lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-17595/19

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-17595/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1655
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 77 lg 1, 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselTMS § 101Väikese väärtusega vallasasja müümine muul viisilAÕS § 76 lg 1Kaasomandi lõpetamise nõueKTS § 36 lg 1TMS § 184 lg 1Tahteavalduse tegemisele kohustava kohtuotsuse täitmineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 368 lg 2TuvastushagiTsMS § 442 lg 5Otsuse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-18-9072/45Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.11.20192-18-9072/28Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja22.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

16. august 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-17595

Tsiviilasi

Irina Skriveli kaebus kohtutäitur Natalja Malahhova 13.10.2016 tegevuse ja otsuse peale täiteasjas nr 042/2016/1901

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. mai 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Irina Skriveli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Irina Skrivel (isikukood: XXX) Puudutatud isikud:

1.Kohtutäitur Natalja Malahhova
2.Aleksei Kruglov (sissenõudja) (isikukood: XXXX)
3.Jekaterina Kruglova (sissenõudja) (sünd. XXX) Aleksei Kruglovi ja Jekaterina Kruglova esindaja Jüri Sakkart

RESOLUTSIOON

1.Jätta Irina Skriveli määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 22. mai 2017 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

2.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid
Jätta määruskaebuse lahendamisega menetluskulud Irina Skriveli kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

seotud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Irina Skrivel (avaldaja/võlgnik) esitas Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Natalja Malahhova 13.10.2016 tegevuse ja otsuse peale, s.o täitmisteate/otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 042/2016/1901. Kaebuse kohaselt on võlgnik Irina Skriveli suhtes algatatud täitemenetlus, mille aluseks on Viru Maakohtu 16.10.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-41154 ja sissenõudja Aleksei Kruglovi avaldus. Esitatud täitmisteate kohaselt on nõude sisuks kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamine kinnistute asukohaga XXXX Narva-Jõesuu ja XXXX Narva-Jõesuu suhtes. Kaebaja arvamusel ei ole antud kohtuotsuse resolutsioon täidetav sundkorras (täitemenetluse korras). Kohtuotsuse järgi peavad menetluspooled korraldama enampakkumise omavahel. Lähtudes sellest peavad pooled määrama kindlaks enampakkumise korraldamise viisi ja korra, nt millisel viisil avaldatakse enampakkumine, millisel viisil määratakse kindlaks alghind, mis toimub, kui enampakkumine nurjub jms. Täitmisele esitatud kohtuotsus on suunatud sellele, et enampakkumine korraldatakse hageja ja kostja vahel ja sellel enampakkumisel ei või osaleda keegi kolmas. Täitemenetlus on rangelt formaalne ja kohtutäituril puudub võimalus kohaldada täitemenetluses enampakkumise viise, mis ei ole ette nähtud TMS-is. Asja müümine muul viisil on võimalik ainult TMS § 101 kehtestatud alustel. Eeskätt sellel põhjusel ei saa tunnistada enampakkumist nurjunuks. Lähtudes eeltoodust algatas kohtutäitur täitemenetluse kohtuotsuse täitmiseks, mis ei või olla täidetud täitemenetluse seadustikuga ettenähtud viisil. Antud juhul on täitemenetluse algatamine ebaseaduslik ja seega kuulub lõpetamisele. Tuginedes ülaltoodule leiab kaebuse esitaja, et vara ümberhindamisel rikkus kohtutäitur seaduse sätteid ning kaebuse esitaja õigusi.
2.Kohtutäitur Natalja Malahhova esitas kaebusele 02.02.2017 seisukoha, milles palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Täiteasi nr 042/2016/1901 on algatatud 13.10.2016 võlgniku Irina Skrivel suhtes Viru Maakohtu 16.10.2014 otsuse nr 2-10-41154 alusel ja sissenõudjate Aleksei Kruglovi ja Jekaterina Kruglova täitmisavalduste alusel. Nõude sisuks on kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine. 13.10.2016 täitmisteate on Irina Skrivel isiklikult kätte saanud 19.10.2016. 13.10.2016 on seatud käsutamise keelumärge Irina Skrivelile kuuluvale 1⁄2 kaasomandile, asukohaga XXX Narva-Jõesuu ning Irina Skrivelile kuuluvale 1⁄2 kaasomandile, asukohaga XXXX, Narva-Jõesuu. 25.10.2016 esitas võlgniku esindaja kaebuse kohtutäituri 13.10.2016 täitmisteate peale. Kohtutäitur jättis oma 10.11.2016 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Sissenõudjate poolt täitmisele esitatud Viru Maakohtu 16.10.2014 otsus nr 2-10-41154 on jõustunud 13.01.2016. KTS § 36 lg 1 on ära toodud kindla põhitasu määraga täitetoimingud, mille hulgas on ka kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamine. Viru Maakohtu 16.01.2015 otsuses nr 042/2016/1901 on kohus määranud kaasomandi jagamise viisi, milleks on kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamine. AÕS § 77 lg-s 2 on küll sätestatud võimalus müüa asi avalikul enampakkumisel, kuid avaliku enampakkumise korraldamise tingimusi ei ole täpsemini määratud. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühise

omandi jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (Riigikohtu 21.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). Samuti on kaasomanikel võimalik pöörduda enampakkumise korraldamiseks kohtutäituri poole (Riigikohtu 12.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16). Riigikohtu lahendi kohaselt on kaasomanikel võimalik pöörduda kohtutäituri poole, kuna täitedokumendiga on kindlaks määratud kaasomandi jagamise viis: kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamine. Kohtutäitur nõustus kaebuse esitaja seisukohaga, et täitmisele esitatud kohtuotsus on suunatud sellele, et enampakkumine korraldatakse hageja ja kostja vahel ja selles enampakkumises ei või osaleda keegi teine kui kaasomanikud. Kohtutäitur märkis, et antud täitemenetluses ei ole toimunud vara ümberhindamist ning sellest tulenevalt ei ole kohtutäitur rikkunud seaduse sätteid ega kaebuse esitaja õigusi.

3.Sissenõudjad Aleksei Kruglov ja Jekaterina Kruglova kohtule seisukohta ei esitanud.
4.Võlgnik esitas 10.05.2017 arvamuse kohtutäituri seisukoha osas leides, et kohtuotsuse resolutsioon ei ole sundkorras täidetav. Kaebuse esitaja leiab, et kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamiseks peavad kõik kaasomanikud ühiselt pöörduma kohtutäituri poole vastava enampakkumise korraldamiseks (TsÜS § 68 lg 5). Otsuse resolutsioonist ei tulene, et kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine on lubatud mõne kaasomaniku avalduse alusel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5.Viru Maakohus jättis 22.05.2017 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäitur Natalja Malahhova 13.10.2016 tegevuse peale ja 10.11.2016 otsuse peale täiteasjas nr 042/2016/1901 rahuldamata ning kohtutäituri 10.11.2016 otsuse muutmata. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. Kohus ei nõustunud kaebuse esitaja väitega, et täitemenetluse aluseks olev 16.10.2014 kohtuotsus tsiviilajas nr 2-10-41154 ei vasta nimetatud osas seadusele ega kohtupraktikale. Viru Maakohtu 16.10.2014 kohtuotsus nr 2-10-41154 on jõustunud 13.01.2016 vastavalt Riigikohtu kohtumäärusele, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kohus ei nõustunud ka kaebuse esitaja seisukohaga, et kui 16.10.2014 kohtuotsuses nr 2-10-41154 oli märgitud, et kinnistud kuuluvad võõrandamisele kaasomanike vahel korraldatud enampakkumise teel, siis ei olnud sissenõudjatel kui kaasomanikel õigust pöörduda kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole, kuna kohtuotsuses ei ole sellist täitmise viisi märgitud. Tulenevalt Riigikohtu 12.10.2016 lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16 p-s 17 on kaasomanikel võimalik pöörduda enampakkumise korraldamiseks kohtutäituri poole. Maakohus leidis, et kohtutäitur on tegutsenud seadusega ettenähtud raames ning kohtutäituril puudus alus täitemenetluse algatamata jätmiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6.Irina Skrivel (määruskaebuse esitaja) esitas 03.02.2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada Irina Skriveli kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Määruskaebuse kohaselt on Viru Maakohtu 16.10.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-41154 tehtud puudustega kuna resolutsiooni sõnastus ei ole selgelt ja üheselt mõistetav. Resolutsioon ei võimalda kasutada otsust täitedokumendina.

16.10.2014 kohtuotsuse resolutsioon ei selgita, mis saab siis, kui üks menetluspool loobub sellest, et vabatahtlikult korraldada enampakkumine. Kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamiseks peavad kõik korteriomandite kaasomanikud ühiselt pöörduma kohtutäituri poole vastava enampakkumise korraldamiseks. 16.10.2014 otsuse resolutsioonist ei tulene, et kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine on lubatud mõne kaasomaniku avalduse alusel. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist, millega lõpetatakse kaasomand selguma, milliseid hageja tahteavaldusi kohtuotsus asendab (RKTKo nr 3-2-1-42-13, p 11). TMS ei sätesta enampakkumise protseduuri kaasomanike vahel. Kohtutäituril puudub võimalus kohaldada täitemenetluses enampakkumise viisid, mis ei ole ette nähtud TMS-s. Maakohus ei selgitanud menetlusosalistele, kuidas peab kohtutäitur 16.10.2014 kohtuotsust täitma või millest juhinduma.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

7.Kohtutäitur Natalja Malahhova esitas 20.06.2017 seisukoha määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata. Seisukoha kohaselt on Viru Maakohus oma 16.01.2015 otsuses nr 042/2016/1901 määranud kaasomandi jagamise viisi, milleks on kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine. Riigikohtu 12.10.2016 lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16 on kaasomanikel võimalik pöörduda kohtutäituri poole, kuna täitedokumendiga on kindlaks määratud kaasomandi jagamise viis: kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 22.05.2017 määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Põhjendatud ei ole määruskaebuses esitatud väited, mille kohaselt ei ole Viru Maakohtu 16.10.2014 otsus resolutsiooni ebaselguse tõttu üheselt mõistetav ega täidetav. Maakohus märkis õigesti, et kuna 16.10.2014 otsus on jõustunud, siis puudus kohtutäituril alus täitemenetluse algatamata jätmiseks. Jõustunud kohtulahendi puhul saab kõne alla tulla hagi esitamine TsMS § 368 lg 2 alusel, mille kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Käesoleval juhul ei ole kumbki pooltest esitanud teise poole vastu TsMS § 368 lõikes 2 nimetatud hagi. Kohtutäituril seevastu tuleb lähtuda formaliseerituse põhimõttest. Täitemenetluses tekkinud küsimused saab kohtutäitur lahendada TMS §-dest 8 ja 23 lähtudes. Kohtutäitur on väljendanud seisukohta, et täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioon on täitemenetluse läbiviimiseks piisav.
10.Põhjendatud ei ole ka avaldaja väited, mille kohaselt maakohtu 16.10.2014 otsusest ei tulene, milliseid tahteavaldusi kohtulahendiga asendatakse. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-42-13 punktis 12 on kolleegium selgitanud, et AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6510, p 20). Viru Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsuses on määratud kaasomandi lõpetamise viis, s.o kaasomandis olevate kinnistute müük kaasomanike vahel korraldatava enampakkumise teel ning müügist saadava tulu jaotamine poolte vahel vastavalt võõrandatavate kaasomandi osade suurusele. Kaasomandi lõpetamise viisiks ei olnud käesoleval juhul kinnistute jätmine ühe kaasomaniku ainuomandisse, mis oleks tinginud vajaduse asendada kohtulahendiga teise kaasomaniku tahteavaldused omandi üleandmiseks TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 kohaselt. Kuna enne kaasomanike vahelise enampakkumise läbiviimist ei ole teada, kes kaasomanikest teeb kõrgema pakkumise ning kellel sellest tulenevalt tekib õigus kinnistud omandada, siis ei saanud ega pidanud kohtuotsus sisaldama ka konkreetseid määranguid, millega oleks asendatud ühe või teise kaasomaniku tahteavaldus konkreetse õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmise eeldusena.
11.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust avaldaja poolt märgitu, et TMS ei sätesta enampakkumise protseduuri kaasomanike vahel. Riigikohus on 09.06.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 p-s 12.1. leidnud, et TMS-i II osa sätteid tuleb kaasomandi lõpetamiseks avaliku enampakkumise korraldamisel kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades. Samasugusele seisukohale saab asuda ka kaasomandi lõpetamiseks korraldatava kaasomanikevahelise enampakkumise puhul (vt ka RKTKm nr 3-2-1-14-17, p 36.2.). Ülaltoodule tuginedes ei saa kohtutäiturile ette heita täitemenetluse algatamist. Seega puudub alus kohtutäituri 13.10.2016 tegevuse ja 10.11.2016 otsuse tühistamiseks.
12.Ringkonnakohus jätab seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega sellega kaasnevad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja