Muud › Muud hagiasjad

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud AS E. (pankrotis) esitas 3. aprillil 2003. a. Tallinna Linnakohtule hagi ja palus pankrotiseaduse (PankrS) § 60 lg. 2 ja § 60 lg. 3 punktide 3 ja 5 ning äriseadustiku (ÄS) § 315 lg. 1 alusel Ü.K.ilt välja mõista aktsiaseltsile tekitatud kahju hüvitamiseks 624.250 krooni. Tallinna Linnakohtu 23. septembri 2002. a. otsusega kuulutati välja AS-i E. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Peeter Sepper. Pankrotimenetluse käigus ilmnes, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, mis seisnes juhatuse liikme Ü.K.i poolt tagantjärele võlgniku majandustegevuseks mittevajalike ja põhjendamatute töövõtulepingute sõlmimises OÜ-ga N.K. summas 532.250 krooni ja OÜ-ga F. summas 92.000 krooni. Kostja suurendas lepingute sõlmimisega põhjendamatult võlgniku kohustusi. Lepingud OÜ-ga N.K. on sõlmitud 2., 7., 13., 17., 22. ja 27. novembril 2000. a. ning OÜ-ga F. 1. detsembril 2000. a., s.o ajal, kui võlgniku muu majandustegevus oli seiskunud. 16. novembril 2000. a. võõrandati OÜ-le V.M. 600.000 krooni eest majandustegevuseks vajalikke varasid, autoriõigused väljatöötatud reklaamilahendustele ja kaubamärk. Lepingute kohaselt pidi OÜ N.K. teostama reklaamprojektide arendamist ja reklaamikampaaniate läbiviimist, kuid esitatud arvetel on teenuse sisuks märgitud konsultatsiooniteenus. Puuduvad aktid teenuste osutamise ja üleandmise kohta. Mittevajalike ja põhjendamatute lepingute täitmise tõttu ei jätkunud võlgnikul rahalisi vahendeid OÜ-le L. võlgnevuse tasumiseks, mille tagajärjel kuulutati välja võlgniku pankrot. Seega ei ole kostja juhatuse liikmena käitunud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Lepingute sõlmimise ja arvete tasumisega tekitati võlgnikule kahju 624.250 krooni ulatuses ja suurendati põhjendamatult tema kohustusi, mis põhjustas võlgniku maksejõuetuse. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Lepingute puhul oli tegemist tavapäraste reklaamiteenuste ostu tehingutega, mis olid vajalikud ja põhjendatud. Teenuse sisseostmise tingis töötajate lahkumine. Seadus ei kohusta, et teenuste osutamise ja üleandmise kohta tuleb koostada aktid. Lepingute sõlmimise ja OÜ L. võla tasumise vahel puudub seos. Kuigi kanne äriregistrisse tehti alles 12. jaanuaril 2001. a., ei olnud kostja alates

Hageja (endise ärinimega AS A.) registrikaardi väljavõttega on tõendatud, et kostja on kantud juhatuse liikmena registrikaardile 30. detsembril 1996. a. ja kanne juhatuse liikme kohta on kehtetu 26. jaanuarist 2001. a. Nõukogu 8. novembri 2000. a. otsusega juhatuse liikme tagasikutsumise kohta, Tallinna Linnakohtu registriosakonnale esitatud avaldusega ja L.V.i 13. novembri 2000. a. nõusolekuga juhatuse liikmeks valimise kohta on tõendatud, et kostja kutsuti juhatuse liikmest tagasi 13. novembril 2000. a. Seega lõppesid samast päevast kostja volitused äriühingut esindada ja juhtida. Äriregistrisse 26. jaanuaril 2001. a. tehtud kanne juhatuse liikmete muutmise kohta omab tähendust kolmandate isikute suhtes, mitte aktsiaseltsi ja juhatuse liikmete omavahelistes suhetes. Uueks juhatuse liikmeks valiti 13. novembril 2000. a. L.V.. Tallinna Linnakohtu 23. septembri 2002. a. otsusega kuulutati välja AS-i E. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Peeter Sepper. Kehtinud PankrS § 60 lg. 2 kohaselt, kui kohus on otsuses või määruses märkinud või pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdioleva isiku vastu. PankrS § 60 lõigete 3 ja 5 järgi on raske juhtimisviga käesoleva seaduse tähenduses juriidilise isiku vara või võetud laenu kasutamine juriidilise isiku huvide vastaselt enda või mõne teise isiku huvides või juriidilise isiku kohustuste põhjendamatu suurendamine. PankrS § 60 lg. 2 ja § 60 lg. 3 p. 3 ning ÄS § 306 ja § 315 lg. 1 alusel saab kostja vastutada kuni juhatuse liikmest tagasikutsumiseni, s. o. kuni 13. novembrini 2000. a. Enne juhatuse liikmest tagasikutsumist sõlmis kostja OÜ-ga N.K. 2. novembril 2000. a. töövõtulepingu summas 73.728, 80 krooni (käibemaksuta) ja 7. novembril 2000. a. töövõtulepingu summas 82.203, 40 krooni (käibemaksuta). 2. novembri 2000. a. lepinguga kohustus OÜ N.K. tegema hagejale ajavahemikul 16. oktoobrist 2. novembrini 2000. a. reklaamialast turu-uuringut ja konsultatsioone, mis seisnesid reklaamialaste projektide koostamises, arvamuste andmises reklaamiturul toimuvast ja turul reklaamiga seotud uuringute teostamises. 7. novembri 2000. a. lepinguga kohustus OÜ N.K. 1. kuni 7. novembrini 2000. a. arendama reklaamiprojekti. Lepingute järgi pidid tööd lepingute sõlmimise päevaks olema tehtud ja kuulusid tasumisele 7 päeva jooksul arvete esitamisest. Lepingus märgitud summade ulatuses on OÜ N.K. esitanud hagejale 2. novembril 2000. a. arve nr. 18 ja 7. novembril 2000. a. arve nr. 19, mis pangakonto väljavõtte kohaselt on tasutud vastavalt 2. ja 9. novembril 2000. a. Arvetest ei nähtu konsultatsiooniteenuse osutamise alus. Kostja seletuste kohaselt oli ta tervisliku seisundi tõttu 30. oktoobrist 20. novembrini 2000. a. töövõimetu, mistõttu ta volitas äriühingut juhtima L.V.i, kes tõi lepingud talle allakirjutamiseks. Kostja seletuste järgi telliti OÜ-lt N.K. teenustööd hageja klientidele põhjusel, et töötajaid oli vähe, kuna kolm töötajat lahkus töölt. ÄS § 315 lg. 1 sätestab, et juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sama põhimõte oli sätestatud ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lõikes 1. Vastavalt ÄS § 306 lõikele 2 on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Seega peab juhatuse liige olema hoolas ja otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 lg. 1 alusel. TsÜS § 108 lg. 1 kohaselt on juhatuse liikmel kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Kostja, allkirjastades 2. ja 7. novembril 2000. a. OÜ-ga N.K. sõlmitud lepingud, ei olnud hoolas ja otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud, sest ei selgitanud välja, kas lepingutes märgitud tööd on töövõtja poolt teostatud ja üle antud hagejale või kolmandatele isikutele, kelle jaoks väidetavalt tööd olid tellitud. Samuti võttis kostja aktsiaseltsile suuri ja

põhjendamatuid rahalisi kohustusi ajal, mil hageja majandustegevus ja töötajatega sõlmitud töölepingud olid lõppemas ning tegevuseks vajalikud varad, autoriõigused väljatöötatud reklaamlahendustele ja kaubamärk võõrandamisel OÜ-le V.M.. Kuna hageja dokumentatsiooni hulgast puuduvad OÜ N.K. poolt koostatud reklaamialased projektid, arvamused reklaamiturul toimuva kohta, reklaamiga seotud uuringud ja reklaamiprojektid ning hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et hageja pangakontole ei ole kolmandatelt isikutel laekunud tasu tellitud tööde eest, saab järeldada, et OÜ N.K. ei ole lepingutes märgitud töid teinud ja ta on saanud hagejalt põhjendamatult raha. Seega ei olnud lepingute sõlmimine ja tööde tellimine põhjendatud ega toonud hagejale tulu, vaid põhjustas kahju, mis pangakonto väljavõtte kohaselt oli kokku 184.000 krooni. Kostjat ei vabasta vastutusest asjaolu, et lepingute sõlmimise ja nende alusel raha ülekandmisega tegeles volituste alusel L.V.. Kehtinud TsÜS § 95 lg. 1 esimese lause kohaselt tehing, mille esindaja on teinud esindatava nimel volituse piires, tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõigusi ja –kohustusi vahetult esindatavale. Kostja, andes nõusoleku juhatuse liikmeks valimiseks, võttis endale kohustuse juhtida ja esindada aktsiaseltsi ja tegutseda sealjuures majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kostja ei käitunud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, jäädes aktsiaseltsi juhtimisest kõrvale ja allkirjastades suuri rahalisi kohustusi võtvad lepingud, süvenemata tehingute põhjendatusesse ja reaalsusesse. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole kahju tekkimises süüdi. Ka ei ole kostja tõendanud, et tal olid seoses raske haigusega mõjuvad põhjused anda aktsiaseltsi juhtimine üle L.V.ile. Seega ei tegutsenud kostja juhatuse liikmena hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks ja teda võib pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis toob kaasa vastutuse ja tekitatud kahju 184.000 krooni hüvitamise kohustuse ÄS § 315 lg. 1 järgi. Hageja ei ole tõendanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas kostja raske juhtimisviga, samuti sellest tekkinud kahju olemasolu, mis on PankrS § 60 lg. 2 ja § 60 lg. 3 punktide 3 ja 5 kohaselt vastutuse aluseks. Vaidlust ei ole selles, et hageja võõrandas

kajastatud kuupäeva õigsuses. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et kostja oli hageja ainuomanik, kes valis ainuomanikuna nõukogu, kes omakorda valis uue juhataja. Juhataja vahetamine ja õigusliku vaakumi tekitamine oli kostja huvides. Äriühingu juhatuse kande muudatus jõustus 26. jaanuaril 2001. a. selle allakirjutamisel. Juhul, kui kostja soovis vabaneda äriühingu juhataja kohustustest ja leidis, et ta ei ole juhataja, eeldanuks see just tema tegutsemist kande tegemisel äriühingu juhatajana. Kostjal oli võimalus esitada kiiresti äriregistrile andmed muudatuste sissekandmiseks. Kuid kande tegemine alles 26. jaanuaril 2001. a. kinnitab veelkord hoolsuskohustuse rikkumist äriühingu juhtimisel kostja poolt. Kostja teadlik kahjulik tegevus lepingute sõlmimisel ja äriregistri kandega viivitamisel andis võimaluse põhjendamatuteks rahaülekanneteks OÜ-le N.K., mille tulemusel vähenes hageja vara põhjendamatute rahaliste väljamaksete teel. Isegi juhul, kui L.V. oli juhataja alates 13. novembrist 2000. a., ei ole tema lepinguid sõlminud ja tekitanud fiktiivsete lepingute sõlmimisega äriühingule kahju. Lepinguid sõlmimata ei oleks saanud võimalikuks raha väljaviimine ja äriühingule kahju tekkimine. Kuni äriregistris 26. jaanuaril 2001. a. kande tegemiseni tegutses juhatajana kostja, kes kannab vastutust kahju tekkimise eest. Kohtuotsuses on motiveeriva osa ja lõppjärelduse vahel vastuolu. Kohus oleks pidanud kostjalt välja mõistma 13. novembril 2000. a. sõlmitud lepinguga tekitatud kahju summas 93.000 krooni, kuna sel päeval oli kostja äriühingu juhatuse liige ja tema volitused ei olnud veel lõppenud. Ü.K.i apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub apellant muuta linnakohtu otsust ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Tõendatud ei ole, milles hageja kahju seisnes. Kahe lepingu sõlmimist ei saa lugeda kahjuks ja nende lepingute sõlmimine ei põhjustanud hageja pankrotti. Vaidlusaluste lepingute sõlmimisel ja täitmisel ning hageja pankrotil ei ole põhjuslikku seost, mistõttu kohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 315 lõiget 1. Kuna kostja hageja endise juhatajana hageja pankrotimenetlusest teadlik ei olnud, teda pankrotimenetlusse ei kaasatud ja ta ei saanud pankrotimenetluses vastuväiteid esitada, puudub pankrotiotsuse motiividel mõju ja tähendus kostja jaoks. Kostja esitas kohtule L.V.ilt saadud tööd ja uurimused töövõtulepingute täitmiseks ning kostja ja L.V.i vahel koostatud dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktid, kuid kohus keeldus neid vastu võtmast, mistõttu kostja esitab need apellatsioonimenetluses. Hageja ja OÜ N.K. vahel lepingute (uuringud „Reklaam ja turundus“ ja „Brändi väärtusindeksi uuring. Toiduõlide reklaamiprojekt“) sõlmimine ei halvendanud hageja majanduslikku seisu. Seisuga 31. detsember 2000. a. oli varasid 1, 3 miljoni eest, s. h. klientide tasumata arved 543.499, 80 krooni. Sellest, et 2000. aasta pangakonto väljavõtete kohaselt ei ole hageja pangakontole laekunud kolmandatelt isikutelt tasu tellitud tööde eest, ei saa järeldada, et OÜ N.K. ei ole lepingutes märgitud töid teinud, kuna raha tööde eest laekus jaanuaris 2001. Perearsti poolt esitatud haigusloo väljavõttest nähtub, et kostja viibis alates

kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes ÄS § 34 lõigete 2 ja 3 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Samas ei tekita ega lõpeta äriregistri kanne juhatuse liikme volitusi. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks tuleb kostja hüvitatavast summast välja arvata

majanduslikult ebaotstarbekas tegutsemine ning kahju tekitamine nähtuks. Kostjal oli vastutusest vabanemiseks vaja tõendada, et ta ei olnud oma kohustuste rikkumises süüdi. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all kolm tehingut, mille kostja sõlmis AS-i E. nimel OÜ-ga N.K. 2. novembril, 7. novembril ja 13. novembril 2000. a. ja millega AS E. tellis viimaselt arvamusi, reklaamprojekte, turuuuringuid, reklaamistrateegia väljatöötamise, reklaamikampaania läbiviimise ja reklaamiprojekti arendamise (tl. 19, 21, 23). Hageja tõi oma nõude alusena esile, et vaidlusaluste lepingute järgi on makstud OÜ-le N.K. mittevajalike teenuste eest ning et sellega on põhjendamatult suurendatud AS-i E. kohustusi. Menetluse kestel täpsustas hageja, et teenust nende lepingute järgi tegelikult ei osutatud ning lepingud sõlmiti tagantjärele, töö täitmise tähtpäeval (tl. 72, 73). Hageja väitel oli AS-i E. muu majandustegevus seiskunud ning 16. novembril 2000. a. võõrandas nimetatu majandustegevuseks vajalikud varad, autoriõigused ja väljatöötatud reklaamlahendused ning kaubamärgi; lepingute järgi pidi OÜ N.K. teostama reklaamprojektide arendamist ja reklaamikampaaniate läbiviimist, arvetel on teenuste sisuks aga märgitud konsultatsiooniteenus; aktid teenuste osutamise ja üleandmise kohta puuduvad. Kuivõrd täideti OÜ-ga N.K. sõlmitud lepingud, siis ei jätkunud AS-il E. raha OÜ L. võla tasumiseks. Hageja leidis, et lepingute sõlmimisega tekitas kostja kui hageja juhatuse liige hagejale kahju. Kolleegium leiab, et hageja ei ole kostja poolt oma kohustuste rikkumist ja kahju tekitamist tõendanud. Kostja esitas OÜ N.K. poolt vaidlusaluse kolme lepingu täitmise tõendamiseks kirjalikud tõendid. 2. novembri 2000. a. lepingu täitmise tõendamiseks esitas ta uuringumaterjali „Reklaam ja turundus. Turuuuring Eesti ettevõtetes“, 7. novembri 2000. a. lepingu täitmise tõendamiseks esitas ta dokumendi pealkirjaga „Reklaamistrateegia läbiviimine internetiportaalides“ ja 13. novembri 2000. a. lepingu täitmise tõendamiseks esitas ta kirjaliku materjali, mis on pealkirjastatud kui „Brändi väärtusindeksi uuring. Toiduõlide reklaamiprojekt“. Nimetatud kirjalikud tõendid on nendes märgitu kohaselt koostatud OÜ N.K. poolt, nendes on viited vaidlusalustele lepingutele ning hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kirjeldatud dokumendid ei oleks koostatud vaidlusaluste lepingute täitmiseks. Seega on aga alusetu hageja väide, nagu ei oleks OÜ N.K. vaidlusaluste lepingute alusel teenust tegelikult osutanud. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei saa uuringumaterjalide esitamist hagejale pidada vaidlusaluste lepingute kohaseks täitmiseks. Hageja ei ole väitnud, nagu oleks OÜ-ga N.K. sõlmitud teisi lepinguid, mille täitmiseks kohtule esitatud materjalid oleksid üle antud. Ainuüksi asjaolust, et kirjalikud lepingud sõlmiti nendes tellitud tööde täitmise tähtpäeval, ei saa järeldada, nagu ei oleks lepinguid tegelikult täidetud. Samaks järelduseks ei anna alust ka asjaolu, et arvetele on teenus märgitud lihtsustatult ega ole märgitud täpses vastavuses lepingu sõnastusega. Oma väidet, nagu oleks vaidlusaluste lepingutega tellitud mittevajalikku teenust, ei ole hageja piisavalt põhjendanud. Asjaolu, et lepingute sõlmimise ajal oli hageja majandustegevus soikunud, ei anna iseenesest alust järeldada, nagu oleks eespoolkirjeldatud tööde tellimine olnud majanduslikult põhjendamatu. Ka ainuüksi asjaolust, et 16. novembril 2000. a., seega pärast vaidlusaluste lepingute sõlmimist ja nende alusel tehtud tööde AS-ile E. üleandmist võõrandas nimetatu majandustegevuseks vajalikud varad, autoriõigused ja väljatöötatud reklaamlahendused ning kaubamärgi teisele isikule, ei saa iseenesest teha järeldust varasemate lepingute majandusliku põhjendamatuse kohta. Pealegi ei olnud kostja

et lepingute alusel maksti raha OÜ-le N.K., kahju tekkimist järeldada ei saa. Eespooltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja väide, nagu ei oleks OÜ-lt N.K. teenust saadud, hageja ei ole aga väitnud ega tõendanud, nagu ei oleks makstud summa ja saadud teenus olnud väärtuselt ekvivalentsed. Vaidluse all ei ole enam asjaolu, et lepingute sõlmimisega ei teinud kostja rasket juhtimisviga, mis oleks põhjustanud hageja maksejõuetuse. Oma nõuet ei ole hageja põhjendanud asjaoludega, mis puudutavad vaidlusalustes lepingutes märgitud teenuste tellimist kolmandate isikute tarbeks ning nende isikute poolt teenuse eest tasumist. Kui hageja oleks nendele asjaoludele tuginenud, siis oleks tal kahju tekkimise tõendamiseks tulnud ühtlasi esile tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub, et kostja käitumise tõttu on kaotatud võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid kolmandate isikute suhtes. Hageja ei ole seda teinud. Vastavalt kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud TsMS § 60 lõikele 1 jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Kostja ei ole kohtukulu hüvitamist taotlenud.

Reet Allikvere

Kai Kullerkupp

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.