Muud › Muud hagiasjad

2-00-74 /34 apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud Kostjad olid vaidlusalusel perioodil asuva eluruumi omanikud (abikaasade ühisvara tl 218-221). Hageja õiguseellase AS- ja kostja OM vahel oli .a sõlmitud kirjalik eluruumi hooldusleping (tl 910). Hageja nõue ja põhjendused, vastuväited vastuhagile Lepingu p.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma elamu haldajale temale haldaja poolt osutatud ning vahendatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt pikema aja vältel, mistõttu oli seisuga võlg 36 739,33 krooni ja seisuga võlg 64 167,54 krooni. Hageja ei ole arvestanud viiviseid, hageja nõuab ainult põhivõlga. Esialgselt oli viivise arvestus, kuid hageja loobus sellest ja tegi tasutud summade osas ümberarvestuse. Võlgnevus on tekkinud ajavahemikul – . Hageja leiab, et ta on õigustatud võla tasumist nõudma solidaarselt mõlemalt kostjalt, kuna tegemist on kostjate ühisvaraga. Hageja vastuhagi ei tunnista ja leiab, et vastuhagi on tõendamata ja paljasõnaline. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud. Kostja pöördus kirjaliku pretensiooniga ühel korral hageja esindaja poole (tl 38). Kuna kostja võlg oli sel ajal 46 539,59 krooni, siis puudusid rahalised vahendid remondi teostamiseks (tl 39). Hooldus- ja remonditöid teostas hageja korteriomanikelt laekuvate summade ulatuses. Hageja kohustuste hulka ei kuulu oma rahaliste vahendite arvelt kostja omandit korras hoida. Kostja ise on põhjustanud hagejale kahju jättes pikema aja vältel tasumata kommunaalteenuste eest. Hageja oli sunnitud kõik kostja kommunaalkulud tasuma hankijatele sõltumata sellest, et kostja süstemaatiliselt jättis 6 aasta jooksul kommunaalteenuste eest tasumata. Hageja on pidanud juba varasemalt pöörduma kohtusse, et kostjalt võlga kätte saada (tl 55). Kostja ei pöördunud avaldusega kostja poole veemõõtjate paigaldamiseks. Mitteametlikult veemõõtjate paigaldamine ei too hagejale kohustusi kaasa. Kostja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et tal oli veemõõdusõlme väljaehitamiseks luba nagu korterisiseste veemõõtjate paigaldamise kord ette nägi (tl 51-54). Hageja leiab, et ekspertiis veemõõtja osas ei ole kohane tõend. Hageja palub ekspertiisi kahju suuruse kohta mitte arvestada kui mitte usaldusväärset, kuna nende esindajale ei teatatud ekspertiisi toimumise ajast vaatamata kohtu korraldusele. Hageja viibimisel hilisemal kordusekspertiisi juures kostja korteris jäi mulje, et ekspertiisiakti järeldused ei ole objektiivsed. Juhindudes TsK §-st 173, lg 1, 174, 222 TsMS §-ist 60 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 64 1267,54 krooni, riigilõivu ja jätta vastuhagi rahuldamata. Kostjate vastuväited hagile ja OM vastuhagi nõue ja põhjendused Kostjad hagi ei tunnista ja leiavad, et nõue on tõendamata. Kostja O.M leiab, et hageja ise ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning ta on pidanud kandma kulutusi hageja poolt tegemata jäetud tööde teostamiseks. esitas OM vastuhagi kahju nõudes. Hageja vastavalt hoolduslepingu p-le 1.4.6 pidi tehniliselt korras hoidma üldkasutatavaid ruume ja kohti. Kuna korteri välisseinad ja laed kuuluvad mõttelise osa hulka, siis nende korrashoid oli hageja kohustuseks. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole pretensiooniga, et hageja remondiks vuugid, millest on kostja korteris seinad märgunud ja tekkinud hallitus. 1999.a tegi kostja korteris remondi, kuid tugevama vihma ajal märgus välissein ja vesi

2-00-74 /34 jooksis tapeedist läbi. käinud peaspetsialist leidis, et kostja korteris välissein ei märgu mitte vuugist, vaid avatud rõdust. Kuna hageja ei teinud midagi, siis kostja oli sunnitud oma kuludega kinni ehitama rõdu, mille eest tuli tasuda 5900 krooni. Hageja tegemata tööde tõttu on kostjale põhjustatud varalist kahju, mis seisneb selles, et kostja pidi läbijooksude tagajärjel korterit remontima – parketi, tapeedi vahetus ja lae värvimine. Remondiks kulus kokku 7200 krooni, mille kohta puuduvad dokumendid. Kostja tõendab kahju suurust ekspertiisiga, mille kohaselt on kahju suuruseks 14 950 krooni, mille väljamõistmist ta palub (tl 68-73). Hageja töötaja paigaldas veemõõtja, kuid seda ei plommitud, kuna veemõõtjal puudusid dokumendid. Kostja ei saanud tasuda vee eest vastavalt vee tegelikule kulule. Kostja lasi omal kulu teha ekspertiisi (tl 92-94). vastuses kostja tunnistab hooldus- ja kommunaalteenuste võlga summas 8780,55 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohtukulud jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendus

§ 352 lg –st 2.

2-00-74 /34 teenused ühe elamu raames, kõik kulutused hoolduseks ja maja remondiks tuleb tasuda kõikide korteriomanikke poolt vastavalt nende omandi suurusele. Selleks, et elamu majandamine oleks realiseeritav parimal viisil, peavad korteriomanikud juhinduma mõõdikute paigaldamisel selleks sätestatud kordadest.

Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja palub kostjatelt välja mõista hagi esitamiseks ja nõude suurendamiseks tasutud riigilõivu summas 4900 krooni.

2-00-74 /34 Kuna kohus jätab rahuldamata vastuhagi, siis jäävad kohtukulud vastuhagi hageja enda kanda. Kohtunik: Maire Lukk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.