Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostja abikaasale allkirja vastu. Kohus loeb hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 322 lg 1 kohaselt. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohustuse tekkeajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja alates 1.07.2002.a kehtiva TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Alates 1.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi Võlaõigusseadus (VÕS). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) §-de 11 kohaselt võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne osundatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega viitab kohus otsuse õiguslikul põhjendamisel nii varemkehtinud seadusele, so tsiviilkoodeksile (TsK) kui ka selguse mõttes kehtivale seadusele

(VÕS).

TsK § 173 lg 1 ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel on 3.03.1999.a, 25.06.2004.a ja 28.05.2005.a. sõlmitud liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Lepingutega võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Hagi asjaolude kohaselt, mida kostja ei vaidlustanud, hageja oma lepingulised kohustused täitis. Teleteenuse osutamise eest esitas hageja kostjale tasumiseks arved nr V05079814877, B05069507743 ja B05059224741 kokku summas(koos viivisega) 1465.30 krooni. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja kohustus teleteenuste eest tasuma vastavalt lepingus ja üldtingimustes sätestatule. Kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole. Enne hagi esitamist eelpoolnimetatud summast on kostja tasunud 47.25 krooni. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 1364.05 krooni. TsK § 222 ja VÕS § 101 lg 1 p-de 1, ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse leping üles öelda, nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepinguga kokkulepitud määras, so 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 734 päeva, mistõttu on hageja arvestanud viivist 1504.70 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt heast usust ning mõistlikkuse põhimõtetest, on hageja vähendanud viivist alla põhivõla, st summani 1363.05 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teleteenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 ja kulud õigusabile 547.06 krooni, millised tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.