2-06-22492/8 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja poole väitel esineb asjaolu, et 16. aprillil 2006 kella 14.00 paiku Viljandimaal Pärsti vallas Ramsi asulas garaažide juures tungis ilma omaniku Arne Kobaku järelevalveta koer kallale hagejale kuuluvale koerale. Samal päeval viidi koer Männimäe Loomakliinikusse, kus tal tuvastati rinnaku vasakul küljel auk ja paremal küljel turjal abaluude juures kaks auku, mis vajasid õmblemist. Loom oli šokiseisundis. Seoses looma ravimisega kandis hageja kulusid 3 633 krooni ulatuses. Seoses looma transportimisega olid hageja kulud 200 krooni. Tervisekahjustusi saanud koer on hagejal nagu pereliige, kellega ta käib jalutama, jooksmas, hageja hoiab seega end koera abil füüsilises vormis ja saab koeraga tegeldes positiivseid emotsioone. Koera seisundi pärast pidi hageja pikka aega muretsema, tundma hingelist valu. Kuna hageja ei saanud koeraga käia jalutamas, jooksmas, mängimas, siis see mõjus füüsiliselt halvasti hagejale. Hageja on leidnud, et ta saanud moraalset kahju ja soovib kostjalt selle hüvitamiseks 1 000 krooni väljamõistmist. Kostjat on karistatud väärteomenetluses seoses tema poolt koerte ja kasside pidamise korra rikkumises 16. aprillil 2006. Seega hageja nõue kostja vastu on kokku 4 833 krooni. Hageja pöördus avaldusega kohtusse, et asi lahendataks maksekäsu kiirmenetluses. Kuna kostja esitas vastuväite, et ta on nõus tasuma kahju üksnes 1 831 krooni ulatuses, mistõttu ei olnud kohtul võimalik rakendada maksekäsu kiirmenetlust. Hageja on nõuete tõendamiseks esitatud: 1) väärteomenetluse otsusese, millega on tõendatud, et kostja on süüdi koerte pidamise eeskirjade rikkumises ja seega vastutab enda koera tekitatud kahju eest; 2) OÜ Lemmikloomateenused 16. aprilli 2006 arve nr 334 (tasutud kaardimaksega), millega on tõendatud kahju suurus; 3) koera transportimiseks kulunud 200 krooni on hageja arvates asjaolu, mida pole vaja tõendada, sest kõigile on selge, et koer tuli autoga viia loomakliinikusse ja see nõudis ka kulutusi; 4) OÜ Lemmikloomateenused tõend koera vigastuste kohta, tõendab et koera raviti ja teenust osutati puhkepäeval; 5) kohtutoimikus oleva kostja vastuväid maksekäsu kiirmenetluses, millega on tõendatud, et kostja osaliselt tunnistab hagi summas 1 831 krooni ulatuses ja sisulisi vastuväiteid tal pole. Õiguslikult on hageja tuginenud VÕS §-le 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja on väärteomenetluses süüdi tunnistatud koera pidamise eeskirjade rikkumises ja seega peab ta ka tekitatud kahju hüvitama. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Pooled pole vaidlustanud asjaolu, et Viljandi maakonnas Ramsi alevikus Heimtali-Loodi tee garaažide juures 16. aprillil 2006 kella 14.00 paiku purelesid Andre Kobakule ja Svetlana Larina koerad, mille tagajärjel sai vigastada Svetlana Larinale kuuluv koer. Kostja rikkumine seisnes Pärsti Vallavolikogu 16. oktoobri 2002 määrusega kehtestatud Koerte ja kasside pidamise eeskirja (edaspidi eeskiri) rikkumises. Eeskirja p 6 kohaselt koera või kassi on lubatud pidada individuaalelamus, korteris, õues ketis, kinnisel territooriumil nii, et oleks takistatud koera väljapääsemine. Kostjat on väärteomenetluses 12. juuni 2006 otsusega karistatud 5 trahviühiku ulatuses, s. o 300 krooni. Väärteo kirjelduse kohaselt Andre Kobak ei pidanud tarastatud territooriumil oma koera viisil, mis oleks taganud koera väljapääsemist. Sellest tulenevalt pääses koer tarastatud territooriumilt välja ning ründas Svetlana Larinale kuuluvat koera, tekitades selle ründega Svetlana Larinale varalist kahju 3 633 krooni väärtuses. Kostja järelevalvekohustuse rikkumine tuleneb eelkõige väärteootsusest. Kohtul tuleb anda hinnang sellele, kas ka hageja järelevalve oma koera üle oli piisav. On ilmne ja ka üldiselt teadolev asjaolu, et koera omanik peab tagama järelevalve ja kontrolli oma koera üle. See põhimõte on sätestatud ka eeskirjade p-s 7, mille kohaselt avaliku kohta võib koera viia rihma otsas, vajadusel suukorviga ning omanik peab avalikus kohas tagama inimeste ja loomade ohutuse ning heakorra. Üksnes asjaolu, et koerte omavahelise puremise tagajärjel sai kannatada hageja koer, ei tähenda seda, et pureda mitte saanud koera omanik peab igal juhul hüvitama puremise tagajärjel tekkinud kahjud pureda saanud koera omanikule. Asjaolud, et alevikus olid lahti nii hageja kui kostja koer ning millest tingituna koerad omavahel said võimaluse pureleda, järeldub mõlema koeraomaniku poolt ebapiisav järelevalve koerte üle. Pooltevahelise vaidlus lahendamisel ei ole kohus seotud väärteokirjelduses antud seisukohaga varalises kahjus. Kostja on nõustunud hüvitama hagist ligikaudu 1⁄2 osa (1 831 krooni). Kostja väitel oli ka hageja koer lahti. Sisuliselt on kostja tuginenud kohustusvastasusele. Kostja väide, et hageja koer oli ka lahti, on asjakohane. Kostja on esitanud nõudele põhjendatud vastuväited, mis õiguslikult sisaldub VÕS § 139 lg-s 1. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus on seisukohal, et pooled olles koeraomanikud, võrdsel määral eirasid järelevalvekohustust oma koerte üle ning ka varaline vastutus koerte käitumisest tingitud varalise kahju osas peaks olema võrdne. OÜ Lemmikloomateenused tõendist nähtuvad koera vigastuste kohta ning ka see, et koera raviti ja teenust osutati puhkepäeval. OÜ Lemmikloomateenused 16. aprilli arvest nähtuvad ravikulutused 3 633 krooni ulatuses. Kohus on ka seisukohal, hageja väidetav haavatud koera transpordikulu 200 krooni ei ole ülemääraselt suur. Hageja nõudest 3 833 krooni on põhjendatud 1 916.50 krooni, mis tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Hagi osalise rahuldamise õiguslikeks aluseks on VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ja VÕS § 139, milles on sätestatud kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel.