lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-66-17

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 14.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-66-17
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
14.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1841
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleAÕS § 325 lg 5Hüpoteegi mõisteTMS § 149Sundtäitmisega ühinemineTMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedÄS § 59 lg 4Ettevõtja kustutamine äriregistristTMS § 221Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 77 lg 1Asja vabastamine arestistTMS § 8Kohtutäituri kohustused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (15)

lahend.ee
2-23-1642/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.12.20232-23-12190/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.10.20232-21-1615/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.06.20222-20-6406/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.04.20212-19-18400/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.11.20202-20-6136/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.10.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

3-2-1-66-17 Tartu, 14. juuni 2017 Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Korteriühistu Roopa tn. 8 kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 15. juuni 2016. a otsuse peale täiteasjas nr 008/2014/1902 Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-10068 Kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus Avaldaja korteriühistu Roopa tn. 8, esindaja vandeadvokaat Janek Väli Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik (sissenõudja) TIME INVEST OÜ (registrist kustutatud 24. jaanuaril 2017) 29. mai 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2017. a määrus ja Harju Maakohtu
22.novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-10068.
2.Jätta läbi vaatamata korteriühistu Roopa tn. 8 kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 15. juuni 2016. a otsuse peale.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes nende endi kanda.
TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamine
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 207 lg 2Mitme hageja või kostja osavõtt asjast
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
2-19-8441/30
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
14.08.2020
2-19-17356/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja03.07.2020
2-19-9222/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.07.2020
2-16-19092/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.08.2019
2-18-9732/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.06.2019
2-18-11015/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.12.2018
2-17-9391/46Riigikohtu tsiviilkolleegium12.12.2018
2-17-14925/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.01.2018
2-14-53324/238Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.08.2017
4.
Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Korteriühistu Roopa tn. 8 (avaldaja) esitas 30. juunil 2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku (kohtutäitur) 15. juuni 2016. a otsuse peale täiteasjas nr 008/2014/1902, paludes otsuse tühistada. Avaldaja palus ühtlasi peatada täitemenetluse kohtuasjas lahendi jõustumiseni, mis taotluse Harju Maakohus 1. juuli 2016. a määrusega rahuldas.
1.1.Avalduse kohaselt oli kohtutäituri menetluses mitu täiteasja, milles oli võlgnikuna märgitud Gibraltari registris registreeritud Nersa Limited. Võlgnikule kuulusid kaks korteriomandit (garaažiboksid) Tallinnas Roopa 8. Avaldaja oli kahes täiteasjas (nr 008/2016/948 ja nr 08/2016/949) sissenõudja. Ühes täiteasjas (nr 008/2014/1902) oli sissenõudjaks TIME INVEST OÜ (kustutatud
24.jaanuaril 2017; sissenõudja), kelle kasuks on võlgniku mõlemale kinnistule kinnistusraamatusse kantud kohtulik hüpoteek. Täitedokumendiks sissenõudja kasuks on Harju Maakohtu 26. augusti

2014. a määrusega kinnitatud kompromiss, milles võlgnik tunnistas sissenõudja 7311 euro 40 sendi suurust nõuet ja milles lepiti kokku, et nõuet jääb tagama varasemas kohtumenetluses võlgniku kinnistutele seatud kohtulik hüpoteek.

1.2.Avaldaja teatas 23. mail 2016 esitatud kaebuses kohtutäiturile, et Nersa Limited on Gibraltari registrist õigusjärglaseta kustutatud 22. mail 2012 ja seega tuleb täitemenetlus asjas nr 008/2014/1902 lõpetada. Kuigi äriregistrisse on kantud võlgniku filiaal, on selle õigusvõime emaettevõtja registrist kustutamise tõttu lõppenud.
1.3.Kohtutäitur jättis kaebuse 15. juuni 2016. a otsusega rahuldamata. On küll tõendatud, et Nersa Limited on registrist kustutatud, kuid asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 5 kohaselt loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks. Seetõttu lõpetas kohtutäitur menetluse kõikides täiteasjades peale täiteasja nr 008/2014/1902, mida kohtutäitur otsustas jätkata.
1.4.Maakohtule esitatud kaebuse põhjenduste kohaselt ei saa täitemenetlust ilma võlgnikuta alustada ega jätkata. Kohtutäitur on AÕS § 325 lg-t 5 valesti mõistnud. Nimetatud norm reguleerib juhtumeid, mil võlgnik ja pandiga koormatud isik ei ole üks ja sama, hüpoteek tagab kolmandast isikust võlgniku võlga. Tühistada tuleb väljakuulutatud enampakkumine.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt alustati täitemenetlust õigesti, kuna täitemenetluse alustamisel ei olnud tõendatud Nersa Limited registrist kustutamine. Pärast Nersa Limited kustutamist Gibraltari äriregistrist lõpetas kohtutäitur teised täiteasjad võlgniku suhtes ja vaidlustatud otsuses esitatud põhjusel jäi menetlusse täiteasi nr 008/2014/1902.
3.Sissenõudja palus jätta kohtutäituri otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.
4.Harju Maakohus rahuldas 22. novembri 2016. a määrusega kaebuse. Maakohus tühistas kohtutäituri 15. juuni 2016. a otsuse täiteasjas nr 008/2014/1902 ja kohustas kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda. Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et Nersa Limited kustutati 22. mail 2012 ning et võlgnikuks oleva juriidilise isiku registrist kustutamise korral ei olnud võlgniku filiaalil õigusvõimet ja ta ei saanud osaleda täite- ega kohtumenetluses. Pooled vaidlesid selle üle, kas kohtutäitur sai AÕS § 325 lg-le 5 tuginedes jätkata täitemenetlust äriühingu suhtes, kes oli kustutatud ilma õigusjärglaseta. AÕS § 325 lg 5 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks. Avaldaja märkis, et AÕS § 325 lg 5 ei ole erinormiks täitemenetluse seadustiku (TMS) suhtes ja sellest ei tulene, et täitemenetlust on võimalik korraldada ka registrist kustutatud isiku suhtes. Maakohus nõustus avaldajaga ja leidis, et AÕS § 325 lg 5 reguleerib juhuseid, kus võlgnik ja pandiga koormatud isik ei ole üks ja sama, ehk et hüpoteek tagab kolmandast isikust võlgniku võlga. Seega ei ole see säte praegusel juhul kohaldatav. Maakohtu põhjenduste kohaselt oleks kohtutäitur pidanud täitemenetluse lõpetama TMS § 48 lg 1 p 6 alusel. Äriühing on kustutatud 22. mail 2012, kuid täitemenetlust on alustatud 2014. Äriühing on lõppenud juba enne täitemenetluse alustamist. Seega puudus alus ka kordusenampakkumise korraldamiseks.
5.Kohtutäitur esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et AÕS § 325 lg-le 5 tuginedes on võimalik kustutatud isiku suhtes täitemenetlust jätkata.
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud jäid kohtutäituri kanda. Menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega. Vastuseks määruskaebuse väitele märkis ringkonnakohus maakohtuga nõustudes, et AÕS § 325 lg 5 ei ole praegusel juhul kohaldatav. TMS § 8 paneb kohtutäiturile kohustuse koguda menetluseks vajalikku teavet. Kohtutäitur oleks enne täitemenetluse algatamist pidanud omal algatusel uurimisprintsiipi rakendades kontrollima võlgniku staatust. Olukorras, kus võlgnikku ei eksisteerinud enne täitemenetluse algatamist, ei saanud pidada lubatavaks täitemenetluse algatamist. Täiteasjas võlgnikuks oleva juriidilise isiku kustutamine annab aluse täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 6 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Kohtutäitur esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada. Kohtutäitur leidis, et AÕS § 325 lg-le 5 tuginedes oli võimalik jätkata täitemenetlust asjas nr 008/2014/1902.
10.Avaldaja ei pidanud määruskaebust põhjendatuks, jäädes põhiosas menetluses varem esitatud seisukohtade juurde. AÕS § 325 lg 5 korral taheti vältida olukorda, kus põhivõlgnik pankrotimenetluse käigus lõpeb, peale mida saaks hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik tugineda võlgniku lõppemise tõttu nõude lõppemise vastuväitele. Avaldaja märkis kassatsiooniastme menetluskulude suuruseks koos käibemaksuga 417 eurot 60 senti.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 3 ja § 695 alusel tühistada ja kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
12.TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata, juhul kui selleks on alust (vt Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 9; Riigikohtu 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 13).

13.Kolleegium leiab, et avaldaja ei ole esitanud kaebust kohtutäituri otsuse peale oma seadusega kaitstud õiguse huvides.
13.1.Kohtud on jätnud tähelepanuta avaldaja avaldusest ja kohtutäituri vaidlustatud otsusest tuleneva olulise asjaolu, mille kohaselt on avaldaja taotlenud sellises täiteasjas menetluse lõpetamist, milles ta ise sissenõudjaks ei ole. Avalduse ja kohtutäituri otsuse kohaselt on avaldaja sissenõudjaks täitemenetlustes, mille numbrid on 008/2016/948 ja 008/2016/949. Avaldaja on aga soovinud lõpetada täitemenetluse asjas nr 008/2014/1902, milles oli sissenõudja TIME INVEST OÜ (praeguseks registrist kustutatud). Täiteasjade numbritest lähtuvalt alustati ühte täitemenetlust 2014. a ja teisi 2016. a.
13.2.Kolleegium selgitab, et TMS ei võimalda sissenõudjal esitada taotlust sellise täitemenetluse lõpetamiseks, milles ta ise sissenõudja ei ole. Iga täitemenetlus on iseseisev menetlus, milles sissenõudja osaleb iseseisvalt ning tema toimingud ei mõjuta üldjuhul teiste sissenõudjate õigusi või kohustusi täitemenetluses (vt sarnaselt TsMS § 207 lg 2). Nt saab sissenõudja TMS § 77 lg 1 alusel esitada taotluse arestitud asja aresti alt vabastamiseks ainult kehtivalt selles menetluses, milles ta on ise sissenõudja; tal ei ole õigust taotleda asja arestist vabastamist nii, et see kehtiks ka kõikide teiste sissenõudjate suhtes. Vastasel korral sekkuks ta lubamatult teiste sissenõudjate õigustesse, kuna teiste sissenõudjate huviks on arestitud asja müügi abil oma nõuded rahuldada. Nt ka ühes täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221) ei tähenda seda, et automaatselt on sundtäitmine lubamatu ka teistes sama võlgniku vastu toimuvates täitemenetlustes ja et kohtutäitur peaks need lõpetama TMS § 48 lg 1 p 4 alusel.
13.3.Õigus nõuda teises täiteasjas menetluse lõpetamist võimaldaks sissenõudjal mh alusetult venitada teise täitemenetluse korraldamist (nt kui vaidlus jõuab kohtusse, nagu ka praegusel juhul). Sissenõudjatevahelised vaidlused on vähemalt üldjuhul võimalikud ainult raha jaotamise etapis, kui täitemenetluses saadud rahast ei jätku kõikide sissenõudjate nõuete rahuldamiseks. Sellise vaidlustamisõiguse annavad nt TMS §-d 108 ja 109. Eelnevad järeldused kehtivad vähemalt üldjuhul ka siis, kui tegemist on sissenõudega ühinemisega TMS § 149 tähenduses.
14.Arvestades käesoleva määruse p-s 13 esitatud seisukohti, tuleb kohtute määrused tühistada ning avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
15.Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium AÕS § 325 lg 5 kohaldamise kohta järgmist.
15.1.Mõlemad kohtuastmed on leidnud, et AÕS § 325 lg 5 reguleerib juhuseid, kus võlgnik ja pandiga koormatud isik ei ole üks ja sama, ehk et hüpoteek tagab kolmandast isikust võlgniku võlga. Sellise järelduse võib tõepoolest esmapilgul teha lg 5 sõnastusest, kuid kohtud ei ole selgitanud,

millist eesmärki võiks selline ainult grammatiline tõlgendus omada.

15.2.AÕS § 325 lg 5 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks. Kolleegiumi arvates on selle sätte eesmärk tagada hüpoteegipidajatest sissenõudjate nõuete rahuldamise võimalus kinnisasjast saadava raha arvel ka siis, kui kinnisasja omanikust juriidiline isik ise on kas juba enne täitemenetlust või selle kestel õigusjärglaseta lõppenud. See kehtib ka juhul, kui oma kinnisasjaga võlga asjaõiguslikult taganud isik ja isiklik võlgnik on üks ja sama. Kolleegium ei näe sellist eesmärki, miks võiks lg 5 kaitse kehtida hüpoteegipidajatest sissenõudjatele ainult juhul, kui eelmises lauses nimetatud isikud oleksid erinevad. Riigikohus on leidnud, et kohustiste täitmise tagamise instituudi eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui võlausaldaja nõue lõpeks pelgalt võlgnikuks oleva juriidilise isiku likvideerimise tõttu ning seetõttu ei saaks võlausaldaja oma nõuet rahuldada tagatise arvel (vt Riigikohtu 7. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-04, p 21; analüüsiti ENSV tsiviilkoodeksi § 241 lg 1 p 3 kohaldamist). Kolleegium märgib ka seda, et äriseadustik ei näe Eestis registreeritud äriühingu registrist kustutamise eeldusena ette selle asjaolu kontrollimist, kas äriühingule kuulub mingi vara, sh nt kinnisasi. Seega võib esineda olukord, mil registrist kustutatakse (ÄS § 59 lg 4 juhtumil Maksu- ja Tolliameti kirjalikul nõusolekul) võlgnik, kellele endale kuulub hüpoteegiga koormatud kinnisasi. Ka neil juhtudel peab olema võimalik AÕS § 325 lg-t 5 kohaldada.
16.Kuna menetlus lõpeb Riigikohtu praeguse lahendiga, tuleb jaotada menetluskulud kõikides kohtuastmetes. Tuginedes TsMS § 172 lg 1 teisele lausele, leiab kolleegium olevat õiglase jätta menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes nende endi kanda, st menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vajalik.
17.Hagita menetluses esitatud avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 viimase lause alusel tagastada. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.