lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-3378/10

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 10.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-3378/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1273
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 179 lg 1, 21, 4, 5, 9Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsMS § 168 lg 2, 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 423 lg 1, 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-3378/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.08.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Näncy-Marita Maltseva

Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2017.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3378

Tsiviilasi

Xxxx hagi Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2017/219

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx); Hageja esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Alan Biin (epost [email protected]); Kostja: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (büroo asukoht Narva mnt 7D, Tallinn; e-post [email protected]);

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata Xxxx hagi Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2017/219.
2.Teha kohtumäärus menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega.
3.Jätta Xxxxle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
4.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 190 lg 4Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
Jätta kõik ülejäänud menetluskulud Xxxx kanda.
5.Määrata kohtutäitur Marek Laanemets ́ale tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks 30 päeva alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
6.Mõista välja Xxxxlt riigituludesse menetluskulud summas 350 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
7.Käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni määruse täitmiseni tuleb Xxxxl tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Saata käesolev määrus viivitamatult pärast jõustumist riigituludesse väljamõistetud menetlusabikulude osas teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

I

Asjaolude kirjeldus

1.Xxxxesitas 02.03.2017.a Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2017/219. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse ning taotluse hagi tagamiseks, hagi tagamise korras täitemenetluse peatamiseks.
2.03.03.2017.a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat täpsustama oma nõudeid. 13.03.2017.a esitas hageja täpsustatud hagiavalduse koos täpsustatud hagi tagamise avaldusega.
3.Harju Maakohtu 15.03.2017.a kohtumäärustega rahuldas kohus Xxxx taotluse menetlusabi saamiseks, võttis hagi menetlusse ning jättis rahuldamata hagi tagamise taotluse.
4.Kostja 05.04.2017.a vastuses on kostja palunud jätta läbi vaatamata Xxxx hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest täitemenetlus nr 008/2017/219 on lõpetatud.
5.Hageja 21.04.2017.a vastuses kostja vastusele on hageja märkinud, et ei vaidle kostja 05.04.2017.a taotlusele vastu.

II

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja 21.04.2017.a vastuses kostja vastusele on hageja märkinud, et ei vaidle vastu kostja 05.04.2017.a taotlusele jätta hagi läbi vaatamata. Kohtu hinnangul saab hageja 21.04.2017.a vastust käsitleda hagist loobumise avaldusena, kuivõrd hagejal puudub huvi tsiviilasja menetluse jätkamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja eesmärgiks olnud sunniraha rakendamise hoiatuse vaidlustamine ja täitemenetluse lõpetamine. Kuivõrd õiguslik olukord käesolevas tsiviilasjas on oluliselt muutunud, s.o hageja on sunniraha tasunud ning täitemenetlus on lõpetatud, ei ole ka hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et Xxxx hagi Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2017/219 tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 ja TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
7.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
8.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.

Harju Maakohtu 30.06.2016.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-9141 rahuldati Xxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt ning kohus andis Xxxxle riigi õigusabi täitemenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xxxxle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

9.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tuginedes TsMS § 168 lg-le 4 ja § 168 lg-le 2, jätab kohus ülejäänud menetluskulud hageja kanda.
10.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 15.03.2017.a kohtumäärusega rahuldas kohus Xxxx taotluse menetlusabi saamiseks ning vabastas Xxxx täielikult riigilõivu 300 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel ning riigilõivu 50 euro tasumisest hagi tagamise avalduse esitamisel. Tulenevalt TsMS § 190 lg 4 sätestatust, leiab kohus, et menetlusabikulu summas 350 eurot tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab hagejat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb hagejal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumisest hõlbustava makseinfodokumendi. TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
11.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, annab kohus kostjale võimaluse esitada enda menetluskulude nimekiri soovi korral 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest alates.

12.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja