lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-11015/12

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-11015/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1739
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTsMS § 172 lg 1, 10Menetluskulud hagita menetlusesPKS § 100 lg 4TMS § 49 lg 1Täitemenetluse lõpetamise tagajärjedTMS § 8Kohtutäituri kohustusedTsMS § 175 lg 31Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 368 lg 2Tuvastushagi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-18-11015

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Liis Arrak ja Ande Tänav

Kohtuasi

XX kaebus kohtutäitur Katrin Velleti 11. juuli 2018. a otsuse peale täiteasjas nr 031/2018/1184

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. oktoobri läbivaatamata jätmise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

2018. a

kaebuse

(võlgnik) XX (isikukood nende Avaldaja XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve Puudutatud isik I (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet Puudutatud isik II (sissenõudja) YY (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 8. oktoobri 2018. a määrus muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
1.XX (avaldaja, võlgnik) esitas 20. juulil 2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti (puudutatud isik I, kohtutäitur) 11. juuli 2018. a otsuse peale täiteasjas nr 031/2018/1184, milles palus tühistada kohtutäituri poolt täiteasjas nr 031/2018/1184 1(5)

võlgniku pangakontode ja töötasu arestimise aktid, võlgniku kinnisvarale seatud võõrandamise keelumärke ja kohustada kohtutäiturit täiteasja lõpetama.

2.Taotluse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur alustanud võlgniku suhtes YY (puudutatud isik II, sissenõudja) avalduse alusel täitemenetluse elatise asjas. Täitmisele pöörati Harju Maakohtu 11. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-852, millega kohus kinnitas kompromissi. Kompromissi kohaselt kohustus avaldaja maksma puudutatud isiku II ülalpidamiseks elatist summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 1. veebruarist 2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema CC pangakontole hiljemalt iga kuu 18. kuupäevaks. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette.
3.15. juunil 2018 koostas kohtutäitur täitmisteate, mille kohaselt võlgnes avaldaja elatist 15. juuni 2018 seisuga kokku 500 eurot, s.o kahe kalendrikuu eest. Täitmisteate kohaselt lisandub igakuiselt võlgnevusele 250 eurot kuni elatise võla tasumiseni või ülalpidamiskohustuse lõppemiseni. Avaldaja sai täitmisteate kätte elektrooniliselt
18.juunil 2018. Avaldaja tasus 15. juunil 2018 ja 18. juunil 2018 sissenõudja arveldusarvele elatist kahe maksega kokku 500 eurot. 15. juuni 2018 seisuga oli avaldaja märtsikuu elatise ära tasunud ning järgmine elatisemakse tuli tal kohtumääruse kohaselt sooritada hiljemalt 18. juunil 2018. Avaldaja esitas kohtutäiturile 18. juunil 2018 kaebuse, millele lisas ka panga väljavõtted elatiste tasumiste kohta. Kaebuses palus avaldaja kohtutäituril muuta väljamõistetud tasu suurust seoses sellega, et avaldaja tasus võlgnetava kuu elatise enne täitmisteate kättetoimetamist, s.o enne täitemenetluse algust ning kohtutäitur ei pidanud sisuliselt midagi võla sissenõudmiseks tegema. Avaldaja palus kohtutäituril ühtlasi seoses sissenõutava võlakohustuse puudumisega tema suhtes alustatud täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 2 alusel, mille puhul kohtutäitur peab täitemenetluse obligatoorselt lõpetama kui võlgnik esitab sissenõudjale võla tasumise kinnituseks dokumendi. 11. juuli 2018. a otsusega jättis kohtutäitur võlgniku esitatud kaebuse rahuldamata. Puudutatud isiku I seisukoht
4.Kohtutäituri hinnangul on kaebuse peamine vaieldav asjaolu avaldaja elatise kohustuse täitmise kuupäev, mis tuleneb Harju Maakohtu 11. märtsi 2016. a määrusega kinnitatud kompromissist. Kohtumäärusega on kinnitatud elatise maksmise kuupäevaks iga kuu
18.kuupäev ja tingimusel, et elatis makstakse ette. Kohtutäitur tõlgendas kokkulepet nii nagu määruse tekstis kirjas on – elatis tuleb maksta järgmise kuu eest ette eelneva kuu
18.kuupäevaks. Avaldaja tõlgendab seda aga sama kuu eest maksmisena. Sissenõudja ei ole kaebuse lahendamisel oma seisukohta esitanud, kuid täitmisavalduse esitamisel käsitles ta elatise ettemaksmist sama tõlgenduse alusel kui kohtutäitur. Erinevast tõlgendamisest tekkis ka rahalise kohustuse täitmise summa erinevus – avaldaja tõlgenduse kohaselt ei tohtinud ühte elatise makset ette nõuda, kohtutäituri arvates oli see aga õiguspärane. Erinevast tõlgendamisest olid tingitud ka kohtutäituri tasu suuruse määrad. Kohtutäitur ei ole kohane isik pidama õigusvaidlust määruse sisu üle, vaid lähtub formaalselt määruse tekstist. Täitemenetlus täiteasjas nr 031/2018/1184 on lõpetatud 27. juulil 2018, kuna avaldajalt nõuti sisse võlgu olevad elatisemaksed. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 8. oktoobri 2018. a määrusega avaldaja kaebuse läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
6.Maakohtu hinnangul tuli avaldaja kaebus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest avaldaja esitatud kaebusega ei ole võimalik enam saavutada avaldaja soovitud eesmärki, kuivõrd avaldaja on kohtule esitatud kaebusega soovinud sisuliselt

2(5)

saavutada täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 031/2018/1184 ja pangakontode ning töötasu arestimise aktide tühistamist, sh avaldaja kinnisvarale seatud keelumärke tühistamist, kuid kohtutäituri 11. septembri 2018. a vastusest nähtuvalt on täitemenetlus nimetatud täiteasjas juba lõpetatud 27. juulil 2018.

7.TMS § 49 lg 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Kuna täitemenetlus on lõpetatud 27. juulil 2018, siis on kohtutäitur määruse tegemise ajaks avaldaja vara aresti alt vabastanud. Määruskaebus
8.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu määruse ja saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotuse palub avaldaja kindlaks määrata lõpplahendis.
9.Maakohus keeldus alusetult kaebuse menetlemisest, kuivõrd sõltumata sellest, milline seis oli vaidlusaluse täiteasjaga kaebuse lahendamise hetkeks, ei võinud kohus ka pärast täiteasja lõpuleviimist keelduda kaebuse menetlemisest.
10.Avaldaja üheks sooviks oli, et kohus lahendaks kohtutäituriga tekkinud vaidluse selle üle, kuidas tuleks tõlgendada täitedokumendiks olevat kohtulikku kompromisskokkulepet, mida kohtutäitur oli avaldaja hinnangul vääralt tõlgendanud. Kuivõrd avaldajal on kohustus nimetatud kompromissmääruse alusel tasuda lapsele elatist ka edaspidi, siis edasiste vaidluste vältimiseks on avalduse eesmärk enam kui aktuaalne ning kohtult vastava hinnangu saamine jätkuvalt oluline.
11.Maakohus jättis tähelepanuta kohtutäituri poolt maakohtule esitatud arvamuses avaldatu, mille kohaselt peaks täitedokumendi tõlgendamise üle vaidlema pooled omavahel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses, mis TsMS § 368 lg 2 kohaselt ilmselt nii peakski olema, kuid kohus pidi arvestama ka seda, et avalduses oli vaidlustatud mh ka kohtutäituri poolt kindlaksmääratud täitetasude suurust, mille üle saab vaielda kohtutäituriga üksnes hagita menetluses.
12.Kohtu ülesanne oli juba avalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis juhtida avaldaja tähelepanu sellele, et täitedokumendi tõlgenduse vaidluse lahendamiseks tuleks tal esitada kohtule eraldi tuvastushagi, vastasel juhul jääb selles menetluses selles küsimuses vaidlus lahendamata. Seda kohus teinud ei ole, seega rikkus kohus selgituskohustust.
13.Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpule viimine kohtumenetluse ajal ei olnud kohtu jaoks seaduslik menetluse lõpetamise alus TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Eesmärk, mida avaldaja kohtusse pöördumisel silmas pidas, oli talle muidugi oluline, kuid see ei ole siduv kohtule. Kohus pidanuks siiski lähtuma avaldaja nõuetest ja need, mida kohus hagita menetluses lahendada saab, ka lahendama. Kohus ei või seaduses sätestamata juhul keelduda õigusemõistmisest. Seadusest ei tulene, et kohus ei saa pärast täitemenetluse lõpuleviimist tagantjärele enam tuvastada, kas kohtutäitur tõlgendas täitedokumenti ebaõigesti, kas ta keeldus alusetult täitemenetluse lõpetamisest, kas ta määras ebaõiges suuruses kindlaks võlgniku poolt makstavad täitemenetluse kulud ja täituri tasud jne. Menetluse edasine käik
14.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3(5)

Ringkonnakohtu põhjendused

16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
17.TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata juhul, kui selleks on alust (vt Riigikohtu 14. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-17, p 12; 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 9; 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 13).
18.Hagi läbivaatamata jätmine on TsMS § 423 lg 2 alusel kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on määrust piisavalt põhjendanud, tuues selgelt välja kaebuse läbivaatamata jätmise aluse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades avaldaja taotletud eesmärki, lõpetada tema suhtes algatatud täitemenetlus, ei ole põhjendatud asja sisuline lahendamine, kuna kohtutäitur on täitemenetluse juba lõpetanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6).
19.Vastuseks määruskaebuse väitele, et praeguses asjas on oluline saada vastus küsimusele, kuidas tuleb avaldajal elatise maksmise kohustust edaspidi täita, märgib kolleegium järgmist. Praeguse menetluse kontekstis puudub vaidlus täitedokumendi olemasolu üle. Asjas esile toodust nähtuvalt on tekkinud vaidlus eelkõige selle üle, kas Harju Maakohtu 11. märtsi 2016. a kompromissi kinnitavat määrust kui täitedokumenti tuleb mõista nii, et elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette või tuleb lugeda iga kuu
18.kuupäevaks makstud elatis tasutuks jooksva kuu eest (tl 25-26). Seega on tegemist põhimõttelise küsimusega, kuidas korduva kohustuse täitmise tähtaega mõista. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt kohtutäitur ei saa anda kohtulahendile sisulist hinnangut või seda tõlgendada. Kohtutäituri kohustuseks on TMS § 8 kohaselt täitedokumendi (kohtulahendi) täitmine. Praegusel juhul lähtus kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel kohtulahendi resolutsiooni tekstist, mis ühtib sissenõudja arusaamisega, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.
20.Langetamata vaidlust põhjustanud küsimuses otsustust, on kolleegiumi hinnangul on sissenõudja ja kohtutäituri arusaamised kompromissi kinnitanud maakohtu määrusest kooskõlas määruse resolutsiooni p-i 1.2 teise lause selge sõnastusega, mis on ühtlasi samane ülalpidamise andmise viisi reguleeriva PKS § 100 lg 4 sisuga, mille kohaselt makstakse ka seaduse mõtte kohaselt elatist iga kalendrikuu eest ette. Seda põhimõtet arvestades on kohtutäitur kompromissi järgi tasuda tulnud elatise summad avaldajalt õiges suuruses sisse nõudnud ja arvestanud neid aluseks võttes õigesti ka kohtutäituri tasu.
21.Kohtuotsuse täitmise viisi ja täituri tasude suuruse osas jätkuva ebaselguse korral on avaldajal võimalik saavutada tema poolt soovitud eesmärk, esitades kohtule sissenõudja vastu TsMS § 368 lg 2 alusel tuvastushagi, mille raames saab kohus lahendada võlgniku ja sissenõudja vaidluse kohtulahendist tuleneva korduva kohustuse täitmise tähtaja üle. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas õiguspäraselt analüüsimata väited, mis puudutavad täitedokumendi sisulist tõlgendamist. Määruse tühistamiseks ei anna praegusel juhul alust ka asjaolu, et

4(5)

maakohus ei ole menetluses avaldajale otseselt selgitanud, et võlgnikul on võimalus kohtumääruse tõlgendamise osas TsMS § 368 lg 2 alusel sissenõudja vastu kohtusse pöörduda, kui esinevad põhimõttelist laadi erimeelsused kohustuse täitmisest arusaamisel.

22.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu, tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (TsMS § 172 lg 10). Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 31).

(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja