Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg Hagi õigeksvõtul põhinev otsus ja koht, liik 21.12.2006, Tallinnas Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-05-21850
Tsiviilasi
EK hagi KÜ vastu erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, tühisuse tunnustamiseks
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud
Avalik kohtuistung kohtumaja
isikud
Tallinn, Kentmanni
Kostja esindaja EK
Resolutsioon Hagi rahuldada. Tunnistada kehtetuks KÜ erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused pööningu reaalosadeks jagamise/mittejagamise kohta, korteriomandi seadmise koha ja V. L valimise kohta juhatuse liikmeks ning ühtlasi tunnustada nende otsuste tühisust. Välja mõista KÜ-lt KÜ EK’i kasuks kohtukulude katteks 240 krooni. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole otsuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Nõue ja põhjendused. EK palub kehtetuks tunnistada kostja erakorralise koosoleku otsused pööningu reaalosadeks jagamise/mittejagamise kohta, korteriomandi seadmise koha ja VL valimise kohta juhatuse liikmeks ning ühtlasi tunnustada nende otsuste tühisust. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi.
Kohtu põhjendused. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse puhul on kohus jätnud ära otsuse kirjeldava osa kooskõlas § 444 lg 1. Kooskõlas KÜS § 1 lg 2 kohaldatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seadust. MTÜS § 24 lg 1 alusel võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Otsus on vastu võetud , hagi on esitatud . Kooskõlas MTÜS § 20 kutsub üldkoosoleku kutsub kokku juhatus ning lg 2 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Sama sätte lg 3 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet ning kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. KÜS § 10.1 järgi saab korteriühistu koosolekul osaleda ja hääletada liige või tema esindaja, kelleks võib olla ühistu liikme abikaasa, täisealine perekonnaliige, kaasomanik või teine ühistu liige. Vastavalt MTÜS § 21 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid ning põhikirjas võib sätestada kui suure osa liikmete osavõtul on koosolek otsustusvõimeline ning lg 3 järgi kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed, lg 3 järgi võib üldkoosoleku võtta vastu otsuseid, mis on kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ning küsimustes, mida ei ole kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Vastavalt lg 1 võib kaasomandis olevat asja tervikuna või reaalosadena võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel, samuti võib § 77 lg 2 järgi kaasomandis olevata asja jagada, sh reaalosadeks muuta omanike kokkuleppel. Seega kuulub korteriomandite omanike pädevusse otsustada kaasomandi muutmise küsimused, sh uute reaalosade loomine ning nimetatu ei ole ühistu koosolekute pädevuses. KÜS § 2 järgi on korterühistu eesmärgiks korteromandite eseme osaks olevate ehituste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja liikmete ühistu huvide esindamine ning seega ei ole ühistu pädevuses otsustada neid küsimus, mida saavad otsustada korteriomanikud vaid omavahelisel kokkuleppel ning seega ei ole ühistu pädev otsustama nende küsimuste üle, mis ei kuulu seaduse alusel ühistu pädevusse. Hagi tunnistamisega ja kohtule esitatud koosoleku protokolliga on leidnud tõendamist asjaolu, et toimus KÜ liikmete erakorraline koosolek, kus koosolek võttis vastu otsuse pööningu reaalosadeks jagamise/mittejagamise kohta, korteriomandi seadmise kohta ja V. L valimise kohta juhatuse liikmeks. Samuti on leidnud tõendamist, et erakorralise koosoleku
kokkukutsumisel on rikutud seadust ja põhikirja, sest koosoleku on kokku kutsunud anonüümseid isikud, koosolekul osales isik NK, kes ise ei ole ühistu liige, kuid esindas teisi ühistu liikmeid ning et juhatuse liikme valimist ei saanud otsustada, kuna selle poolt ei hääletanud üle poole osalenud liikmeist, samas otsustati küsimuste üle, mida päevakorras ei olnud ning mida ühistu ei saanud osutada, kuna ei kuulu ühistu vaid kaasomanike pädevusse. TsÜS § 38 lg 1 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud ja TsÜS § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral kaasa tuua tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. MTÜS § 21 lg 1, lg 3 mõttest tuleneb, et seadusandja ei luba mittetulundusühingu üldkoosolekul vastu võtta otsust siis kui koosolekul ei ole põhikirjast ja seadusest tulenevat kvooruminõuet täidetud ja võtta vastu otsuseid küsimustes, mis ei kuulu üldse korteriühistu pädevusse e. teisisõnu on seadusandja poolt antud keelu mõtteks keelu rikkumise korra tuua kaasa tehingu, so antud juhul koosoleku otsuse tühisus. Eeltoodu alusel tuleb tunnistada kehtetuks KÜ toimunud erakorralise üldkoosoleku otsused pööningu reaalosadeks jagamise/mittejagamise kohta, korteriomandi seadmise koha ja V. L valimise kohta juhatuse liikmeks ning ühtlasi tunnustada nende otsuste tühisust. TsMS RakS § 3 järgi rakendatakse kohtukulude kindlaksmääramisele ja jaotamisel enne esitatud asjades kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi siis kui kohus rahuldab hagi, mõistab kohus teiselt poolelt välja hageja põhjendatud kohtukulud ja § 61 lg 1 p 2 järgi õigusabikulud hinnata hagi puhul kohtu määramisel. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõivu katteks 240 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.