Tsiviilasi nr 2-05-18384
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Tea Lall
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. märts 2006. a Jõgeva Pargi 1
Tsiviilasja number
2-05-18384
Tsiviilasi
AS Eksar Transoili hagi Ixxx Jxxxxxxx vastu 50000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Eksar-Transoil (registrikood xxxxxxxx, asukoht: B.Alveri 6, Jõgeva 48305) Esindaja: Vanemadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (Advokaadibüroo Valge & Uiga Jõgeva osakond, Pargi 3, Jõgeva 48306) Kostja: Ixxx Jxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
28.veebruar 2006. a
AS Eksar Transoili hagi Ixxx Jxxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Ixxx Jxxxxxxxlt AS Eksar-Transoil kasuks 48000 (nelikümmend kaheksa tuhat) krooni võlgnevuse katteks. Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtu kantselei kaudu 14. 03. 2006. Kohtukulude jaotus Mõista välja Ixxx Jxxxxxxxxt hageja kasuks kohtukuludena tasutud riigilõiv - 3500 krooni . Mõista välja Ixxx Jxxxxxxxlt 19,80 krooni riigi tuludesse kohtukulude katteks. Riigi tuludesse kantav kohtukulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049874.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal kohtuistungile ilmumast ning selle põhistus ( lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 14. märtsil 2006 kell 15.00 ja toimetatakse seejärel menetlusosalistele kätte ( lg.1, lg.2). Hagi on esitatud järgmistel asjaoludel: 27.03.2003.a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille p2.1 kohaselt hageja laenuandjana andis ja kostja laenusaajana võttis laenu 143000 krooni. Lepingut allkirjastades on kostja kirjalikult kinnitanud, et on raha kätte saanud. 20. jaanuariks 2005.a oli kostja tasunud vaid 7416 krooni, kusjuures viimane makse summas 700 krooni oli toimunud detsembris 2003.a. Pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus laenusummast igakuiselt tasuma hagejale mitte vähem kui 2000 krooni. Sõlmitud kokkulepet kostja täitma ei asunud ja laenu tagasi ei maksnud. lg1 p1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kohustuse rikkumise korral võib lepingu üles öelda ka lg1 p4 järgi. Sellest tulenevalt esitas hageja 20.07.2005.a kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse nõudega tasuda laenujääk summas 135584 krooni hiljemalt 3. augustiks 2005.a Kostja selleks tähtajaks laenusummat ei tagastanud ja ei teatanud viivituse põhjustest. Hageja ei nõua kogu võlgnevuse tasumist summas 135584 krooni, vaid vähendab oma nõuet 50000 kroonini. Tuginedes lg1, lg1 p1 ning palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevus summas 50000 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja on esitanud tõendid: laenulepingu koopia (tl 4-7), millel on kinnitus, et Iiri Järviste on kätte saanud 143000 krooni; 27.03.2003. a hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe (tl 8) selle kohta, et kostja kohustub tasuma hagejale iga kuu 25. kuupäevaks mitte vähem kui 2000 krooni, hageja poolt kostjale 20.07.2005.a saadetud teade (tl 9) selle kohta, et hageja ütleb lepingu üles ja palub tasuda laenujäägi hiljemalt 03.08.2005.a. Kohus väljastas hagiavalduse koos lisadega kohtule ja kohustas teda kirjalikult vastama 22. novembriks 2005. Kostja sai hagi koos lisadega kätte 10.11.2005 (tl.12). Kostja ei ole kohtule vastust hagile esitanud. Menetluse käik: Kohus 04.01.2006.a väljastas kostjale kirja, milles selgitas lg1,2, §331 lg1 sätteid ning lg4 alusel andis kostjale korralduse vastata hagile ja kohtu poolt esitatud küsimustele 26. jaanuariks 2006.a. Kostja ka sellele kirjale ei vastanud. Samas 05.01.2006.a kohus väljastas hagejale kirja, milles palus vastata küsimustele, mis selgitaksid hageja poolt esitatud dokumente. Hageja vastas kirjale 26.01.2006.a (tl 19), kus muuhulgas märgib, et on saanud kostjalt 18.11.2005.a kirja, mida käsitleb hagile reageerimisena ja milles kostja toob mitte maksmise põhjuseks seda, et sissetulekud on tal naeruväärsed ning lubab kogu võra ära maksta, millega alustab novembris 2005.a..
Kohtuistungile 28. 02. 2006 kostja ei ilmunud, kohtukutse kätte saanud 23.01.2006 (tl.17). Hageja jääb kohtuistungil esitatud hagi juurde ning lisab, et kostja on kahel korral so 25.01.2006 ja 21.02.2006 tasunud hagejale kummalgi korral 1000 krooni, seega on nõue vähenenud 2000 krooni võrra. Hageja käsitleb kostjalt 18.11.2005 saadud kirja lubadusena maksta vähemalt 2000 krooni kuus, ning hageja on sellega nõustunud. Kuid kostja on tasunud oma võlgnevust täiesti suvaliselt. Hageja nõuab osalist laenu tagastamist, nõudest ei loobu. Hageja on kontrollinud avalikest registritest kostja majanduslikku olukorda ja hagejale teadaolevalt kostjal vara ei ole, ei ole ka töökohta. Hageja eeldab, et hagi rahuldamise puhul hakkab täitur täitemenetluse käigus selgitama kostja varalist seisu. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega ja kuna kostja on tasunud 2000 krooni siis vähendab hagi hinda 48000 kroonile. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 396 lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 396 lg.2 järgi isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Käesoleval juhul on kostjal olnud hageja ees muul õiguslikul alusel tekkinud võlg. Esitatud tõendid tõendavad, et pooled on sõlminud selle võla ümbervormistamiseks laenulepingu ja kostja on hageja ees laenulepingust tulenev võlg. Kostja ei ole laenu tagastanud kokkulepitud viisil ja tähtaegadel – igakuiselt mitte vähem kui 2000 krooni (tl.8). Pooltevahelise laenulepingu p. 8.4.1. järgi on laenuandjal õigus laenuleping üles öelda, kui laenusaaja jätab teisel järjestikusel maksetähtpäeval täielikult või osaliselt tasumata ... ettenähtud laenusumma või intressi. VÕS § 399 lg.1 p.1 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja on kasutanud lepingust ja VÕS § 399 lg.1 p.1 talle tulenevat õigust ja kostjale laenulepingu üles öelnud (tl.9). Laenulepingu ülesütlemisel määras hageja kostjale tähtpäeva - 03.august 2005, milliseks ajaks tulnuks kogu laenujääk tagastada. Kostja ei ole laenu tagastanud. Hageja on vähendanud laenulepingust tulenevat nõuet kostja vastu ja nõuab 50000 krooni tagastamist. Kohtuistungiajaks on kostja tasunud võlga 2000 krooni, mistõttu hageja nõue tuleb rahuldada kohtuistungil esitatud ulatuses – summas 48000 krooni. Kuna kostja ei ole hagile vastanud ega ilmunud ka kohtuistungile, loeb kohus TsMS § 407 lg.1 ja § 413 lg.1 alusel, et hageja poolt esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hageja taotlusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 413 lg.1 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt hagivalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3500 krooni (tl 10), riigituludesse tuleb kostjalt välja mõista postikulud 19,80 krooni. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, VÕS § 396 lg.1, § 399lg1p1, TsMS § 413 lg 1, § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 436. Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.