Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2(6)

55 540,39 krooni alates 22.02.2006 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohus otsustas jätta kõik kohtukulud võrdsetes osades Alar Senkeli ja AS Infodepot kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kasutaja vahel sõlmiti leping, mille alusel kasutaja sai enda kasutusse sülearvutid. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et käendaja sõlmis käenduslepingu kasutaja kohustuste täitmise tagamiseks. Lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste määratlemisel on esmajoones olulised poolte vahel lepingus kokkulepitud tingimused ja alles seejärel seaduses vastava lepingu kohta sätestatud tingimused, kui seaduses ei ole sätestatud imperatiivseid nõudeid. Võlaõiguslike lepingute sõlmimisel kehtib privaatautonoomia põhimõte ning pooled on lepingutingimustes vabad kokku leppima. Seni, kuni poolte vahel sõlmitud leping ei riku seadusega imperatiivselt sätestatud õigusnorme, ei ole oluline, et leping vastaks mõne konkreetse võlaõigusseaduses nimetatud lepingu tunnustele. Liisinguleping ongi oma olemuselt leping, milles on ühendatud nii rendilepingu kui ka müügilepingu tunnused. Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku kasutusrendis. Kasutusrendi kohaselt saab rentnik enda kasutusse teatud vara ning lepingu lõppedes on rentnikul eesõigus vara jääkväärtusega omandada. Liisingulepingu puhul on oluline, et liisinguandja omandab lepingu eseme mitte isiklikuks kasutamiseks, vaid liisinguvõtjale kasutusse andmiseks. Seega ei ole oluline asjaolu, et liisingulepingus oleks esindatud kolm eraldiseisvat isikut, vaid liisingu eseme omandamise eesmärk. Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei ole seetõttu kostja vastuväited, et on ebaselge, missuguse lepinguga on tegemist. Samuti on asjakohatu kostja vastuväide, nagu oleks tegemist omandireservatsiooniga müügilepinguga ja hageja on jätnud täitmata oma kohustuse anda lepingu ese kostja omandisse. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud seda, et osamaksete tasumise lõpus läheb lepingueseme omandiõigus üle kostjale, samuti ei ole kostja tasunud kõiki osamakseid. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et hageja ja kasutaja sõlmisid 13.01.2005 kasutusrendilepingu nr 2005-0192OL, mille alusel sai kasutaja enda kasutusse sülearvutid. Lepingu üldtingimuste ja maksegraafikuga on pooled kokku leppinud, millal ja millises summas toimub liisingueseme eest tasumine. Kasutaja ei ole tõendanud, et ta oleks tasumise kohustust täitnud. Üldtingimuste p 13.2 a alusel oli hagejal sel juhul õigus leping ühepoolselt üles öelda. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja faksi teel edastanud kasutajale lepingu ülesütlemise teate. Lepingu ülesütlemisel tekkis kasutajal kohustus lepingu ese tagastada. Kohtule esitatud vara üleandmis-vastuvõtu aktidest ilmneb, et kasutaja on lepingueseme tagastanud 28.09.2005 ja 06.10.2005, kusjuures 28.09.2005 üle antud sülearvuti monitor on akti kohaselt katki. VÕS § 367 lg 1 järgi on kostja kohustatud hüvitama kõik liisingueseme soetamisega seotud kulud, kui liisinguleping üles öeldakse. Hageja on lepingu oma 10.06.2005 dateeritud kirjaga üles öelnud. Pooled ei vaidle selle asjaolu üle. Järelikult tekkis kostjal lepingu ülesütlemisest kohustus kulude hüvitamiseks. Liisingueseme soetamisega seotud kulutusteks tuleb pidada eelkõige maksegraafikus märgitud summasid. Kohtule esitatud maksegraafikust nähtub, et kostjal on tasumata summa 55 540,39 krooni. Kasutusrendi lepingu üldtingimuste p 10.4 järgi on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi tasumist summas 1 564,66 krooni. Hageja on pärast leppetrahvi nõudeõiguse tekkimist, s. t lepingu ülesütlemist teavitanud kostjat leppetrahvi sissenõudmisest, seega ei ole hageja leppetrahvi tasumise õigust vastavalt VÕS § 159 lg-le 2 minetanud.

3(6)

Pooled on üldtingimuste p-s 10.1 kokku leppinud viivise suuruse 0,15 % tasumata makselt päevas iga viivitatud päeva eest. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivise tasumist. Hageja on arvestanud viivist alates 15.02.2005 kuni 21.02.2006 summas 21 777,75 krooni ning esitanud nõude välja mõista ka hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis alates 20.02.2006. Maakohus leidis, et VÕS § 113 lg 1 alusel on põhjendatud viivise 0,15 % tasumata summalt päevas väljamõistmine põhisummalt 55 540,39 krooni alates 22.02.2006 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Viivise väljamõistmise ajaks tuleb määrata 22.02.2006, sest hageja on arvestanud viivist kuni 21.02.2006. Käendaja Alan Senkeli vastutus on käenduslepinguga piiratud summani 2 589,37 eurot, mistõttu kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele 40 523,64 krooni ning ülejäänud võla osas vastutab üksnes liisinguvõtja. Apellatsioonkaebus Kostja Alan Senkel esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab Harju Maakohtu 24.10.2006 otsust osas, millega temalt ja AS-lt Infodepot mõisteti solidaarselt välja 40 523,64 krooni. TsMS § 639 lg 2 alusel kaasas Tallinna Ringkonnakohus AS Infodepot Alan Senkeli kaasapellandiks. Äriregistri andmebaasist ilmnevalt on AS Infodepot 29.03.2007 registrist kustutatud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus rikkunud TsMS § 243 lg-s 1 sätestatud kohustust uurida tõendeid vahetult ning hinnata neid lahendi tegemisel. Harju Maakohus on ebapiisavalt uurinud asjaolusid ja jätnud hindamata kostja Alan Senkeli esitatud dokumentaalse tõendi, mille kohaselt on lepingu alusel AS Infodepot kasutuses olnud arvutid ENDURO CL51-15 (2 tükki) 28.09.2005 ja 06.10.2005 hagejale tagastatud. Vara maksumus moodustas tagastamise hetkele orienteeruvalt 42 000 krooni (ühe arvuti maksumus 21 000 krooni). Apellant möönab, et ühe arvuti monitor oli defektiga, kuid kuna arvutid enam tema valduses ei ole, ei saa ta hinnata defekti kõrvaldamise maksumust. Apellant märgib, et kuna arvuti sai defekti liiklusõnnetuse tagajärjel, hüvitab hagejale tekkinud kahju liiklusõnnetuse põhjustanud isiku kindlustusandja. Dokumentatsiooni liiklusõnnetuse kohta ei saanud kostja kohtule esitada, kuna vastav dokumentatsioon asub hageja valduses. Harju Maakohus ei ole arvesse võtnud hagejale tagastatud lepinguesemete väärtust, mille arvestamise korral oleks tulnud hagi jätta solidaarselt väljamõistetud summa 40 523,64 krooni osas rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda ning mõista apellandilt välja vastustaja menetluskulud. Hageja seletab, et kuna A. Senkel esitas 28.09.2006 vastuväited hagile pärast TsMS § 330 lg-s 3 sätestatud tähtaega ning hageja sai vastuväited kätte 04.10.2006 kohtuistungil, siis ei saanud kohus otsuses tugineda kostja hilinenud vastuväidetele, millega hagejal ei olnud võimalik vajalikul määral tutvuda. Antud vastuväited puudutasid liisingueseme tagastamist ning väärtust tagastamise hetkel ning samuti vaidles kostja hilinenult vastu viivise suurusele. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja

4(6)

asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus hageja arvates tõendite hindamisel seadust rikkunud. Vastustaja palub jätta ringkonnakohtul tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud uue asjaolu, et liisingulepingust tulenev kahju hüvitatakse liisinguandjale osaliselt liikluskindlustushüvitise arvel. TsMS § 652 lg 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või siis asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Apellant ei ole esile toonud mõjuvat põhjust asjaolu mitteesitamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse seisukohaga, et antud hagi tuleb lahendada VÕS § 361 sätetest lähtudes. VÕS § 367 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel tuleb lähtuda liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast. Kui liisinguese jääb pärast ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Antud juhul oli liisinguesemeks asjade kogum, s.o. 5 arvutit. Kostja Alan Senkel oma vastuses hagile on väitnud, et AS Infodepot (liisinguvõtja) on tagastanud lepinguesemed hagejale peale lepingu ülesütlemist. Ta on lisanud ka vara üleandmise vastuvõtu aktid kahe arvuti kohta. Täiendavalt esitatud seisukohtades on kostja väitnud, et tagastatud arvutite väärtus oli 42 000 kr. Maakohtu istungil on hageja esindaja vara tagastamist vaidlustanud, märkides, et ei tea, kes on aktidele vastuvõtjana alla kirjutanud isik, ei ole aru saada, kust võtab kostja väidetavalt tagastatud arvutite väärtuse, ning et aktide kohaselt on ühe sülearvuti monitor katki ja selle remont läheb maksma rohkem kui uue arvuti maksumus. Maakohtu otsuses on üksnes märgitud, et kohtule esitatud vara üleandmise-vastuvõtu aktidest nähtub, et kasutaja on lepingueseme tagastanud 28.09. ja 06.10.2005, kusjuures 28.09.2005 üle antud sülearvuti monitor on akti kohaselt katki. Sellega ongi kohus piirdunud. Kohus ei ole võtnud tulenevalt VÕS § 367 lg.3 vajalikku seisukohta poolte väidete ja vastuväidete põhjendatuse ja tõendatuse kohta ega otsuse tegemisele kostja märgitud vastuväiteid arvestanud ega hinnanud. Sellega rikkus kohus oluliselt TsMS § 442 lg.8 sätteid.

5(6)

Uuel asja läbivaatamisel peab kohus tegema pooltele ettepaneku tõendada oma vastuväiteid liisinguvara osalise tagastamise ja selle väärtuse kohta.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.