Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-15-2894 hageja kanda. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse vahetada riigi õigusabi korras määratud esindajat.

2-15-2894 hageja mõjusfääris. Kui menetlusosaline jääb apellatsioonkaebuse esitamisega hiljaks (sõltumata sellest, kas kaebuse esitab hilinenult lepinguline esindaja või riigi õigusabi korras määratud esindaja) ja hilinemiseks ei ole mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 mõttes, ei pea sellest tulenevalt ühe menetlusosalise esindaja hooletuse riski kandma teine menetlusosaline (Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et Tartu Maakohtu referendi esitatud maakohtu otsuse kättetoimetamise aeg oli hageja lepingulise esindaja jaoks eksitav. Ringkonnakohus leidis aga, et see ei ole piisavaks objektiivseks asjaoluks, mis viiks tähtaja möödalaskmise hageja mõjusfäärist välja. Hagejat maakohtus esindanud riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevus omistatakse sellele vaatamata hagejale kui esindatavale. Ringkonnakohtu hinnangul oli vale hageja väide, et riik ei taganud kaebeõigust. Riigi õigusabi korras määratud esindajat ja riiki ei saa samastada. Ringkonnakohus viitas advokatuuriseaduse (AdvS) § 43 lg-le 1, mille kohaselt on advokaat õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest. See kehtib ka riigi õigusabi korras määratud esindaja kohta. Ringkonnakohus viitas, et AdvS § 44 lg 1 p 2 järgi pidanuks riigi õigusabi korras määratud esindaja teavitama hagejat sellest, millal maakohtu otsus kätte saadi. Ringkonnakohus leidis aga, et riigi õigusabi korras määratud esindaja kohustuste rikkumist ei saa omistada riigile. Erinevalt kriminaal- ja halduskohtumenetlusest, kus üheks pooleks on riik või kohalik omavalitsus, toimub tsiviilkohtumenetlus võrdsete menetlusosaliste vahel ja vaidluse sisu tuleneb eraõigussuhtest. Asjaolu, et maakohtu otsuse kättetoimetamisest jättis teavitamata ja apellatsioonkaebuse esitamata riigi õigusabi korras määratud esindaja, ei ole tähtaja ennistamise aluseks. Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega ja seaks menetlusosalise, keda esindas lepinguline esindaja, kes ei ole riigi õigusabi korras määratud, menetluslikult oluliselt halvemasse olukorda võrreldes menetlusosalisega, keda esindab riigi õigusabi korras määratud esindaja. Hüpoteetilises olukorras, kus näiteks mõlema poole esindajad esitaksid kaebuse objektiivse mõjuva põhjuseta hilinenult, tuleks ühele menetlusosalisele tähtaeg ennistada, kuid teisele mitte. Selline menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine tsiviilkohtumenetluses ei oleks menetlusõiguslikult kuidagi õigustatud (Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2-15-2894 asjakohane meditsiiniline abi, kas kostja määras hagejale õige diagnoosi ning kas hagejale kohaldati õiget ravi. Menetlusõiguse norme tuleb tõlgendada selliselt, et need tagavad õiguse tõhusale edasikaebeõigusele (EIÕK art 6 lg 1 ja art 13; Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 15 ja 24). TsMS § 7 on võimalik tõlgendada selliselt, et see on kooskõlas EIÕK art 6 lg-ga 1 ja art-ga 13 ning EIK-i praktikaga. Praegusel juhul ei tähenda tähtaja ennistamine poolte ebavõrdset kohtlemist seaduse või kohtu ees, sest riigi õigusabi eesmärgiks on tagada, et edasikaebeõigus on riigi toel tagatud. Riik ei ole seda eesmärki praegu saavutanud. Riik ei ole põhiõiguste kandja. Seetõttu ei saa väita, et riik oleks ilma jäetud EIÕK art 6 lg-s 1 sätestatud õiglasest menetlusest, kui vastaspooleks oleva hageja menetlustähtaeg ennistatakse. Riigil ei saa olla ka riigi õigusabi korras esindajat. Kohus ega riigi õigusabi korras määratud esindaja ei selgitanud hagejale, et TsMS § 217 lg 6 järgi omistatakse esindaja teadmine ka hagejale. Seetõttu ei teadnud hageja sellega arvestada. Arvestades praegust asja, on sellise selgitamiskohustuse täitmata jätmine asjaolu, millest tulenevalt ei olnud apellatsioonitähtaja kulgemisest teadmine hageja mõjusfääris. Hageja tegi kõik endast oleneva, et edasikaebeõigus oleks tagatud, kuid riigi õigusabi korras määratud esindaja ei teavitanud hagejat kohtuotsuse kättesaamisest, samuti ei teavitatud hagejat apellatsioonitähtaja algusest ja lõpust ning riigi õigusabi korras määratud esindaja ei esitanud apellatsioonkaebust. Selline kogum on TsMS § 67 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-15-2894 apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 9). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus ka praeguses asjas hageja apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlust rahuldamata jättes põhjendatult leidnud (mh viidates Riigikohtu 7. mail 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14 tehtud määruse p-des 9–10 väljendatud seisukohtadele), et asjaolud, et hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja ei teavitanud hagejat kohtuotsuse kättesaamisest ega apellatsioonitähtaja algusest ja lõpust ega esitanud apellatsioonkaebust, ei ole mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes. Kolleegium järgib selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendusi ning TsMS § 689 lg 5 ja § 695 alusel neid kõiki ei korda.

2-15-2894 ennistamiseks, ei oleks see kooskõlas menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10).

6(7)

2-15-2894

Viive Ligi

Jaak Luik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.