(Lihtmenetluses tehtud otsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse avalikult teatavaks
17.11.2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, lihtmenetlus
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-1431 (endine nr 2/254-3158/05)
Tsiviilasi
VR(R; isikukood XXX) hagi OÜ 250,99 krooni saamiseks
(registrikood XXX) vastu 8
toimetamiseks ning hageja bussisõidukulu XXX, 300 krooni moodustab tasu AS-le hageja autosse WL soovitusel valatud õli eest ning 2 500 krooni moodustab hageja endise turbokompressori jääkväärtus. Lisaks eeltoodule on hagejale OÜ poolt XXX väljastatud arve nr XXX hageja auto transportimise eest XXX summas 2006 krooni, mida hageja ei ole tasunud ning mis hageja arvates kuulub tühistamisele, kuna kostja pidigi selle kulu kandma. Tulenevalt VÕS § –dest 218, 100, 116 lg-st 2, 101 lg-st 1 ja 2, 115 lg-st 1, 128 lg-st 2 ja 3, 1054, , 137 lg-st 1 ning TsÜS §-dest 118, 121 lg-st 2 ja 132 palub hageja rahuldada hagi ning mõista välja kostjatelt solidaarselt kahju summas 15 316,85 krooni ning tunnustada hageja õigust mitte maksta OÜle 2006 krooni. Hageja palus jätta kohtukulud kostjate kanda. XXX hageja täiendas oma nõuet ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul viivist seisuga kuni XXX summas 934,14 krooni. Koos viivistega moodustas hageja nõue kostjate vastu 16 250,99 krooni. XXX esitasid hageja ja WL kohtule kinnitamiseks kompromissi ning palusid tsiviilasja menetlus WL vastu lõpetada.XXX määrusega kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse VR hagis WL vastu. Kompromissi kohaselt WL kohustus tasuma hagejale 8 000 krooni ning tagastama talle hageja autolt äramonteeritud turbokompressori. Hageja kohustus andma WL üle XXX hagejale müüdud ja tema sõidukile monteeritud turbokompressori. XXX esitas hageja hagiavalduse täpsustuse ning vähendas nõuet OÜ vastu 8 250,99 kroonini seoses WL kompromissi sõlmimisega. Hageja jääb faktiliste asjaolude osas esialgses hagiavalduses toodu juurde. Hageja leiab, et kostja väide nagu oleks hageja soovinud sõiduki remonti teostada võimalikult odavalt on paljasõnaline. Samuti on paljasõnaline kostja väide, et hageja oli teadlik, et turbokompressori müüb talle eraisikuna kostja töötaja WL. Juhul kui sellest oleks hagejat teavitatud, poleks hageja sellise lahendusega kindlasti nõustunud. Hageja leiab, et kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata ka selles osas nagu oleks pooled eelnevalt kokku leppinud, et kostja sõiduki transportimine Tallinnasse toimub OÜ kulul juhul, kui sõiduk tuuakse töökotta ja sõidukil tuvastatakse XXX teostatud tööde või müüdud komponentide puudulikkus ning hageja lasi sõiduki omavoliliselt AS-i töökotta toimetada. Hageja tugineb siinkohal MT ja AS-i esindaja MR vahelisele e-kirjavahetusele (hagiavalduse lisa nr 3), millest nähtub, et MT kinnitab, et transportis auto isiklikult AS-i . Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista kahju summas 8 250,99 krooni ning tunnustada hageja õigust mitte maksta kostjale 2006 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtukulud, sealhulgas kulud õigusabile. Kostja vastuväited XXX esitas kostja OÜ vastuse hagiavaldusele, milles teatab, et ei tunnista hagi. Kostja leiab, et käesoleva tsiviilasja raames tuleb eristada kahte erinevat õigussuhet: hageja ja OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust ning hageja ja WL vahel sõlmitud müügilepingust tulenevat õigussuhet. Kostja sõnul oli hageja teadlik, et turbokompressori müüb talle eraisikuna W L ja turbokompressori paigaldamise teostab OÜ . Kostja vastuse kohaselt soovis hageja sõiduki remonti teostada võimalikult odavalt ja kiiresti.
Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et turbokompressori paigaldus oleks teostatud puudustega. Samuti ei nähtu hageja esitatud kuludokumentidest, et ta oleks need kulud ise kandnud. Kostja leiab, et hagi suurendamine viivisnõude läbi on ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuna kahju hüvitamise nõude pealt, mille üle käib pooltel vaidlus ja mis pole sissenõutavaks muutunud, ei ole võimalik viivist arvutada. Samuti ei ole hageja ja kostja kahju hüvitamise kohta sõlminud ühtegi lepingut ja seetõttu ei tulene kahju hüvitamise kohustus lepingust. Samuti ei tunnista kostja ka muu võlasuhte olemasolu, mille kohaselt ta kohustuks hagejale hüvitama hagiavalduses nõutud kahju. Seetõttu ei ole hagiavalduses toodud kahju muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 tähenduses ning hagejal ei ole võimalik selle pealt VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivist arvutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagi suurendamise avaldus viivisnõude läbi on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Kostja arvates on hageja nõue põhjendamatu ka osas, kus hageja palub tunnustada õigust mitte maksta kostjale XXX arve nr XXX eest 2006 krooni, kuna hagejaga sai eelnevalt kokkulepitud, et tema sõiduki transportimine Tallinnasse toimub kostja kulul ainult juhul, kui sõiduk tuuakse kostja töökotta ja sõidukil tuvastatakse XXX teostatud tööde või müüdud komponentide puudulikkus. Kostja leiab, et kuna hageja lasi oma sõiduki vastuolus poolte omavahelisele kokkuleppele omavoliliselt AS-i töökotta toimetada, ei ole tal alust nõuda mittetasumise õiguse tunnustamist ning on kohustatud enda sõiduki transportimise eest kostja poolt esitatud arve nr XXX summas 2006 krooni tasuma. Oma vastusest tulenevalt kostja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses ning mõista hagejalt välja kostja kohtukulud. XXX esitas kostja täiendava vastuse hagi täpsustusele, milles jääb oma XXX esitatud vastuse juurde. Kostja peab vajalikuks märkida, et juhul kui hageja on seisukohal, et turbokompressori müüs ja paigaldas talle OÜ , oleks olnud põhjendatud hagi esitamine ainult OÜ vastu. Arvestades, et hageja esitas hagi ka WL vastu, võttis ta kaudselt omaks, et turbokompressori võis talle müüa hoopis WL. Hageja ja WL vahelisest kompromissist tulenevalt on hageja ise otseselt kinnitanud ja nõustunud sellega, et turbokompressori müüs talle WL erasikuna. Kostja on seisukohal, et arvestades asjaolu, et hageja nõue tuleneb turbokompressori ostu-müügilepingust, mille kohta hageja ja WL on sõlminud kompromissi ning OÜ on hagejaga sõlmitud töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud nõuetekohaselt, on hageja nõue OÜ vastu alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja tegevuse ja hageja nõude vahel puudub põhjuslik seos. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja panna kohtukulud hageja kanda. Hageja on XXX esitanud taotluse tsiviilasja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja on XXX esitanud taotluse asja läbivaatamiseks ilma tema osavõtuta.
Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu olemasolu üle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 kohaselt isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmiti leping remonditeenuste osutamiseks, mis sisaldas muuhulgas nii müügilepingule kui ka töövõtulepingule omaseid tingimusi. Hageja eeldas, et kui sõlmib lepingu majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku OÜ töötajaga, siis tehing on tehtud kostja nimel. Kostja leiab, et hagejaga sõlmiti kaks erinevat lepingut: müügileping hageja ja WL vahel ning töövõtuleping OÜ ja hageja vahel. Kostja leiab, et hageja oli täielikult teadlik, et müügilepingu sõlmib ta WL kui eraisikuga. Hageja eitab seda. Hageja on esitanud hagi nii OÜ kui ka WL vastu. WL on hageja jõudnud kompromissile. Kompromissi kohaselt WL kohustus hagejale tasuma 8 000 krooni ning tagastama hagejale tema autolt äramonteeritud turbokompressori. Hageja kohustus WL üle andma talle müüdud ja tema autole XXXX monteeritud turbokompressori. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on oma käitumisega omaks võtnud asjaolu, et sõlmis OÜ-ga töövõtulepingu ja WL müügilepingu, ei saa lähtuda TsÜS §-st 132. Seetõttu kohus leiab, et XXX sõlmis hageja kaks erinevat lepingut: OÜ-ga töövõtulepingu ning WL müügilepingu. See nähtub ka OÜ poolt hagejale esitatud arvest summas 4 020 krooni. VÕS § 127 lg 1 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). MT ja AS-i töötaja MR vahelisest elektron-kirjavahetusest nähtuvalt oli viga hageja autole paigaldatud turbokompressoris, mitte paigaldamises. Kuivõrd hagejal oli OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping, mille eesmärgiks oli turbokompressori paigaldamine, ei ole OÜ lepingut rikkunud ega hagejale kahju tekitanud. Hageja ei vaidle vastu asjaolule, et paigaldamine oli kvaliteetne ja viga oli müüdud turbokompressoris. Kahju põhjustajaks oli vigane turbokompressor, mille müüs hagejale WL. WLon hageja jõudnud kompromissile. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust, on kostja OÜ lepingu täitnud nõuetekohaselt ning ei ole hagejale kahju tekitanud. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust tuleb jätta hagi rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kuna kohus jätab hagi
rahuldamata, jätab kohus kohtukulud hageja kanda. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 412,55 (8 250,99 x 5%) krooni.
17.11.2006.a.otsuseganr.2-05-1431/1 osaliselt tühistatud. Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.