Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2005. a Tartu
Tsiviilasja number
2-04-282
Tsiviilasi
A.K. hagi A.T. vastu laenuvõlgnevuse summas 6250 krooni ja viivise summas 6250 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Valga Maakohtu 04.11.2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-127/04
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
31. jaanuar 2006. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant A.T. , esindaja advokaat Tarmo Pilv
esindajad
Vastustaja A.K., esindaja Jaanus Artma Kolmas isik OÜ Artma (registrikood 10504990) esindaja Ališer Artõkbajev
Kohtukulude jaotus
Mõista A.K. välja 700 (seitsesada) krooni riigilõivu katteks A.T. ́i kasuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
töövõtulepingust tulenevat vaidlust, kuna see ei ole käesoleva vaidluse objektiks ning tegemist on ka erinevate õigussuhte pooltega (vaidlus töövõtja ja tellija OÜ Artma vahel). Ekslik on kostja esindaja väide, et tellija töövõtulepingujärgne kohustus (maksta tasu tehtud töö eest) on ümbervormistatud laenuks, kuna sel juhul peaks töövõtulepingust tuleneva kohustuse kreeditoriks olema töövõtja. Tõendamist on leidnud, et kreeditoriks on OÜ Artma ehk tellija. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingujärgne võlgnevus summas 6250 krooni. Kohus ei lugenud tõendatuks kostja vastuväidet, et ta ei saanud lepingut allkirjastades lepingu sisust aru, leides, et kostja püüab keelebarjäärist tuleneva vastuväite esitamisega vabaneda kohustise täitmisest. Kohus vähendas VÕS § 162 alusel kostjalt väljamõistetava viivise suurust 3000 kroonini, kuna poolte vahel kokku lepitud viivisemäär on ebaproportsionaalselt suur võrreldes seaduses sätestatud määraga ja samuti pole hagejale märgatavat ega otseselt tuvastatavat kahju tekkinud. Kohus arvestas viivise vähendamisel ka kostja majandusliku olukorraga (kostja on töötu).
kollektiivsena, kuigi töövõtulepingud on igal töötegijal iseseisvad. Ka ei ole kostja kasutanud oma töövõtulepingu p 3 tulenevat õigust. Asja materjalide hulgas on ka tellija pretensioon tehtud töö kvaliteedi osas. Kuna aga kostja jt temaga koos töötanud isikud lahkusid OÜ Artma esindaja sõnul objektilt omavoliliselt tööd lõpetamata teadmata suunas, sealjuures tellija töövahenditega, siis ei olnud võimalik neile töö lepingutingimustele mittevastavusest teatada.
pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Ringkonnakohus leiab, tasaarvestusavalduse.
et
kostja
tegi
10.12.2003
VÕS
§
nõuetele
vastava
VÕS § 171 lg 3 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, kui puuduvad seadusest tulenevad piirangud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oli tasaarvestus lubatav ning käesolevas vaidluses tuleb sellega arvestada. Asja materjalide kohaselt teostas kostja tasaarvestuse 10.12.2003. Seega puudus hagejal alus pärast nimetatud tähtaega viiviste arvestamiseks. 10.12.2003 oli laenulepingu täitmise viivitamise tõttu kostjal kohustus tasuda viivist 4562 kr. Samal ajal oli OÜ Artma kostjale tasumata töövõtulepingu alusel täiendavalt puudu olev summa 4500 kr. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades esineb alus lugeda kostja väite, et kogu nõue on tasaarvestatud, tõendatuks ja põhjendatuks ning hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.