Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on 15.07.2005.a sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. AS Elion Esindus ning kostja sõlmisid 15.07.2005.a mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel AS Elion Esindus müüs kostjale mobiiltelefoni NOKIA 2650 IMEI kood 355671006229974. AS Elion Esindus loovutas 31.12.2005.a. nõude AS-le EMT. Lepinguga võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagi asjaolude kohaselt, mida kostja ei vaidlustanud, hageja oma lepingulised kohustused täitis. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale tasumiseks arved nr V05110834631, B05100352030 ja B05090303787 kokku (koos viivisega) summas 2552.20 krooni. Kostja kohustus teleteenuste eest tasuma vastavalt lepingus ja üldtingimustes sätestatule. Kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Enne hagi esitamist on kostja tasunud 34.29 krooni. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 2469.32 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse leping üles öelda, nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale

viivist lepinguga kokkulepitud määras, so 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 610 päeva, mistõttu on hageja arvestanud viivist 2257 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teleteenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja kulud õigusabile 948.09 krooni, millised tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.