Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-07-17104
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2007. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-17104
Tsiviilasi
AS Hansapank hagi xxxxxxxxxxxvastu võlgnevuse 18099.29 krooni ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja. AS Hansapank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); Esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5 Jõhvi 41592, epost: [email protected]); Kostja: RxxxxMxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada. Välja mõista RxxxxMxxxxxxx AS-i HANSAPANK kasuks laenulepingust tulenev võlgnevus 16 728.00 (kuusteist tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa krooni) krooni, mille hulgas on krediidisumma põhiosa võlgnevus 14976.57 krooni, tasumata intress 1267.94 krooni, leppetrahv 355.53 krooni, viivised põhiosalt 124.54 krooni ja viivised leppetrahvilt 3.42 krooni. Välja mõista RxxxxMxxxxxxx AS-i HANSAPANK kasuks viivis tasumata laenusumma põhiosalt alates 27.04.2007 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Rxxx Mxxx kanda.
1 (3)
Välja mõista RxxxxMxxxxxxxAS-i HANSAPANK kasuks 1000 ( üks tuhat) krooni tasutud riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
AS Hansapank esitas 04.05.2007 kohtule hagiavalduse Rxxx Mxxxxvastu võlgnevuse 16 728.00 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393, kohustades teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 15. juuniks 2007.a. Hagimaterjalid on kostja kätte saanud 18.05.2007.a, kuid ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Kohus määruses hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule ei vasta, võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1, 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja ja kostja sõlmisid 01.12.2005 käenduseta laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu varasemate võlgnevuste refinantseerimiseks summas 20191.10 krooni intressiga 18% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtajaga 10.11.2008.a. Laenusumma tagasimaksmise kuupäev oli iga kuu 10.kuupäev, kuumakse 724.75 krooni. Selline suhe on reguleeritud VÕS § 396 lg 1, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata ja pole tagastanud hagejale laenusummat ega maksnud intresse. Tagastamata laenusumma on 14976.57 krooni. VÕS § 94 ja § 397 annavad hagejale õiguse nõuda intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutanud lähtudes lepingus fikseeritud tingimustest ja arvutanud intressiks 1267.94 krooni. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Lepingu
2 (3)
p.10 kohaselt on lepingu pooled fikseerinud viivise lähtudes hinnakirjast Sellest tulenevalt on viivise suurus 124.54 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et viivist ei nõuta kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud viivisenõuded seisuga 13.04.2007.a.. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas (käesoleval ajal on see 0,029% päevas).. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni (tl.22). Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 162 lg 1; § 173 lg 1, lg 3; § 367; § 407 lg 1, 3; § 435; § 436; § 444 lg 1; § 468 lg 1 p 2; VÕS § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1; § 113 lg 1; § 396, § 397. Kohtunik Ü. Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.