Tartu Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. mai 2017. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-16328
Tsiviilasi
A.T. hagi Tarmeko Pehmemööbel OÜ vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
1721.43; 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A.T. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja esindaja Andrei Urbanik (XXX) Kostja Tarmeko Pehmemööbel OÜ (registrikood 11136168, asukoht Sõbra 56b Tartu 51013) Kostja esindaja vandeadvokaat ([email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Indrek
Lillo
30. märts 2017. a
eurot ja alates XX.XX.XXXX hüvitis 191.27 eurot kuus kuni püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni. Hageja palus kohustada kostjat indekseerima hüvitist iga-aastaselt tekstiilitööstuse brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise aastaga. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja mittevaraline kahju kohtu poolt kindlaksmääratud suuruses. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures. Hageja töötas XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX TK Lembitu XXX. Alates XX.XX.XXXX asus avaldaja tööle XXX, mis reorganiseeriti XXX, mis omakorda reorganiseeriti aktsiaseltsiks Tarmeko. Viimane reorganiseeriti alates XX.XX.XXXX ümber Tarmeko Pehmemööbli OÜ-ks. Kõikides eelnimetatud ettevõtetes töötas hageja XXX. XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX juhtis hageja ettevõtet XXX . ning XXX töötas ta selles osaühingus. XX.XX.XXXX tuvastati hagejal tööst põhjustatud haigus. Kostja ütles XX.XX.XXXX hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et töötaja tervislik seisund ei vastanud tema ametikohale. XX.XX.XXXX töötervishoiuarsti teatise kohaselt diagnoositi hagejal kutsehaigus, mille põhjustajateks on töötervishoiuarst pidanud töötamisega seonduvaid sundasendeid, korduvaid liigutusi, staatilise lihaspingega käte koormust. Kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks on töötervishoiuarst märkinud XXX kuni XXX. Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisi komisjoni XX.XX.XXXX otsusega tuvastati hagejal püsiv töövõime kaotus XXX alates XX.XX.XXXX . Tööinspektsioon viis läbi kutsehaiguse asjaolude kohta uurimise ja leidis uurimiskokkuvõtte kohaselt kostja kui tööandja tegematajätmisi ja rikkumisi. Hageja palub kostjalt kahjuhüvitise välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel või alternatiivselt töölepingu rikkumisest tulenevalt (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115). Tööandja rikkus kohustust tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; tutvustada töötajale töölevõtmisel ja töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. TLS § 28 lg 2 pdes 6 ja 7 on sätestatud tööandjale lasuv töötaja tervise kaitsekohustus. Hageja leiab, et kostja on kohustatud maksma hagejale hüvitist alates kahjust teada saamisest XX.XX.XXXX.
2/5
3/5
etteheidetava tegevuse tõendamiseks üks võimalik tõend. Hageja pidi juba töölepingu lõpetamisel XX.XX.XXXX aru saama, et tal võib tekkida varaline kahju. Kuna hageja asutas XXX. ning teenis XXX selle tegevusest tulu, ei pruukinud tal 2005. aastal varalist kahju tekkida. Hageja väidete kohaselt töötas ta osaühingus kuni 2010. aasta lõpuni. Hageja on õigesti leidnud, et kutsehaigus kujuneb välja pikema aja jooksul. Kui hageja tervis lubas tal kuni 2010. aasta lõpuni XXX töötada, ei pruukinud tal varem kahju tekkida. Riigikohus on eelpool viidatud otsuses leidnud, et hüvitamise nõue hakkab aeguma, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja töötab edasi, lükkub edasi ka aegumise algus. Hagejal ei ole töötamise ajal veel kahju tekkinud. Kohus ei saa panna hagejat halvemasse olukorda seetõttu, et ta pärast töölepingu lõpetamist teenis omale sissetuleku enda rajatud osaühinguga. Alates 2011. aastast hageja enda väitel ei töötanud, teda pidas üleval poeg. Seega ei olnud alates 2011. aasta algusest hagejal sissetulekut. Kohus leiab, et kuna hageja pidi juba XX.XX.XXXX tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisega aru saama, et tal võib olla õigus nõuda kostjalt tervise kahjustamise tõttu hüvitist, hakkas 2011. aasta algusest kulgema ka hagi aegumine. Hagi aegumist ei saa panna sõltuvusse sellest, millal hageja pöördub kutsehaiguse diagnoosimiseks töötervishoiuarsti poole või esitab avalduse töövõimetuse tuvastamiseks. Need toimingud on hageja subjektiivne valik ega saa pikendada hagi aegumise tähtaega. Hagi aegumine saab olla seotud ainult sellega, millisel ajahetkel tekkis hagejal kahju, s.t millal ta kaotas sissetuleku. Antud juhul toimus see 2011. aasta algul. Vastavalt TsÜS §-le 153 lg 1 aegus hageja nõue hiljemalt 01.01.2014. Kuna hagi on esitatud XX.XX.XXXX , loeb kohus hagi aegunuks. TsMS § 449 lg 3 kohaselt teeb kohus vaheotsuse asemel lõppotsuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.