2-05-24835/2 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU Hageja TL (PTV kaudu) on kohtule esitanud hagi MT ja AT vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest vabastamiseks. Kostja AT suhtes on hageja loobunud hagist põhjendusel, et nimetatud isik ei ela enam antud eluruumis, mistõttu .a määrusega kohus lõpetas T l hagis AT vastu menetluse. Hagiavalduse kohaselt on kostja MT kasutusse antud T l kuuluv erastamata eluruum suurusega 16,4 m2 aadressil . MT ja PTV vahel oli .a sõlmitud kirjalik üürileping tähtajaga kuni .a. Üürilepingu punkti 4.2 kohaselt on üürnik MT kohustatud tasuma makseid eluruumi kasutamise ja muude talle osutatavate teenuste eest igakuuliselt. .a saatis PT V MT`le üürilepingu ülesütlemise avalduse, milles teavitas üürilepingu ülesütlemisest .a vastavalt VÕS § 316, kuna MT oli viivituses korterimaksete tasumisega üle kolme kuu ja võla summa ületas kolme kuu eest maksmisele kuuluvad summad. Kirja sai MT kätte. Kostjal on hageja ees tekkinud pikaajaline võlgnevus. Seisuga .a võlgnes MT 5 987,75 krooni, mille tasus korteriühistule PTV seoses võlgnevuste ülevõtmisega. Alates .a .a on kostja MT tasunud PTV 600,00 krooni. Seisuga .a on kostjal MT`l võlgnevus tasumata korterimaksete eest 17 688,67 krooni. Üürilepingu ülesütlemist ei ole MT vaidlustanud. Üürilepingu ülesütlemise avalduses kohustas PTV eluruumi vabastama .a ja võtmed tagastama. Eluruumi ei ole hagejale tagastatud ega võtmeid üle antud. Hageja väitel on kostja muutunud eluruumi ebaseaduslikuks valdajaks. Seoses eeltooduga palub hageja kohustada kostjat MT`t tagastama eluruum ning selle kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel määrata täitmise viisiks kostja väljatõstmine eluruumist . Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud.

isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 313 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. VÕS § 316 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega, samuti kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldisega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutusele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgnikult kohustuse täitmist nõuda. AÕS § 80 lg 1 tulenevalt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjat MT`t tuleb kohustada tagastama hagejale eluruum asukohaga . Tagaseljaotsus kuulub TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täitmisele. Kohus leiab, et tagaseljaotsuses puudub vajadus täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Väljatõstmine, kui täitmise viis, on täitemenetluse osis. Täitmise viis, kord on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga. TMS § 180 lg 1 järgi, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 120,00 krooni (sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 60,00 krooni ja erikaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 60,00 krooni), kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 33,50 krooni.