Muud › Muud hagiasjad

2-05-8718

-

võla maksmisega viivitamise eest nelja aasta eest summas 2 400 krooni; kohtukulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 1 750 krooni ja õigusabi eest 1 500 krooni.

Kostja vastus 26.07.2005.a kohtule esitatud vastuses (toimiku lk 14) tunnistas kostja hageja nõuet 20 000 krooni väljamõistmises ja teatas, et on valmis tasuma aktsiate maksumuse. Viivise nõuet 2 400 krooni aktsiate eest tasumisega viivitamise eest aga ei tunnistanud. Kostja selgitab vastuses, et kasutades ostueesõigust, omandas ta 24.08.2004.a neli AS Mai Toidukaubad aktsiat maksumusega 5 000 krooni igaüks. Kostja oli valmis tasuma aktsiate maksumuse, kuid hageja esitas kostjalt suurte summade väljamõistmiseks põhjendamatuid hagisid ja pöördus politseisse avaldusega, et kostja suhtes kriminaalmenetlust alustataks. Arvestades hageja käitumist, ei saanud kostja tasuda aktsiate maksumust. Kostja väitel on ta korduvalt pöördunud hageja poole palvega, et viimane teataks pangaarve numbri, kuhu kostja saaks raha aktsiate eest üle kanda. Hageja aga seda ei tee, soovides nõuda viivist. Raha isiklikult hagejale üle anda kostja ei saa, kuna ei usalda hagejat. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus tegi 25.okroobril 2006.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusoleku kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi tuleb osaliselt rahuldada. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse selle tekkimise ajal kehtinud seadust. Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeks (TsK) § 241 järgi kohustub ostumüügi lepingu müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja mksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. TsK § 173 lg1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Kostja tunnistas hageja nõuet võlgnevuse summas 20 000 krooni väljamaksmiseks. Seega puudub poolte vahel vaidlus võlgnevuse suhtes. Poolte vahel on vaidlus viivise maksmises. TsK § 190 kohaselt oli viivis kohustise täitmise tagamise vahend. Leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral (TsK 191 lg 1). TsK § 192 kohaselt aga kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta. Kuna poolte vahel puudub kirjalikus vormis sõlmitud kokkuleppe viivise kohta puudub ka hagejal õigus viivise väljamaksmiseks. Seega on hageja nõue viivise väljamaksmiseks ei ole põhjendatud ja kuulub rahuldamata jätmisele.

2-05-8718

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seni kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna hagi rahuldati osaliselt jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohtunik

Iris Kangur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.