Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
3-2-1-79-06 Tartu, 3. oktoober 2006. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Kohtutäitur R. A avaldus enampakkumisel müüdud kinnisasja ostja kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse ning keelumärke ja hüpoteegi kustutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-7947 Kohtutäitur R. A määruskaebus Kohtutäitur R. A
11. september 2006. a, kirjalik menetlus
vandeadvokaadi vahenduseta ning täiendavaid menetlusosalisi ei ole vaja kaasata. Kinnistusraamatusse kande tegemise menetlus on registrimenetlusena hagita menetlus (TsMS § 475 lg 1 p 10, § 591 p 3), milles võib menetlusosaline Riigikohtus esitada taotlusi TsMS § 218 lg 3 teise lause kohaselt ka ise. Täitemenetluses enampakkumise käigus toimunud kinnisasja omaniku vahetus kantakse TMS § 160 lg-te 1 ja 2 alusel kinnistusraamatusse ja kinnistusraamatust kustutatakse enampakkumisel lõppenud kolmandate isikute õigused kohtutäituri avalduse alusel. Sama tulenes enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TMS § 6420 lg-st 1 ja § 6443 lg-st 1. Seega on kohtutäitur isik, kelle avalduse alusel võib vastavad kanded kinnistusraamatusse teha, st kandeavalduse esitamiseks õigustatud isik TsMS § 593 lg 2 ja KRS § 34 lg 1 tähenduses. Kande tegemiseks ei ole erinevalt KRS § 341 lg-st 1 vajalik kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolek (KRS § 341 lg 7). Kandeavalduse rahuldamata jätmise peale saab TsMS § 599 esimese lause, § 660 lg 4 ja § 696 lg 4 järgi kaevata üksnes avalduse esitamiseks õigustatud isik. Kandest puudutatud isikud (nt omanikuna ja hüpoteegipidajana sissekantud isikud) saavad oma õigusi kaitsta täitemenetluses kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale kaevates ning hagimenetluses täitetoiminguid (nt enampakkumist) vaidlustades, aga ka hagiga kinnistusraamatu kannete ebaõigsust tuvastades. Seega ei ole taotletud kandest puudutatud isikute kaasamine kaebemenetluses nõutav. Siiski ei ole nende kaasamine ärakuulamiseks keelatud, kuigi seadus neile iseseisvat kaebeõigust ei anna.
pärast määruskaebuse esitamise tähtaega. Kolleegiumi arvates on erandlikke asjaolusid arvestades ja menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes alust tõlgendada määruskaebust selliselt, et selles sisaldub TsMS § 68 lg 1 kohaselt vajalik taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Kautsjoni tähtaja ennistamiseks hagita menetluses TsMS § 142 lg 1 kohaselt maksma ei pea. Kuna ringkonnakohus on avaldajat eksitanud kaebetähtaja pikkuse osas, annab see kolleegiumi arvates aluse lugeda tähtaja möödalaskmise põhjus mõjuvaks ning ennistada kaebetähtaeg TsMS § 67 lg 1 alusel ja määruskaebust menetleda. Sarnaselt on Riigikohus käsitlenud eksitava kaebetähtaja märkimist kohtulahendis ka varem (vt Riigikohtu 12. mai 2004. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-68-04 (RT III 2004, 14, 179), p 13).
vastavast määrusest kaebuse edasisaatmise kohta, mis võib olla vormistatud ka nt pealdisena määruskaebusel või viitega toimikus. Sellist määrust ei pea menetlusosalistele edastama, kuna see nende õigusi ei puuduta. Küll tuleb eraldi motiveerida kaebuse rahuldamist. Kolleegium märgib, et eelnev kehtib ka muude kohtumääruste peale esitatud määruskaebuste menetlemisel TsMS § 663 lg 5 järgi. Eelneva põhjal ei ole Riigikohtul vajalik tühistada kohtunikuabi ja maakohtu kohtuniku määruseid määruskaebuse edastamise kohta, kuna need on vaid n-ö korraldava tähendusega.
kui kandeavalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitatakse määruskaebus ja see rahuldatakse. Lisaks tuleneb TsMS § 168 lg-st 2 ja § 477 lg-st 1, et avalduse läbi vaatamata jätmisel kannab avaldaja oma menetluskulud ise. Eriregulatsioon kehtib riigilõivu ja kautsjoni kohta (vt käesoleva määruse p 15). Kolleegium märgib samuti, et TsMS § 174 lg-st 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-2406 (RT III 2006, 16, 144), p 12).
keelde võib kohus hagi tagamise korras seada ka kehtiva TsMS § 378 lg 1 p 3 järgi. Lisaks tsiviilkohtumenetlusele võib käsutuskeelde seada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) järgi ka kriminaalmenetluses vara arestimisena, mille eesmärgiks on KrMS § 142 lg 1 järgi tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karistuse tagamine. Ka sellise arestimise tulemusena tekib KrMS § 142 lg 1 teise lause järgi vara käsutamise keeld. Kinnisasja arestimiseks on kriminaalmenetluses KrMS § 142 lg 8 järgi pädev kohus prokuratuuri taotlusel. Sama sätte teise lause järgi esitab prokuratuur kinnisasja arestimiseks arestimismääruse kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse.
tuleb kolleegiumi arvates lugeda asjaõiguse teostamiseks TsÜS § 88 lg 2 tähenduses. Pandiga tagatud nõue on AÕS § 280 kohaselt eelistatud teistele nõuetele panditud vara suhtes. Samuti võib hüpoteegipidaja hüpoteeki AÕS § 338 järgi nt loovutada või pantida. Kui asuda seisukohale, et kinnisasja omaniku suhtes seatud kinnisasja käsutamise keeld tähendaks ka hüpoteegipidaja jaoks keeldu hüpoteeki sisse nõuda, vähendaks see oluliselt ja põhjendamatult hüpoteegi tagatisväärtust. Pealegi ei annaks käsutamise keelamine mingit eelisõigust kinnisasja arvel nõuete rahuldamisel, st hüpoteegiga tagatud nõuded täidetaks nagunii esimeses järjekorras.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.