Tsiviilasi nr 2-06-36736
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. märts 2007. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-36736
Tsiviilasi
AS EMT hagi Rxxxx Rxxxxxxxx vastu võlgnevuse 1306.16 krooni ja viivise 1306.16 krooni nõudes Hageja: AS EMT (registrikood xxxxxxxxxxxsukoht Valge 16, Tallinn); esindaja Raul Feldman, AS Julianuse Inkasso Agentuur (Jõe tn 3 Tallinn 10151); Kostja: Rxxxx Rxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus istungita
Hagi rahuldada. Välja mõista Rxxxx Rxxxxxxxxxxxx AS EMT kasuks 2612.32 (kaks tuhat kuussada kaksteist krooni ja 32 senti) krooni võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 1306.16 krooni moodustab põhivõlg ja 1306.16 krooni viivis. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Jätta kõik menetluskulud Rxxxx Rxxxxxxxxx kanda. Välja mõista Rxxxx Rxxxxxxxxxxxt AS EMT kasuks: • 250 (kakssada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks; • 500 (viissada) krooni õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest.
1 (3)
Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus ( lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 17. veebruariks 2007.a. Hagimaterjalid on kostja 18.01.2007.a. isiklikult vastu võtnud, kuid hagile vastanud ei ole. Kohus on määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses vastavalt hagis sisalduvale ettepanekule. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja teatas TsMS § 405 lg.2 kohaselt kostjale, et tal on võimalus ära kuulatud saada. Kostja ärakuulamise võimalust ei kasutanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja on kasutanud hageja pakutud mobiilsideteenuseid, kuid ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale nende kasutamise eest tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 1400 krooni. Hageja on oma menetluskulude rahalise suuruse esitanud hagiavaldusele lisatud kohtukulude nimekirjas ja lisanud tõendid menetluskulude kohta. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lg.2 alusel. Seetõttu ja TsMS § 176 lg.3 alusel menetlusökonoomia eesmärgil teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Hageja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 1400 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb kohtul hinnata menetlusosalise lepingulise esindaja kulude (õigusabikulude) suuruse kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust.
2 (3)
Kohus leiab, et õigusabikulude hageja poolt taotletud ulatuses välja mõistmine ei ole põhjendatud, arvestades Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid“. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid vajaduse nii suurteks õigusabikuludeks, eriti olukorras, kus tegemist on n.ö. masshagide hulka kuuluva nõudega. Selline olukord ei õigusta õigusabikulude väljamõistmist taotletud ulatuses, s.o. 54% ulatuses põhinõudest. Antud juhul loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulud 500 krooni ulatuses.
Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg 1 lg 3; TsMS § 162; § 173; § 174; § 175, § 407; § 442; § 444; § 436. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.