesmärki arvestades ei ole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Riigikohus selgitab, et kuludokumendiks võib lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kuigi nimetatud seisukoht on antud enne 01.01.2006.a jõustunud ning praegu kehtiva menetlusseaduse redaktsiooni kehtinud seaduse osas, on ka kehtiva seaduse menetluskulude regulatsioon sarnane ning Riigikohtu väljendatud
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-07-18112 seisukohad kohaldatavad. Sisuliselt on hagist loobumise korral menetluse lõpetamine (kuivõrd selle aluseks ei olnud hageja nõuete rahuldamine) analoogne situatsiooniga, kus kohtulahend tehakse kostja kasuks. Mis puutub käibemaksu osas esitatud vastuväitesse, siis juhib kohus hageja tähelepanu käibemaksuseaduse §-le 3, mille kohaselt on käibemaksukohustuslane ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Kostja ei ole ettevõtlusega tegelev, seda ei ole keegi väitnud kohtumenetluses ega ole ka advokaadibüroo esitatud arved suunatud kostjale kui füüsiliselt isikust ettevõtjale. Seega ei ole kostja käibemaksuseaduse kohane maksukohustuslane, ta ei saa käibemaksu tagasi nõuda ning tema puhul puudub vajadus ka TsMS § 174 lg 3 sätestatud avaldaja kinnituseks, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Asjaolu, et tavaline füüsiline isik (v.a füüsilisest isikust ettevõtja) ei saa käibemaksu tagasi nõuda, on kohtu arvates üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 mõttes ega vaja täiendavat tähelepanujuhtimist. Ülaltoodud põhjendustel kuulub hagejalt väljamõistmisele kulutus kostjale osutatud õigusabi eest summas 19 071 krooni vastavalt esitatud arvetele. Nimetatud õigusabikulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära ning on kooskõlas kohtumenetlusele kulunud ajaga ja kostja esitatud menetlusdokumentide keeruka sisu ja mahuga – seega vajalik ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 mõttes.
Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.